[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

1. a. sag pl aru, mõistus ei ole `arvu `haisugi Kuu; ei `selle `arvud pia `kinni midagi, nie jalad `vaesed `saavad pää iest `soita VNg; vana juo ei õle `õiget `arvu; `Arvu en õle `kaotand. Arv on `selge; on segane `arvudest; Arust lage; tämä on lühikese ja `kerge `arvoga inimine Lüg; Arut sul pias! Jõh; Pole mette meele arugid Khk; Kus inimesel aru on, äkist `öösel paneb minema; Elajal ikka elaja aru Pöi; sel ikke arost ja oiost `puudu; tä targa `mõistose ja aroga Mar; igä asjal oma aro olgo uńt ehk olgo karo; `keŕkleb nagu poolearuga Saa; ta (vanainimene) ei ole enam vana aru ~ `mõistuse sees Juu; ommikuks tuli arudesse (sai kaineks, tuli mõistusele) JJn; loomal on ka aru pias, ta tiab küll Tür; sul nuored arud viel; arudega inimene, targa arudega Kad; ta lähäb oma arudega juhmist juba VJg; õma arvudega ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enäm en näe kudoda; targemä arudegä inimised Kod; tegi jõngermańni tükka, ei old veel täie aru sees Plt; siu aru lää laiali, si̬i̬ ei ole `õige jutt mis sa aat; temä akkass joba inimese aru `saama, küll ta nüid mõist `ende i̬i̬st olla; sa olet periss ullu aruge, siul ei olle täüt aru; si̬i̬ sai nõnda `pessä, et aru pala `kunnigil ei oole Krk; arust nõrk ~ nõrga aruge Hel; latsel latse aru Ran; naśte`rahval olna pikä `juusse ja lühike aru; ta‿lli `veedike napak, täit aru pään es ole; ta‿m jo ilma aruta inimene, ta‿i tiiä mes‿tä kõnelap vai om Nõo; `kergekene, `kerge aruga Ote; kas `arvo oli mihele minekuge, oh pimmet - - lät́si sinna nigu piina `ahju San; inemise eläse˽maa pääl aruldaʔ, arujagamise `aigu omma ussõn olluʔ; medäss `säärtse poolõaruga inemisega ˽`ti̬i̬deʔ, kel arru pään ei olõʔ; Poolõaruga, -mudsuga, -toruga, pu̬u̬ĺ`uĺli, pu̬u̬lpuudulinõ Har; [inimene] umah arvoh imp olõ õiʔ Se b. piltl (kergemeelsest, mõtlematust, napakast inimesest) ega sen `arvud `haitle Kuu; minu `saapa `sääreski on `rohkemb `arvu ku sul pääs Lüg; sul o ühna varsa aru Var; Inimene on nätse - - puuduliku aruga; sellest `öeldaks - - et aru `viltu veab; Aru perset `mü̬ü̬da laiali - - aĺbakas inimene Hää; aru `teivaga seilas Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda kui aru `perssest pähä tuleb; ei sul ole õiget aru sul on va kitse arud VJg; aru ei saa toobiga pähä valada; võta ää malk, kae kas aru tulep `persest pähä Ran; Sellel on aru luskikaga antu ja kulbiga võetu TMr; vana torujüri. ei olõ `õigõt `torru ja arru Rõu; Vanamies vade `varsa`arvud Kuu; Vana obune, varsa aru - - (öeld) kui suur inimene ti̬i̬b lapse`tempusi Hää; vana mies aga lapse aru JMd; vana inimene, aga varsa aru Plt; vana mi̬i̬ss, `vaśka aru Hel; arust ära ~ välja(s) ~ ussen puuduliku mõistusega, meeletu, rumal `mielest `lahti ehk `arvost `välläs VNg; tama on jo oma `arvust kaig `vällä Vai; Sa oled eese tahtmisega ka arust ää Kaa; lapsed jooksevad nigu arust ära ~ ilma aruta Lai; lokeltes `pääle, edesi tagasi käü, ku arust ärä jäänu kunagi Krk; kas sa arust ärä ollit, ku sa sedä teit Hel; ta om jo arust ussõn - - tal ei ole enämb `õigõt arru Har | `lähväd arust `lahti, ei õle `õiget `muistust Lüg; aru pähe võtma mõistliku(ma)ks, targemaks muutuma rumal, ei võta aru pähe Kei; võta aru vahel pähä, et sa aru saat Hel || poiss käib ja uĺastap ja kotun tü̬ü̬d üle aru ja pää (väga palju) Nõo

2. arusaam; arvamus, mõte; kavatsus mul on `toine `arvu sene puold ei mina `tahtuks `ninda teha VNg; minu `arvo päält sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; ja ma olen arutand seda `aśja, ja olemist ja olen selle aru `piale `jõudnud Hag; no tee siis oma aru järele Juu; ei tia, kus ta siis lähäb oma aruga JJn; [lapsehoidjal] tuli tark aru et mis tiha Pee; ta `umbes aru järele `ütles, et nii pailu on vaja VJg; vana`rahva jutu aru `jäŕgi `öetse nuust, aga nüid `öetse natsa·lka Vil; ma tei ta ärä küll oma aru `järgi, ka ta `kõlbass või ei; mike aru pääl ~ mikeperäst sa sedäsi ti̬i̬t; siin o ilma arute (tarvitamata, ülearuseid) `nõusid kah Krk; ku tu `viuglemine käib, siss neil (mesilastel) om vist tu ärämińeki mõte ja aru Ran; mu arvo `perrä ~ pit́e ~ arvost `piäži nii olõma Se; arusse pähe, mõttesse toho tobe, mis sul arusse on tuld Sim; arus 1. peas, mõttes, kavatsusel mis su ullu arus on, et sedäsi tegid Juu; mis selle karja arus täna on, et ta nii vara tuleb `lõunelle Kad 2. (kellegi) arust, meelest mu arvoh om nii Se; arust (kellegi) meelest, arvates, arvamuse järgi minu `arvust et kaks `kerda `pisteti poiss silet `köüe puhist läbi Kuu; oma arust on tark, aga `vaata kui loĺlist teeb ise Lai; mu arust küll ei˽olõ˽tu̬u̬ asi nii eiʔ, t‿m vaest tõisildõʔ Har; Jaśsi noorik um mu arvust jäl nii`mu̬u̬du (rase) Vas; arude sees mõttes, (millegi üle) vaagimas, kaalutlemas `Oitegi pikke `aiga sügäväs mettes `kaaluteli - - oli sen `asjaga perisest `arvue siess, kuniks hüä neu; Mies ka ise aruje siess, `kumba otta, `kumba jättä Kuu; arvu lööma arutama, järele mõtlema, kaaluma lein `arvo kust ma saan huost Kuu; lüön aru, kas saan `tulla või en saa Lüg

3. selgus, teadmine Ei saand sidä `arvu, migäs asi sie on old Kuu; ega‿p saa ta kääst `selged aru, muidu keterdab Krj; `õiged aru põle kusagil, kõik oo `seiti Mih; kui ma selle aru kätte saan millas ta (kuu) `tehtud oo Aud; Jukude asi - - mis me sest aru tahame Juu; ei olnud nähnud, aga võt́tis aśjast `õige aru ja tegi ära Ksi; ta aru kätte ei saa, kas ei ole seletuss otsekohene vai om - - arusaamine `väike Hel || teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; aru saama 1. mõistma, taipama `vierad ei saa `arvu `meie `ranna `kielest, `kaigist sanust; Saa sa siis nüüd `naistest aru Kuu; lollakale äi maksa midad `rääkida, ta‿p soa aru Vll; Kui muedu aru sua‿mtõ, tulõb `nuuti anda Khn; kes aru`saaja, saab ise aru, kes loĺl, sellele `näita näpuga Kei; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed Kad; laps pudrab, ei saa aru, mis ta tahab Lai; sel om iki mi̬i̬ĺ pähän, si̬i̬ saap kõnest aru joba Krk; no temäst (veinist) ei saa aru, kellest ta‿m tettu; te saade `onte aru, et miust ei ole ämp tü̬ü̬tegijät Nõo; sa sait võõrildõ `arvo Plv; Taast ei saaʔ joht habõndõga juut́ ka `arvu (raskesti mõistetav) Vas 2. ära tundma; märkama põle arugi saand, et need `aastad oo läind; [nii kadunud, et] seda `kohtagi saa änam aru Vig || (emf hüüatustes) Saad sa aru, ta saigid mihele; Ta siis `terve päeva pole tööd teind. Siis sa saad aru! Rei; arule ~ aru peale saama mõistma, taipama [Siis] sai `Liena `arvule, et ta vei `itse henesä ku `lapsed `kaŋŋutasa kadule; Ei `saaned `üksindä ka `arvu `pääle, migä se küll oli Kuu; aru võtma mõistma, taipama Ku˽kõ̭iḱ ütte panõ˽sõ̭ss võta õi˽̣vana habõndõga˽juut́ ka inäp `arvu Rõu

