[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

jõma2 <jõma, jõma> Hls Krk liitekoht, ühenduskoht; kinni kasvanud haavakoht, arm; mõhn, muhk ▪ tuumel om kige rohkep jõmasit toomingatel on kõige rohkem oksakohti; jõma sisse kasunu, kõrge veere mõhn on sisse kasvanud, ääred [on] kõrged. Vrd jama1, jõm´p1