[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

arg <ara, .arga>
1. arg, kartlik ▪ kes om seande pelglik, sii om arg kes on selline pelglik, see on arg. Vrd arg|pük´s
2. nõder, nõrgaaruline ▪ arg ütelts ken rumale aruge arg üteldakse (selle kohta), kes on rumala aruga (st nõrgaaruline); inimen lääp vahel meelest aras, ei mälete enämb Hel inimene läheb vahel meelest nõdraks, ei mäleta enam. Vrd nõder, tal´lu

arg|pük´s <arg|püksi, arg|.püksi> argpüks, kartlik ▪ pelgäs nagu argpüks jänes, ei julge minnä kuskil kardab nagu argpüks jänes, ei julge minna kuskile. Vrd arg, jänes, jänes|pük´s