4. seletus, selgitus; aruanne (hrl verbiga andma) `tulga aru `andama `vällä, midä õleta tehnd Lüg; `viimsest tühast sõnast peab aru `andma Muh; ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; Aeg annab aru Vig; ma olen `valged verd, `ańdis oma `kohta nihukest aru PJg; `omme pean aru `andma ja kui ma `anda ei soa, siis pean surema Kos; pian ma `sulle aru `andma sellest, mis ma tegin või kus ma käisin Lai; üt́skõrd piat kõ̭gõst arru `andma Har

5. teade, sõnum `lähtvad väĺjamaale, ei anna tεεdustkid, ei anna arugid Jäm; kadus tema jäljetumaks, pole temast aru midad; mine aru `viima, et `aitab merele `minna Khk; kes es saa `tulla, see `saatas aru tagasi Kär; saadeti arusid, keda kutstui vaderiks Mus; töi `meile aru et Poaste `randas `olle kalu Jaa; Käib aga `mööda küla arusid pärimas Rei

6. a. (kindel) määr, mõõt; teat hulk, kogus; arv; arvestusühik eks aru `puolest ole neil ikke `paĺju `luami Hlj; tie tüöd `arvu järele, ära tie üli `liia ega `vaiva `endäst Lüg; meitel nii ühe aru pärast (võrdsel hulgal) `piima; nee kapad olid `mitmes arus (suuruses). toobist viie toobini Khk; Kolme toobine mat́t si̬i̬ oli ikka si̬i̬ vana `muistine vaka päält `vötmise aru (kui tuulikul jahvatati) Pöi; kui tat aru pεrast `rüipad, siis ta ei tee rumalaks Muh; `pasmud tegid ise seda aru kui pikk ta (kangas) pidi olema; pidi paras aru olema ikke, kui ta (piim) paelu `apnes, siis läks `veesse Mih; pääva tõusust pääva `loodeni oli `endene päe, ega siis tuńni aru ei oln Aud; vana aru järele olid paĺgid [parvedes 21 jalga] pikad Vän; ku korvi kere aru koa täis sai, siis punuti põhja`vitste otsad `sõnna ääre `sisse; [orjaajal] vaest ei soand kaks ööpäeva magada. mis nüid inimestel viga, oma kellaaru magada Kei; ega siis (vanasti) pośtivahe aru põld, siis tuli se tulba aru, siis pośtivahe aru, nüid on tiinu aru; kui nad aru (normi) järele annavad, et ei `anta nii paelu kui keegi tahab Juu; egäs siäl kedägi päevä aru põlnd, et mitu päevä just pulm `oĺli KJn; tunni aru `järgi (määratud ajal) `anti rohi Krk; tu̬u̬ om nii inemise arust vällän ~ tu̬u̬l liha `lahkõss sälän `välläʔ; noʔ arutõdi sääl tu̬u̬d maa arru ja villä arru Har; siss heit raha sinnäʔ `liuda niip̀aĺo ku heit, tuul `arvo ei oolõʔ Se || `lõune ja `õhta vahe peal on kesk `päide aeg, sie oli üks aru, vata `enne põld jo kella Jür; pääv juba pät́si arul - - vaja `pät́si võtta (hommikul kella 8 ajal) Kod; sääl (kalendris) `oĺli `vahtsõ aru ja vana aru. tu oĺl õks edeotsast ku˽vastanõ aru (uus kalender) üless `võeti Har || (eitavas lauses) neli vassigad oli `metsas olnd. nönda otsitud et pole aru olnd Kär; kell lähäb naa `kaugele, et põle arugi; neid (pulmaliste kimpe) oli jo naapaelu `tarbis et põnd arugi; auna kärbis oli pailo sandim teha, `senna läks naa `irmos pailo lat́ta ja `teibaid et põlnd arogi Mih; Kui jõgõ `sisse tulid, siis `santeki serv oli veess. Sie olõss ju laevõl enäm aru mitte Khn || see `joomene oo koa arust ääläind juba (juuakse liiga palju) Mär; tsireli om tinav`aastak arvust ärä lännu, mud́u om iks neli `lehte, nüüd om viis Ote b. arvestus, arvepidamine see `ühte lugu tehässe sedä aro ja `rehnutti Mar; Kui perenaist põle, siis põle aruspanijad, majal nagu põles lukku ees; Inimesed võivad omased `olla, aga rahaga tuleb `seĺge aru pidada, mis ühü või teise jägu oo Han; se `puudlane jäend siis neid (varastatud naereid) aru tegema. ära jägama Vig; `Kihtida `tuĺli aru `järgi, mitte nii nägu lips-lops, et ükstaskõik, kudas Hää; piab kõrra aru järele süüḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele. piab kõrra aru `järgi `vaĺmi oleme, kolm `kõrda süvväs Hls; na pidäsiv `rehnuudi aru iki Krk; ega˽taad nii arulda˽saa õi˽kotaʔ, taad tulõ ega kõrd esi˽`mu̬u̬du kotaʔ Har; ar(v)us, ar(v)usse arvel(e), arves(se), arvestatud; meeles, meelde, teada kui `paljo sel `aastal `sündind ehk surd, si on õppetajal kõik `arvus Lüg; kõik oli arus, `paĺlu sealt `saadud oo ja `paĺlu `saada jääb Mär; Saõmõ `mindud sõni kui Riia suetsud akkasid nägüma. Selles arus meie olimõ Tukkõ `kohtõs, üks nelikümmen `vörstä siipuõl `Riiga Khn; nüid on päävad nii arus, ei täiks kusagille neid ää raesata; aśjad pannakse arusse, kui pailu `keegi soab [pärandi jagamisel] Juu; ta võtab kõik asjad arusse VJg; pääväʔ omma arvoh täl, ti̬i̬t ku˽paĺlo `päivi teḱk Se || ons se asi aru pele `pandud (arvesse võetud, märgitud) Khk; aru pidama 1. arutama, kaaluma, järele mõtlema; nõu pidama vahin siin ja pian aru, kuhu `puole akkan menemä Lüg; `vallamajas `peeti aru, millas kellegi kätte kord tuleb [küüti minna] Aud; aga siis oli üks suur arupidamine - - kis `kańdis niisukest `pärmu·t̀re `nüöpi Jür; arsid `piavad aru SJn; `piämi siin - - aru et, kirn om ärä kadunu Nõo; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle, et kuiss ma˽saa Har; `nakseva `arvo pidämä umist aŕost Räp 2. mõõtu, piiri, arvestust pidama ikke pean aro (loen, arvan kokku) kui paĺlo see oo; peab igäst asjast ikke aro ja `eesest lugo Mar; kas ta viinaga aru peab, joob palga maha Kir; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; ta on aru pidaja mees, ei võta ennast liiast `purje Lai; ku mõni ülearu kuri om, (öeld) sa piat aru iki `endest pidmäme Krk; võta pit́s ja piä aru Ran; jummaĺ ei joua arru petäʔ maa ilma `hullusõgaʔ, mia noʔ maailma päl tetäss Har; (ei ole ~ saa) aru ega (~ ei) otsa ~ (ei ole) aru ega otsa peal 1. (ei ole) selgust; mõtet; arukust, mõistlikkust senel `asjal ei ole `arvo `eigä `otsa, ei tiä midä tämäga saa teha Vai; sel inimesel ei ole aru ega `otsa peal (üks `müllaja inimene) Muh; naa `jõhker, `tormab et pole aru ega `otsa Var; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; sääl ei oole aru ega `otsa, ni̬i̬ eläv ku mõtslooma, ni̬i̬ ei tää midägi Krk; nuil ei olõ arru ei `otsa maa pääl, kuiss eläseʔ Har; Taa lang um nii ärʔ pussõrdunuʔ, et taast ei saaʔ inäp `arvu eiʔ `otsa Rõu 2. (ei ole) piiri, lõppu, määra tüöl ei õle `millagi aru egä `õtsa, kie tüötegijä on Lüg; paeatavad naa paelu, põle aru egä `otsa Tõs; sel aśjal (raha kulutamisel) põle aru ega `õtsa Trm; mul om maai·lma tegemist ja tü̬ü̬d, ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; pańd üte kõrraga `vihma valama, siss es ole enämb aru ei `otsa Ran; sellel pole aru ega akatust (rahulolematult millestki) Aud; kus selle aru või ots KJn; (ei ole) otsa ega (~ ei) aru (peal) 1. (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust kõik mis mõtesse tuleb, aab suust `väĺlä. põle sial `otsa ega aru Nis; oma tü̬ü̬d kõrralikult ärä ei ti̬i̬, ei ole `otsa ega aru Hel; är um täḱeldänü˽ta linano‿i‿olõʔ `otsa ei `arvu Rõu 2. (ei ole) lõppu, määra tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; aru-otsa ~ aru-otsa peale 1. selgust, arukust, taipu Pole niid küll aru-otsa pεεle, mis keik ää tehakse Kaa; [inimene] vahel peris segäne et põle aru`otsa `kuśkil Vil || üks otsalene piäb ikki olema, kis aru-`otsa piäb KJn 2. (ei ole) lõppu, piiri, määra Küll laulupidul oli ikka rahvast koos - - pole aru-otsa pεεle Kaa; tü̬ü̬l ei ole aru `otsa Hel; ku jutuotsa üless võtap, siss ei ole aru `otsa `kossegi tol jutul Nõo; otsa või aru peal id Kus ennist ikka oli `metsi, polnd sii `otsa või aru peel Kaa; pole aru-seadust peale id Meite emased imetlesid nii `irmsasti, et pole aru-säädust pεεle Kaa; otsa-aru (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust Sene asjal pole änam otsa-aru tεεda Emm; saantki `õiged `otsa aru, mis ta `rääkis Mär; meil oĺl kiḱk `laokil, es ole `otsa-aru `kunnigil Krk; aru peal(e) 1. (pole) mõistust, mõistlikkust, arukust `Küünlakuus siis pole `kassidel änam aru peal, teevad `pulmi, `koinivad; Onts `söukstel aru pääl, öö läbi `jööravad `pääle küla kauda; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal Pöi || nii `uhked `riided, pole aru pεεl Khk; Pole aru pεεle kui kena riie Kaa 2. (pole) lõppu, piiri, määra mette tööl pole aru pεεl, kui `tiitsest tehasse ning `otsa‿b saa Khk; teitel äi ole mette aro pεεl kui `paljo tei tahate vetags aga ika veel Emm; aru peal(e) panema järele mõtlema, kaaluma iga asi tahab arutada ~ aru peal `panna Var

7. a. teat iga, periood, järk (kellegi, millegi) eluajast; vanus se akkab juba inimese aro `sisse `saama - - saab kaks kümmend üks `aestad vana Emm; mina esi teos ei käenu, siis olin poisikese arus MMg; selle aru seen ta iki om, ega ta vanep viśt küll ei oole Krk; ta‿m jo alt `iäline, vi̬i̬l latse aru seen Nõo b. teat väärtus; liik, selts mis nii vana, selle `kohta `eetasse: see inimese arust `väljas juba Khk; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; ega sa‿s `väätima lapse arus taha `õlla Trm; ta on õige inimese arus (peetakse õigeks inimeseks) Plt; si̬i̬ om joba omast arust är lännu, si̬i̬ oless ammu `tahten är tetä joh; temä om pereme aru pääl, kullege temä `käsku; kasulatse aru pääle `võeti, aga orja tükike om Krk; ma olõ `väega vana. `minnu ei või ińemisess enämp ütelde, lat́sõ aru sisen San; ühes arus, üten arvun ühesugune, -taoline; ühtemoodi ühes `arvus (ühetarkused) Lüg; kes nüid koloo·si `aigu toda [põldu raadikuks] `ütleb, käib kõik üten arvun Ran; sais üteh arvoh (ei võta minit maitset juurde) Plv; sa˽saisat alasi üten arun ei jää˽sa kõhnõmbass, ei˽lähä ramutsõppa Har; ühe aru peal id nende kasu on nii ühe aru pel (ühepikkused) Khk; seda `kündi `tehti - - enamasti iga `aasta ikka ühe aru peal Noa; sa ei lää vanepess suguki kurdat üte aru pääl; mea ole temäge üte aru pääl selle vanadusen, mis `meaki ole Krk; üte arvo pääl om mõlõba, `ütsegi olõ õi targõp Se; ajast ja arust aegunud migä jääb ajast, sie jääb `arvust Kuu; mis aost tu̬u̬ arust Krl

8. (kindlaks määratud) kord; järgnevus, järjestus Mis aru see on [tuli] `kustund [pliidi] alt ää Pöi; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga (igal nädalapäeval keedetakse teat kindlat toitu); kui oli nisust `toitudele aru, ei `ilmas ei läind segamisi [nädalapäevad] Noa; `nõuksed `jampsimese juttosi aab juba põle εnäm juttude vooriaro üht (palavikus olles) Mar; `seukest aru põle ennem oln, et `meile aĺlitan leib oo `toodud Aud; kas see nüid kellegi aru on - - mõlemad (mees ja naine) nii `juua täis et PJg; `reede olid `terved karduled. ikke olid nisuksed toedu arud ka Ann; eo ma˽kae õigõʔ, mis aru teil om taal asjal San || igal asjal on oma aeg ning aru Khk; egäl asjal oma aru Trv

9. komme, tava, pruuk nie puu `aarudega `aŋŋud, neid enämb ei `pruugitasse, nie on `arvost maha jäänd Lüg; vana aru `järgi `toodu `kaasa tegu `leiba [pulma] Mus; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta Pöi; pidasid kuu aro, vanas kuus panid kardulid PJg; mõni vana aru `järgi peab veel kolmanda püha koa Juu

10. Muid tähendusi `niidu `massinal on oma arv (otstarve), `piimä `massinal on oma arv. kõik `asjad on oma aru järele tehtud Lüg; `närdin piim - - tääl põle siis oma aru, tä ei ole rõõsk, ei ole apu Tõs; peremes `istus laua `otsas [vanasti], teśtel seda `istumise aru põld. ükstas puhas kudas nad olid Kei; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi Sim; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia aru ~ `arvu lahevad Kod; Ei võida [tema teda] ilma pääl, kos sa sellega - - aru poha Trv; nüüd om kõik maha palanu, ei ole külä arru ei midägi (ei ole küla asetki) Hel; vinnütüsspaĺk hoit `tõisi `palkõ omah arvoh (paigal) Plv || suund koodiʔ (tähtkuju) omava õdagu siin arvun; kae˽kos kuh́aʔ om sääl arvon om Piirissaaŕ, arvon vai kańdin Räp

ehe3 ehe g -me Khn, `ehte Kuu VNg Lüg S hajusalt L K, Trv Krk Puh Nõo, `ihte Har, `este Kod, `ehtme Ris; eheʔ g `ehte Rõu Plv Vas; ehi g `ehtme Krl; n, g `ehte VNg Lüg Vai; pl `ehted Iis Trm Lai, -eʔ Kan Se Lut; pl `ehtmed Kse, -eʔ Lut, `ihtme Har, `eh́tmä Krl; seesü `ehtes Hlj; seesü, pl `ehtin Hel; ppl `ehtmeid Lüg hrl pl ilustus, kaunistus; ilu-, ehteasi; uued, paremad riided Akkame siis minema, Epu on `ehtes (lapsel uued riided seljas); eks kört ole ea küll, kui kört `ehtes (koor peal) on Hlj; lähän `linnast omale `ehtesi `tuoma Vai; `küindlad olid ja `ehted olid keik küĺjes [jõulupuul] Ans; `Sakste `moodi käis `riides koa, mis rind ja kael olid `suuri `ehtid täis Pöi; küll ehitas ennast `kangest ehetega Muh; `sõuksed ilusad `ehtmed olid pulma obusel `ümmer Kse; `valgõd rätikud pannassõ peiudõlõ üle õla. sõni pidid kõik olõma oma ehemetegä ku nuõrikul tanu pähä `pandi; Panõmõ ennätsi kua `ehte Khn; juba uiemal ajal nad (kadrid) olid na `ehtes et Aud; pruudil `pańdi `ehtmed `ümmer ku ta `kirku viidi Ris; preesid ja sõled olid vanaste `ehted Hag; aga ned (vasklitrid) jägasin sin ike lastele tegivad tite `ehtid Kad; tüd́rikud õlid `esten (korralikult riides); tõesess pluusess siiväd, tõesess selg, õlid `niiskesen `esten; paned `este ku keriku lähäd, uuded `riided `ümmer; ei suand ruttu `este (riidesse) Kod; küĺleehe (preestri ametiriietuse küljepealne osa); kes egä päe `ehtin, si̬i̬ aru peräst alasti; `altre teḱk ja `ehte Krk; `uhke `tüt́rik, iluste `rõivil ja, `ehte ka kaalan Nõo; nu̬u̬ (kaasitajad) `oĺli ärä ihitedü, `siidega ja `heĺmiga ja kaala `ih́tmiidega Har; vanast oĺl pruudil täh́tpäiv, konass peigmiiss pruudile `eh́tit vei Plv; `ehteʔ omma `rõivide man; `Eh́tet oĺl ka vanast `veiga iloset. Sääńtse˽`veiga suurõ˽hõpõdsõ˽`heĺme `oĺlivaʔ Se

ilusasti ilusasti Kuu Rei PJg Amb Tür Lai Plt, -e Kuu Jõh Muh Aud Tor Juu HJn Kad Trm Võn/-o-/ Räp/-õ/; ilusast R Jäm Muh Rei JMd VMr Iis TaPõ(-ss Kod) Plt, jõ- Khn, ilo- Vai Ris van Kod/-ss/, Kan Plv/-õst/
1. meeldivalt, kenasti; toredasti sisokaine `laula ilosast Vai; küll aga mõestab ilusaste vilistada Tor; ilusast `riides nagu nukk JMd; `usklikud pidäväd `ku̬u̬li. imeilosass laalavad ja `loevad Kod; tiä tennäśs `väega ilosast umma immä Kan; kõ̭iḱsugu rahvast oĺl sääl ku̬u̬h - - ja `väega ilosastõ mängite Räp
2. korralikult, hästi; sündsalt `istu ilusasti Kuu; `tõmba ilusast `kanda (king korralikult jalga) Muh; Olgõ sõni jõlusast kodo, kui meie tahakohõ tulõmõ Khn; aab `pahtub ilusasti kokku PJg; siis sai ilusasti kuńst`väätist `panna Amb; karukaar annab ise ilosass `põhku küll riśsikeenä siden Kod; aa nüid `itsmed ilusasti Plt; mi‿sa˽habit. sü̬ü̬ʔ ilosast Kan
Vrd illede, ilusade, ilusahe, ilusalt, ilusalõ, ilusta, ilusti

jagama jaga|ma, -da, (ma) jaga(n) R(jäga- Jõe Hlj; -maie Lüg; da-inf jakka Vai) S(jäga-) L(spor jäga-) K(jäga-) I([sa] jaad Kod) M(-me, -de; [me] `jaame Hel) T; (ma) jaka(n) spor L; da-inf -daʔ, jakaʔ, (ma) jaa V(-me ~ -mõ, -de Krl; [ma] jao Lei); imps jae- (jaa-), jäe- (jäa-, jää-) VNg Vai Khk Muh Rid Mar Var Tõs Khn Kod Vil Krk Hel T V
1. a. osadeks tegema; tükeldama, jaotama `vennad jagavad vara `puolest Vai; nee jägasid `leiba (läksid eri leiba) Khk; sillatöö jagati ära perede `peele Mus; jägasid kuha kaheks Kaa; kalad oo `seĺtsis ää müind, `oome omigu jagavad raha ää Mar; tänane pośt oli jägamatta VMr; `jaetasse kõik `piäde tasa (võrdselt) Kod; silmad tulevad jägada `varda pial pooliti Lai; põld om `jaetu viiess nurmõss Ran; raha `jaami poolõss, pu̬u̬ĺ sullõ, pu̬u̬ĺ mullõ Har; vanast oĺl maa `jaetu põllatõ Räp || peret heitma (mesilastest) sie suve nad jagasivad ka irmus pailu JJn b. välja jaotama; midagi osade, jao- v tükikaupa välja andma `enne surma jagas oma varanduse `vällä Lüg; `Kasvu`kannikas, sie jagati `laste vahel `vällä Jõh; vaka jägamine [pulmas]; körvane jägas vakka Mus; sügisi `jäeti linad ää, `piode `viisi - - ühe võrsi said kõik Muh; Isa jägas liha εε, kεik said ühesuuruse tüki Emm; kui mõesad ära jägati, `ańti inimestele maad Kul; pruut oli sõni uiu all sõni kui `veimed `jaetud said Khn; ära jäga `kõiki oma kääst ää Ann; peräss kerikud vü̬ü̬l`mölder jagab `leibä `vaesile; `viina `jaet́i lapulisile Kod; kos sina siss ollit, ku tõstele äbi`tunmust `jaeti Nõo; siss nakati näet maad jagamõ inemistele San; ta‿m sääräne aruldaʔ, ta‿m aru jagamise `aigu vällän olluʔ Har; sõnu jagama sõimama `sõimab ja jakab `moole sõno nii et Mar; nakas `jälle sõnnu jagama Krl; hoope jagama peksma – Iis Krk; voodit jagama abielus olema – Pha c. ühetasaselt jaotama, reguleerima ku [hammas]ratta `ambad ei ole `ästi `jaetud, siis akkab purustama Var; kui kedrati - - [vokilühi] `ambad jagasid [lõnga värtna] `piale Sim; [ratasadral] ratas jookseb taga, jagab vagu, adra ei lähä `kõrgemale ega sügavamale Trm || saehambaid laiemale väänama sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama Lüg || fig (puid-) maid jagama, maad-mõisad jagada õiendama; tülitsema mis `mõisa neil jaka om vai `mõisa kraaḿ, ku inemise ei mahuʔ elämäde eiʔ maa pääl Har || Sie on viel varestega jagamatta (s.t pole teada, kas asi õnnestub) Iis Vrd jägatama
2. matemaatilist jagamistehet sooritama jägamine oli `raskem kut kasvatamine Kär; ta (köster) pole `oskan mitte `murdudega jagamist Krj; Jäga kümme kahele Pöi; jägamise `rehnuk Kos; rehkendüśs `olle: kokko˛`arvamine, `maaha˛`arvamine ja jagamine Räp
3. fig taipama, aru saama mestu `katsa `aastane jagab, tu̬u̬ ike ei jaga midägi Nõo; kolu ~ kuppel ~ nupp ~ pea jagab, peaajud jagavad (taibukast, arukast inimesest) Ei sie ädä ei jää, sene pia jagab Jõh; pia ajod änam ei jäga Aud; nupukal nupp jägab iast Plt; ku˽pää jaa õiʔ, sõ̭s jagava jalaʔ Rõu
4. fig jagelema, sõnelema, tülitsema; sõimama; õiendama, seletama; jantima, sekeldama mida sa viel `vasta jagad, men tie ärä VNg; `eile `alles `preiliga jagasimma, midä nied käsi tahud õlivad Lüg; Küll jägas teda egasuguste sönadega Emm; ullo `pööra jakab ja `sõimab so läbi Mar; tä `ambad ei seesä mitte rahu, alate jagab; kaalussega (st kaeluse õmblemisega) on jagamine ja tego Kod; temä piab nende rumala lastega jagama sääl Vil; mis sa iki jagat, jäta ottigi üit́skõrd rahu Krk; sinnu `jaetas (st räägitakse, laimatakse) Vas

kodu2 kod|u, -o R eP Hel Ran TMr Võn Kam Ote Har Plv Räp Se
1. adv kodus `Ohra vili oma kodu on paremb kui `viera nisu Kuu; sääl ei õle elävä `enge kodo; kodo on viel üks tüttär, ei õle mehele saant Lüg; kas teil `käiä ka kodo `lõunel Vai; ma nii vagusi kodu olnd, ma ammu juba kodu Khk; `linnas joob, aga kodu pole leva ega liha `pelta Mus; kolm päeva kudusime kodu `võrku Muh; ma jo `rεεkisi, et mei peret pole kodu end Käi; süda oo kodo, `mõtled ikke kodose `peale Mar; tat́a läks külasse, tat́at pole kodu Mär; Kodu oo kõik oma `tahtmese ja meele järel Han; Olgõ sõni jõlusast kodo, kui meie tahakohõ tulõmõ Khn; naesed `söötvad kodu sigu Aud; kus perenaene on, kas on kodu või on kottu ää Juu; kodu tehti küindlaid koa HJn; kui olivad vanemad poisid kodu, alate nad `tõivad ikke `augisid siit Amb; kõik `riided `tehti kodu Rak; kodu `kuulsam ahju pial `ausam Trm; minä teen nõnna nagu kodo tegimä; mis teil siäl kodo süädä on Kod; noorembad käevä kõ̭igin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; ega˽kaśs ei˽taha˽kodo ar˽`lõppõʔ, kaśsi˽läävä iks `vällä kotost Plv; kodu käima pärast surma endises elupaigas kummitama sie surm on paha inimine, kes kodu käib, ega arilik inimine ei tule kodu VNg; `koolja käib kodu Pha; see oli akand kodu `käima `surnuaast Pöi; no siis oli [surnu] viel ikka aeva viel kodu käind kui et ei ole teda `iaste `riidisse `pandud ega ei ole teda `iaste ära saadetud KuuK; üt́s `mõisaärrä olli ärä surenu, siss nakanu temä kodu `käimä Hel; vanast tetti seräst juttu, et kodu käenu. tulep kodu, kolistap ja müristäp Kam; tu̬u̬ ollõv pattane, ei ollõv asõnd hingel ei vaimul, käü kodu Har Vrd kodun
2. fig `tervis ei old kodu tal (ei olnud terve) Jõe; süda kodu (asjaga rahul) Tor

koer koer g koera eP(g koira spor Sa) M spor u T(n koir Puh), u Rõu; kuer g kuera Emm Mär Kei Jür HJn Jä ViK Iis Lai Pil, g `kuera R(`koira Hlj, `koe- VNg Vai); n, g `koera Vai, `kue- VNg Vai, `koi- Hlj; koir g koira u V
1. koduloom, koer silidä `kuera, et kui sa `kuerale midägi `annad, siis kuer `tundeb sinu ärä; Olen `nindagu vana vigane kuer, kes kuhugi ei `kelba Kuu; `kuera `lähtä `karjast `lonka-`lanka VNg; sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi Lüg; `Kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast Jõh; koera keele pεεl üheksa `ohtu (rohtu), kassi keele pεεl üheksa töbe Khk; Koer oksendab tuleb `ullu `ilma Pöi; punane koer vahib läbi luise aa = keel ja hambad Muh; Kuer kikerdab, santi ilma tuleb Emm; kaśs nä koerde käe olnd Rid; koerdel oo kõigil sabad `rõngas, ainult kui koer rumal oo, siis tääl põle saba `rõngas; ma ei saand mette koera perssetki (mitte midagi) sealt Mar; soldati näĺg või koera küĺm, see oo üks (sellest ei hoolita) Kse; Koer aab `ända, änd änna`otsa, ännaots `villa, vill ei viitsi Han; `lambad said `koera (koer hirmutas) ja tulid tagasi Tõs; Koõrdõ kärä‿mte maksa tähele `panna Khn; see oo naa liba koer, ei seesa kodos Aud; koera kõht krouksub nõnda kõvasti, siis tuleb `tormi; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga, obune kolm koera iga; Koera `perse `kooku tegema (vastus küsimusele: kuhu lähed) Hää; siitsamast viis [hunt] üks must koer ära Ris; sai koerast ammustada Kei; neli annab, neli kannab, kaks koera `tõrjujad, üks parmu pitsuke = lehm Juu; `soarmuse kuer pika kerega ja kollase `silmadega Jür; `üeldi kui kuer oksendab, et siis pidi `kurja `ilma tulema JJn; kui koer ammussab, põleta koera `karvu ja pane karva `tuhka `piäle, siis karva tuhk `võtma valu ärä; (nürist noast) si̬i̬ nuga kõhe `viska koera kätte Kod; emane koer piab `pulmi kaua, kolm nädälad Lai; si̬i̬ om äbelik lait́s, tõne pane või koerage pureleme Trv; tõise `vastu om ku koer, iuh auh, iuh auh Krk; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä: kukk, koer ja kooliõpetei Hel; ega `ti̬i̬nder vanast midägi es `massa, talu koerast `peeti `rohkemb lugu ku talu `tütrigust Puh; istuss kui esänd, sõit kui saks, tallatass kui vanna `koera = vokk Kam; ää lait́s, lapik and, sapa vaja, vaĺmiss koer San; koera kotti ajama norskama Ärä nüüd tänä `üäsä akka `kuera kotti ajama Jõh; üle koera kaela ~ selja lohakalt `Põllutüöd võib ka üle `koera `selja teha Jõh; sain teisibä einad üle kuerakaela uńnikusse kua, vihm aga oli kohe kannul Kad; teeb kõik üle koera kaela Plt || Niitma hakates lõi peremees esimese ümmarguse ringi, öeldes: ma löö koera Kaa
2. fig a. (võrdlused) `Ninda `vastu`mielselt `uĺjub `teine tüö `juure, et `jusku kuer `karja; `seisis kui kuer, saba `jalte vahel IisR; sihantse suure kasuga lapse `kohta `eetasse: see kut suure koira poeg Khk; Köveras kut kuera kerp Emm; vigurid täis kui koer `kerpu Rei; Jusku koer `tõmmab kondi ja läheb (ei täna); Jusku koer einakuhja `otsas: ei sü̬ü̬ isi, ei lase teist `süia; Ädas ku koer kirikus; (keelepeksust) Jusku koertel końt käes närida Hää; poisid juoksevad nagu kabud kuerad `ringi Kad; Su jutt on just nagu kuera kusi VJg; kellel on isesugused `riided, see on nagu kirju koer Lai; petäb `niigu `koera kanika järele KJn; silmä äbi täis ku koeral Trv | (vaenulikkusest, riiust) `Justku kirp `kuera `perses Kuu; Kisuvad kui `kuerad `raibe `kallal IisR; ni̬i̬ eläv ku kassi ja koera, `kaklev `pääle kateksi Krk b. (ilmekad ütlused, vanasõnad, kõnekäänud jne) `Kuergi jääb `leivä ies vagusi; Ei sie kuer jänest `haugu migä vägise `metsä `aeda; `kesse `kuera sava `tostab kui kuer `itse ei `tosta Kuu; ärä `arva `kuera `karva, vahi `ammast VNg; Ega vana kuer valet `haugu; `Kuerale `kuera palk; sie [töö] on `kuera `muodi `tehtod, `kuergi ei `õksenda `pääle; Mida kuer ei nää, seda kuer ei `augu; Küll kuer oma `aavad lakkub, oma süü iest `vastutab Lüg; Küla`kueradki akkavad `naerma, kui nisukese `riietega `välja lähed IisR; lahe (lase) koer `kirku ta lihab viimaks `kantsli `pεεle ka Jäm; kust koer `süia saab `sönna ta augub Vll; Läks koera `kombel kodunt ää Pöi; Mida änam kueri koos, seda vesisem lake Emm; koera `moodi `kelkab mo kallal Mar; not́tisid ta metsavahel maha, kuer koa ei `aukund takka Mär; Koeral ikka koera `kombed Han; Kaua üks koer üksi augub, kui teine `vasta ei augu; Koer, keda kutsutakse, `õige mi̬i̬s tuleb isi Hää; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; sittugu kõik küla koerad mo `peale, mul põle kopikastki `taskus Juu; kui oled üle kuera suand, siis suad üle saba kua JMd; kes seda `enne näind et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; kurja naise `kohta `ööldi, et kuri koer kaitseb õue Plt; Kes koera ändä muu kerguteb kui ta esi Pst; ku sa üle koera olet `astun, siss astu üle ännä kah Krk | Ega kuer `karva ei `muuda Lüg; Koer `viskab `karva, aga ei `viska `viisi Hää | Enne seisab kuera kaalas makk kut senel taskus raha; mis on koera suus, see on koera `perses Emm; kava koera kaalan voŕss seesäb Kod | Omad koerad `kiśvad ja `leṕvad `jälle Han; Oma koera pureleva, oma koera lepiv kah Pst | Kuer `aukub, tuul `kandab Kuu; Tundis kohe oma kuera εε (häbenes oma laimujuttu) Emm; Koer saanud kondi suhu Trv | Käib mütmes peres päiliseks – on noh mütme pere koer Pha
3. pej (alatust, tigedast, riivatust inimesest) küll oled sa kuer Kuu; Ma teid `kueri ei taha nähägi Jõh; `tütrukud, `kuerad, `käisivad `laupä vana`poissi `irmutamas IisR; sihantse koiraga‿b maksa midagid kaubelda Khk; Oh sina äbematu koer oma tegudega Pöi; tema oo se pea koer; see oo ühna `püsti koer oma `tempudega Muh; Pole sene kueral änam äda midagid (haige juba naljatab) Emm; esmabä edeb, teisibä tige - - laubä laisk, pühäbä `püsti koer (inimese omadused vastavalt sünni päevale) Mar; `narris tüdruku ää, va `ilma kuer Mär; Minia on ämmaga väga koer Hää; mis valetab ja võtab, on nihuke koer ja keĺm Juu; Mis mul koeral äda, ma nagu vanajumala selja taga Jür; sina oled sie pia kuer JMd; küll on `kueri maa`ilmas ja `ilgeid inimesi Kad; assa viimane koer Trm; tämä koer ti̬i̬b vale `vekslid ja tükkä Kod; kis varastab, on koer ja keĺm Pal; varastab ja võtab salaja - - sihuke äbemata koer Plt; sa oled `püsti koer Trv; Paul `olli igävene koer latsest saanikelt; poig olna koerass lännu Nõo; om nuid ka, kiä `ausa inemise ommaʔ, kiä ei olõ˽koiraʔ Har; `Poiskõnõ ollõv jo˽hirmus koer, koolin ka oṕpi ei˽`viisvät Rõu; patt iks oĺl külʔ nail koirõl nii uĺlikõist `tsuśkiʔ Vas; sa olt `õkva pääkoir, sa olõ õi väikene koir eiʔ; sis mõne˽`poiskõsõ˽jäl oĺliva˽sääntse˽koiraʔ, sis tuĺlivaʔ tütärlastõ kaŕa mano Se || fig (kurjusest, tigedusest) Läks `kurjad sanad `kuertena `kannul Kuu; võttas `kuera `põvvest `vällä Lüg
4. a ulakas, üleannetu; kelm, suli `Kuerad `lapsed, `kuerad vanemad, `auta eläväd Kuu; Kuda sa `ninda kuer poiss õled Jõh; `koerad `lapsed tekköd `paĺlo `koerustükkü Vai; nii koer laps, seda‿b jöva `ükskid keelda; nii koiraks läind, p‿kuule midagid `keeldu änam Khk; Meite Seiu oo nii koer poiss kut vähegid veel veib olla Kaa; Poiss lapsed on elu aja koeremad olnd kut tüdrukud Pöi; Tede pojad mede `poõgõst koõrõmad Khn; Tema oli ikka elus old koer mees koa, valetas ja varastas Kei; mõlemad on ullud, teene on teesest koerem veel Juu; küll on sie poiss kuer, aga eks neid on kueremaid `vielgi Amb; poiss on kuerem kui kuer JMd; eks nied `ańdjad old koa kuerad, ükskord `ańtsivad [vaesele] mau`rasva JJn; see on üks piakuer inimene iga viguri `piale valmis Koe; `u̬u̬ta `u̬u̬ta koer laps, mes `koeruss ti̬i̬d Kod; üks koer noĺp on sial Ksi; ühed koerad kõik, põle üks koerem ku teene Plt; esä om koer, poig vi̬i̬l koerep Krk; ess siin ole `koeri poesikesi külläld Puh; koer `olli ta küll, aga meele ta koerestikku es ti̬i̬; aga koer mut́t `olli, es ti̬i̬ eli, ku mia taren käesi Nõo; ma ei ole esi koer, siss ei mõista pellätä tõist ka jällekine Ote; koir mi̬i̬śs, taalõ `piäsi˽küll˽kõ̭iḱ külä tiko `andma Vas || kui se va vihmane ilm on, ne (kirbud) on siis `uopis koeremad kui ne muul ajal on Ris; kes lehm `väega koer `olli, kes es kuule es `peĺgä karjust, tu̬u̬ `panti pääpõrnusside Nõo
5. üleannetus, vallatus; nali; sulitemp ma `tahtsi `koera teha Jäm; `Meitegä sõni küll `koõra tehtüd Khn; kis `koera ti̬i̬b, si̬i̬ `koĺki saab Hää; Leida utsitess vahel poissi, ku ta `koera tege, and valu Hel; edi`otsa `olli sõdse küll kui inimene konagi, aga peräst nakass mulle `koera tegemä, nakass `kraami talust `väĺlä `kanma Nõo; `koira timä tege `õkva süäme peräst Se Vrd koerus1
6. raskus kootava kalavõrgu küljes, mis hoiab võrgusilmad sirged kuer `pandi rippuma, luust `tehtud, üks kramm sies, et ois `vergu `silmad `sirged Kuu; kui `vörku kojutesse, siis pannasse koer `teisse `ääre, `teissest `äärest akatasse kuduma Khk; mõrra koer võtab silmad `kangele, kui sa kojod Muh; kene pεεl sa kujud, se on kalase ja vörgu all on koer Emm; koer `pantags εεrimese selma `külge, et peab selmad `sergus, et lεhe segamesi end Käi; võrgu koer kes selmad laiali oiab, koer `ambut pidi `kinni seal `selmas Mar Vrd koerus3
7. noodatiiva otsapuu nooda koεr, teine ots alumise kööve küljes, teine ots `peelmise kööve küljes, `keskel on auk, sönna pannasse see köis `kinni, millega `noota `väätesse Khk; [nooda] reite `otsas olid `kaikad, nee said koirdeks kutsutud Pha Vrd koerpuu2
8. osaline kihlusel miu mehe isa oli koeraks, siis koer ot́sib linnu ülesse, `aukus auh, auh ja lind tuli `peigme ja isame ette Juu

korkima2 `korkima, korgi- Emm Hää, (ma) `korgin Kuu; `koŕkma, (ma) korgi Khn laevas lasti kohale seadma `lasti`korkijad Kuu; Kokk jõvab sõni kivid küll ää `korki, kui tahakohõ jõvamõ; Läksime `ruumi ning `koŕksimõ kivid teiss `külge Khn; `ükski laadung ei joose ju kohe täis, tänd on ikki `tarvis `korkida; korgitaks `söśsi kokku Hää

kuni2 kuni R Pöi L Kei Rap HJn Ann Tür Pee Iis Kod Kõp Trv Krk Hel Puh San Krl Har Räp; kunni Sa Muh Vig Kse Var Mih PJg Rap Kad Lai; kuńni Kul Mär Kir Lih Mih spor K, I; `kunni Hlj VNg; `kuńni Koe; kune Plv
I. konj
1. aega märkiv sidesõna (näitab, mis ajani toimub tegevus) `uota `kunni ma tagasi tulen Hlj; kuni `jälle nähä `saamo Vai; ooda sönni kunni ma ka jöva Khk; Karjased läksid edasi, kunni aid `paistma akkas Kaa; oia sa last kunni ma tule Pöi; `ootvad sõni, kuni tuul `vaikib Rid; kuńni see kestab, varssi `otses Mär; siis pidi sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kuni nad isi akkast omale `leiba `ot́sma Aud; `loĺlab `piäle kuńni suab mis ot́sib Juu; kuni [toa] päris `puhtaks ilusaks soan, lähäb paar `päeva HJn; nii kaua, kuńni viel elan, tahaksin ikka tüed teha JMd; `niitis kuni küllalt sai Iis; `õõgus, `õõgus kuńni läks põlemä Kod; niikavva sõkud `leiba kuńni sõkutud saab Pal; kutsar `oidis obust `kińni, kuńni ärra `piale `istus `kale·śsi Plt
2. ühendav sidesõna (koos arvulist suurust või mõõdet märkivate sõnadega) `vergu parandamise taks oli viiskümend `senti kuni kaks `kruoni Kuu; nie tegivad juo `nelja `viie `kunni kaheksa `mietriseid [rüsasid] Hlj; akkasid põlle `sisse raha `viskama - - nii `korjas noorik kolm kunni viis rubla Mih; pualetõese kuńni kahesülläsed sarikad õlid Kod; [mütsi äär] oli üks kunni poolteist `toĺli Lai; eśti `aigu kävevä˽kalameheʔ järvele kümme kuni kat́skümmend kilo`meetrit `kaugõlõ; perekonna `pääle tuĺl üt́s kuni kat́s vakamaad põllumaad Räp || tüli majas `ühte `puhku, ühe kuni `tõise `asjaga Lüg
II. prep (rõhutab millegi toimumise, ulatumise jm piiri; ärajäämisel ei muutu lause tähendus) `kunni `ohtani VNg; `riie õli perenase puolt kuni `särgini Lüg; pεεlaest kunni jalatallani Jäm; kunni `laupe `öhtani Kär; kiudud kuued olid lastel kuni jala `kandu Pöi; olid seal kuni omingoni; mehed `maksid pearaha kuni kuue`kümneni Mar; seda`moodi sai linade kallal `töötada kunni jõuluni Vig; me köesime `öösi juripäevast kuni jaanipäevani `karjas Aud; kella `kümnest kuni kaheni `viidi maea tühjaks Kei; ilus maine moa kuńni teise mereni Kos; nägin selle loo `algusest kuni lõpuni Tür; jumal on armastand mind kät́kist `kuńni auani Koe; kuńni `põĺvi püksid ülesi kiäritud Kod; vaŕs on pikk, kuńni ladvani `õisi täis Pal; `pastlapaelad olid naestel kuńni suka säärteni Äks; [pulmi peeti] kuni tõeseni `laubani Trv; [ta] ei oleʔ kuni seeni ajani kodu tulluʔ Krl

käsi käsi g käe (kää, kεε), p kätt üld (käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe; Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie; Käsitä `kiskub, valuta `vingub, jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu; võttab kää ~ käside `pääle; `Lõikab `lääväku `kääga `leibä; Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg; `nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; kääd on `kohmas; midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai; kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures; `sääma kää kinnas Ans; käsis nii külm Khk; Kääd on nii pakatand, nahk on nii kõva ja `karme; Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas; Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged, `ööti: surma `kindad kää, sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta; Käsi nagu suur lasn Pöi; pisike käsi nagu `varblase jalg Muh; oh taal oli ää meel, pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm; kääd vaheliti Kul; ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad, sured vasakkää `luśkad, et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg; lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor; Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää; mehed `trampisid sis pärastiku puha, ikka ükstese kääst `kinne Ris; `ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei; käesime temaga käsi oli kääs; oli `vandund sedasi: kui ta piaks `süńdima, olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu; kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb; tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe; mul lõi nari kätte VMr; kui pahem käsi sügeleb, siis saad raha, kui parem käsi sügeleb, siis annad raha `väĺla; tugeva `käega mies, `raske rusikaga Sim; Meister laiutas kua käsi, mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab, akab kätte; kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse, suab pahema ~ pahama käe mi̬i̬s; kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod; siul oo kardule pudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida; käe musta ku kooberti; kate käe kanik ~ kikk (õhuke leivaviil) Krk; kui karvatse käe, siss olna ää mesitse õńn; käsi puusan nigu potil kõru küllen; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass; kõ̭ik peeniksed ärräd, ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran; sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle, ei pia midägi `kinni Puh; mul käe om sandiss lännuva, ei jõvva enämb `lehmä `nüssä; pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte; miu käsi om jakust väĺlän; temä kätel oĺli nii suur käbedus; võta nüid sääld kate `käega, kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo; pane käe ruhmikule Võn; ei ole `jõudu käte seen Rõn; ma `tõmpsi tedä `käega, et tulõ˽siiäʔ Kan; Kel laǵa hääkäe päḱk om, tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv; kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah; ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl; käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen; miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ; ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har; Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä; ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit, tulõ `puuduss; Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege; käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell Rõu; mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ, et või es üless `nõstaʔ; ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ, vana olõdõʔ; käsildä ja jaluldaʔ, a üle ilma tark = kaal, `minka kaalutass Vas; täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ; kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina, käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp; ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ; kid́si käeh; ḱäut pümehhuisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh; võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg; äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk; ega mol põle kahesid `kässa mette Mar; ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn; ega mul katte `paari käse ei oole Krk; ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran; ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ, üte˽käe ennede Har; kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll; Ole mees, anna käsi, lepime ää Pöi; ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn; anna mul käsi, siss jääp `kindless, et sa miul tulet Krk; sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran; Ei anna ma sullõ kätt, sul om käsi kärnäh hum Plv; Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas; jät́t jumalaga, ańd mullõ käe Räp; teretät, annat käe Se; kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame, onu and `saia Krk; kiä medä ańd latsõlõ, siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har; käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1. peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu; Ää otsi vetit, veti on mo käe Rei; suur pitk vits `olle kεε; kui `vörku kududakse, siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl; kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg; mul oli veki kibo kää, natoke `marjo ka sies Ris; nää, kaks naist lähvad, pakid kää Ann; igal oma puulusikas käe Kõp; mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen Puh; tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne, siss keerutat Nõo; ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote; ma˽tuĺli lehmägaʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; väits um alati kurah käeh Plv; vaŕs oĺl puust, tu̬u̬d hoiete käeh Räp; krandaśs om käeh Se 2. labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs, sis on sue Jõe; kää võru on kääs Jõh; `antskad kääs Vai; `käised olid kääs, nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos; ohakaid kitkuti kinnas käes Trm; käetuĺbid one käen, tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä, kui võtad kardulid Kod; mul˽`kinda käeh, mullõ ḱulm ei olõ Se; käde ~ kätte 1. pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile, `toine ans maast [viljavihke] kätte ~ käde VNg; ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand Vai; kui kena `kaika käde saa, lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus; vöttis ohjad tugevast käde Vll; aerud kätte ja `tõmbama Muh; näppaja inimene, tea mis käde kahmib Rei; võtame rähäd käte Vig; võta laps oma kätte, oia süles iluste PJg; ma võtan korvi kätte Kei; isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu; ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `murtsin metsast ia madjaka kätte, muidu kuerad tulevad kallale Kad; tämä ei võta kurikad kätte Kod; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte, tollega `laŕpse Nõo; pruudilõ `ańti siss luud kätte, siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn; murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote; `mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn; Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma, tõnõ and takast `langu kätte Urv; võta nui kätte, ussõn om `nilbõ, muud́u satat mahaʔ Har; väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2. labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai; `palju käsi `ollid `kirkus, seal es `panda `kindud kätte Muh; tämä ei tee sukka ei kinnass, õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod; käe tuĺbi, ku kohekil ti̬i̬ pääl läits, siis `panti kätte Krk; `surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1. peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh; `tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr; tuul viis rätiku kääst Plt; kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk; kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä; poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo; `katlakõnõ libahtu käest `maaha, lät́s `kat́skiʔ Rõu 2. käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi, kui sa kääst ää `tõmbad Muh; ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3. (lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg; keda nied `luomad `karjamalt `saavad, käest `anna muudkui `juure IisR; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst Khk; loomad oo käest saand, karivad ja keppovad kojo Mar; sügise saavad loomad käest Tõs; kui `rohkema `jälle kääst anna, eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK; lehmäd saed käess, ańnid üväss `piimä Kod; kaśs on `õppinu käest `saama Äks; ku na (sead) muan käüsiv, käest `anti ka vähä lakatsit Krk; käest andass ommuku varakult ärä Hel; miul om niipaĺlu käest `anda, et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo; vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle, kui enämp midägi es ole käest `anda Kam; śjoo elläi õ̭ks om saanu käest, śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4. (koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk; Mis kergest kääst saadud, see kergest kääst läind ka; See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud; jahu oli püsut napist kääst Kaa; Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm; käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst, sie oli vist vähä kääst saand Kuu; ta täna käest saand Mar; käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig; kiva `antud kääst kätte, kui kedagi ehitatud Lai; tüdruk käind kääst kätte Plt; ega meil tunnistajat es ole, miä käest kätte anni tolle raha; kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo; tiiät küll, ku üt́s asi käest kätte käüse, sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte, siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod; ei tohi üitsütest ette minnä, piäp käest kätte `põimma Nõo; peost ~ suust suhu, käest kätte 1. (laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm; see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar; eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2. (üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn; omast ~ oma käest 1. endal olemas Iess ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu; `astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg; si‿`asta (tänavu) omast käest leib Vai; Koorm `oksi `talve koju tuua, regi omast käest Pöi; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Khn; Egas vanasti kedagi ostetud, kõik suuremad assad olid omast kääst Kei; mis viga `süia kui suu omast kääst Trm; saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss, sü̬ü̬k `olli omast käest Ran; oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2. enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst `juure Lüg; Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR; linnast `toodi vörgulinad, käbid tulid omast kääst `panna Pha; ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu; `tehti ise oma kääst `küünlad VMr; säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad; poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3. oma kogemusest Omast käest tiad, `paĺju suppile `suola `panna IisR; `tiatsin seda juba omast käest Plt; käega ~ kätega 1. käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg; se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai; rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud, et `vihku võtta saab Mih; jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää; ega ennemalt masinad old, kõik `kääga õmmeldi Ann; esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada, a pärast akati argiga Pee; erne kisuti `käega Trm; pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv; leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo; Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr; vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ; kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har; käśsiga˽`peśti vili Rõu; mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas || sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul, sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2. kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa; Tennäs käega Räp; oma käega ~ kätega 1. ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta, muul ajal `anti ikka jau pärast Ans; oma kätega tehtud Khk; tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar; liha `ańti nagu kuke noka täis, ega oma `kääga `tohtind võtta Juu; ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr; surm ei ole oma `käega võtta Ran; panõ noʔ uma `käega paigalõ, säält om sul hää võttaʔ Har; Võtaʔ õkva uma käega, sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp; oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod; oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil; mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst, kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel
2. fig Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Käsi `puusass, täi `pungass (laisast inimesest) Kuu; Kui käed `käivad, siis vats `naurab Lüg; kääd `tieväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; käte varal, oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled, äi sa `jäksa mitte üles `tösta, mis sool maha kukub Rei; Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Hää; Mis ma annan, käsi tühi, teine paljas Ris; mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu; Kellel kääd, sellel kalad, kellel jänu, sellel jalad Amb; käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm; ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress, et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel; südä täis lääb, siss `tõmbap käest (lööb) Nõo; Käsi puusan, täi pungan Urv; Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har; aitu·mma, küll mä küünü, mul pikk käsi Räp | Mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg; ega vassak käsi seda või teada, mis param käsi teeb Juu; Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ, miä hüä käsi tege Rõu; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege, sen kaul `kanda Kuu; midä käsi tieb, sedä suu süöb Lüg; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab Aud; Mis käed kärnased teevad, küll perse peenuke piab Hää; kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb Ran; Nigu uma käsi käänd, nii uma perse pedä Urv; Miä uma käsi käänd, tu̬u̬d uma kaal kand Rõu; käsi täis keretäis mia nakassi `vasta, siss `olli miul käsi täis; laosut sa sõna `rohkemb, om käsi täis Nõo; käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha, käsi pikän Puh; ega joodik ei `keelä et, ärä anna, iks käsi pikän et anna Rõn; Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp; käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu; Käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast Vai; teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll; üks käsi peseb tõiss Kod; käsi mõsep kätt, ku sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; käsi kätt mõsk, mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se; käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai; temä oiab käed kõhus KJn; ei saa käse kõtust `vällä Krk; käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR; Mis sa vahid kääd vaheldi, kut va laisk inimene Kaa; võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh; seisab `peale käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; seesab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt; käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku, lätsivä˽Venne`maalõ Räp; ḱäu käeʔ karmanih, naańe tege [tööd] Lut; käed kihelevad ~ sügelevad 1. (virgast) kääd sügelevad töö järel Han; Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2. (riiakast) Käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR; Kääd kihelevad, äi või `olla Pöi; Kui kääd sügelevad, siis tahvad teise kallal `minna Han; (nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg; Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR; See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi; mo param käsi läks ää kõrvast Mar; laps on mulle juba teisest kääst VJg; miu esä `olli `väega laisk, mia olli nigu tõene käsi täl Nõo; tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl; śjoo lat́s om mul kui uma käsi; tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se; kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd, aga lähed `jälle ära Rei; [lat́s] um joʔ pikemb kätt Plv; niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp; kätt (koos adjektiiviga) 1.võitu, -poolne vabadikku `naised, nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg; rumala kätt inimine; `vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä, `uhket kätt mies; sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg; `uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja Jõh 2. (viisi- või hulgaadverbina) `Laapima, sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama, `olgu `pühki˛ess vai `pessess; `Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks; `Esteki [vajutas] tasa`hilja, sis vähä`haavalla tugevamba kätt; Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu; kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε, `kehlab ennast Emm; keisid kirikus kätt `anmas Mar; sel pruudil on ju käsi ~ kääd ära `antud VJg; kätt lööma ~ vedama 1. kihla vedama `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest Lüg; `löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; `viame kätt, et õige on Hää; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; Ants üteĺ: olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2. kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; obo oo ostetud, käed oo `löödud, liik oo `joodud Mar; me lõeme selle `peale kätt, et ta lubas `truuste `anda Juu; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; käeʔ `lüüdi joʔ kokku, kaup om tett Krl; `lü̬ü̬di käsi kokku, siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har; jutt om aet, käsi ĺüüd Se 3. kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4. (imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa; Löid kahte kätt kogu Emm; tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku, et või õnnistegijä inimesekest Nõo; käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud, `ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai, siis akati `viina `jooma Juu; käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; Me leime käe. Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; kui millegi `pääle lepiti, siss `oĺli tunnistaja man, kes käe `valla võt́t Nõo; kätt kaema ~ katsuma ~ vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg; siin oli üks Tuavet, tema `voatas käsa Kad; küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine, kaeb kätt ja, jälle viis rubla Nõo; ma kai su kätt, kas sul om `õnnõ Krl; `aŕbda kaie ḱätt kah Lei; käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku Jõe; `naised lasevad kääd `liikuda Lüg; Kes ikke jõudis kässa käia laska, see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg; `laske aga nüid `easte kääd `käia, et jõuame selle töö ää teha Juu; lase käsi ~ kääd `käia, tie `kärmemast VJg; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; ti̬i̬ ti̬i̬, lase kätel kävvä Hel; tu̬u̬ käsi käib sul, `õkva nigu üits lind `lendäb Nõo; lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se | Kätel valu `anma Han; käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale, nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu; Pane aga käed käima, mis sa ootad Tür; Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo; käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai; Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa; ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär; sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod; pane käe `küĺge, mis sa vahit; ega `seismine ei massa midägi, pane käe tü̬ü̬ manu Hel; ma viĺläteräkse niidi, `kartuli võti, aga temä kätt `küĺge es pane Ran; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; pane˽käeʔ `külge, naka˽`tüühü Räp | ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu; Nimepidi et ta tü̬ü̬s on, aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod | Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp; käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar; mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg; umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp; nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh; nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr; nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod; kõik obese ilusa nigu pildi, `juśtkui kätega tettu Puh; taa‿m nigu käśsiga tett Räp; kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh; Teeme kätega selgeks Kaa; kätega rääkima lööma, kaklema – Kaa; käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; Ta pole sest oolind midagid, eitis `kεεga sene `pεεle Emm; ää pane tähelegi, mes nad `rääkväd, löö `käega takka Mar; `Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han; pärast lõin `kääga, ei tia, mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; ma `viska `käege ja lää ärä Krk; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; `viska `käega, asi tettu, sulle temä `kraami vaja Nõo; ku midägi `halva um, hiidä˽`käega, neeläʔ `alla Rõu; ma hiidä `käega‿nõ Se; käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om Krk; mitte ülekohuss kotin ei saesa, temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; Si̬i̬ om jo käega koppi Räp; käega katsuda 1. lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda, ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu; Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg; Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `kääga `katsuda Pöi; oh see oli üsna `kääga `katsuda, pole mitte `kougel olnd end Emm; silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2. ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda, et näväd `vargad `onvad Lüg; see on `kääga `katsuda, et ta on varastand Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt; nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter, nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR; nagu käega valu ää `võetud Muh; Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse, kus titt on, kahe `palja `käägä `mennä Kuu; tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi; Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad, sellest põle abi Hää; ega ma siis ka tühjä `käägä mend, ma vein sinne värsket kala KuuK; ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike: liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn; ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege, mul es oole midägi tuvva Krk; poig tuĺl kate `paĺla `käega, mitte midägi es tu̬u̬ Nõo; ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2. varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle, mine kate `paĺla `käega Ran; siss `paĺssi küll, et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ, niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har; `paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. (kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed, kedagi kää ei ole Mär; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta, võtt ometi `miśkid kätte VMr; `paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran; kahe käega 1. kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; Tu̬u̬ um sul hää kotus, tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ, `küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu | mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2. meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se; kahel käel 1. südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2. meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm; see inime võtaks mo kahel kääl `vastu, kui ma läheks Ann; võtab katel käel `vastu Trv; kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv; kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; kätes, kätesse 1. hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab, aga teised ei soand akkama Kei; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn; süda kohe rahul, kui tiad, et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2. käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi, sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ; Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ, `käśsi harinuʔ Urv; kiä `käśsi harinu kaśs om, tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har; võtaʔ lat́s `kässi Se; käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1. läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm; tä suri ühnä mo kää all ää Mar; tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla, ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod; uma käe ala panõ, `hindä tiiu (teadu) ala Se 2. ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast; mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg; naine on ju ka mehe kää all Vll; ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar; tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3. tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd, `kuskis vee all Vll; käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg; pane eese käe järele ää Mar; Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav, mõjal kõik võeras Jür; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm; sääsi kõik oma käe `perrä Ran || tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä, kellel vali kade käsi one, ei lähä lu̬u̬m edesi Kod || `Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi, aga eegeldus ei paśsi Jür; käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg; Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja; Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar; ma usun seda sinu kää peale VJg; ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se; omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä; Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu; eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk; Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa; eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha; käte pääl elama, ennast `kümne küinega `toitma Rei; ta elab eese kätte ~ käe peal, eks ta `nõnna saab, kuidas ta ise jõuab `teenida; ennäst käte peal `toetma Mar; lapsed on kõik oma kää peal, mul põle neist muret Juu; kes omal käel elas, eks see õld ikke omaette peremees; Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud, siis akkas oma käe pial tööle Trm; mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo; Oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv; uma käe pääl õks eläde, kui päiv üle saa, ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har; naaśs umal käel elämä Plv; Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp; timä eläss ummi käśsi päält, uma `ḱümne sõrmõ päält; uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se
3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa, mul on ia käsi Jõh; menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; võta sa kõige `enne, sul on ikke ia käsi old Sim; kel one üvä käsi, selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod; helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm; anna `elde `käegä, et põrsas edesi lähäb Kod; tõene tütär om `eldede kätega Kam; Tiä om nii `helde `käega, et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ, sõ̭ss esi om nällän Urv; jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene, `kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg; kerge käsi ~ käega 1. kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk; Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi; Ilmast `ilma käsi seĺlas, alati lü̬ü̬b `teisi, `kerge käsi Hää; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu; `kerge `käegä ja äkise vihaga Kod; Karla om `kerge `käega, pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar, es olõʔ asigi Vas; Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2. virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle; tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3. helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4. kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai; `kerge `käega `andis raha `väĺla Mar; kinnine ~ kinniline ~ kinninane käsi 1. ihnus Sie `kinninase `käega vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2. tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad; tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki, tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam; kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1. saamatu üks `kinni kätega inime Jäm; Tal oo käed `kińni, ti̬i̬b tü̬ü̬d küll, aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor; ei saa akkama ühe `tüöga, `aeglane, nigu kääd `kińni Sim; si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge, `kinni kätege Krk 2. ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime, oma kääst ta teese kätte terä ei anna; teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm; teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai; ei `ihnu `anma teeśele, temä käsi on `kińni KJn; temä käsi oo kinni, temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3. tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis, käed `kinni, soa teha midägi (sündis laps) Pöi; naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv; Käed süles kinni Hls; kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv; kõva käsi 1. range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2. ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad; kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi; räägidi et pöleks mette uppond, seal oli kuri käsi käind Rei; kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled, et sa‿p anna midad, siis sa oled köva `kääga mees Vll; kes kõva `kääga, see on ihne Lai; kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega, ikki `oĺli oma padajäńn ligi; Ku naśteinimese `kohta `öeldi: `senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna, siś [tähendas see] titte `vaatama Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk; laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe, aga tal [tü̬ü̬] ei `laabu, tal ei olõ `laapsa käsi Rõu; lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu, tä igä `lahke `käägä avit Kuu; annab `lahke `käegä Kod; perenaine oli `lahke `kääga inimene, ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt; `tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo; lahkete kätega 1. nobe, kiire ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega Jõe 2. kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha; lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Oli üks lahti kätega miis Pha; Lahtise kεεga inimene Emm; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim || anna niipaelu kui sa annad, tee käsi `lahti Mih 2. osav, töökas On `lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb Lüg; `Lahtised käed, ta on osav tegima, tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää; oli `lahtise kätega, tema kääs iga töö läks `korda Plt; käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti, ikka käsipidi `külge `akmas Khk; teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim || naesed kudusid, kui käed `lahti (tööst vabad) olid, ika kudusid sukavarrast Mih; osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga, tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; raske käsi, raske käega 1. ihne, kitsi – Sim 2. (töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega; taal om `väega rassõ käsi, ku‿ta midä and, siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se; rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs; täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi, hää praasnikka vai pomkit pitä, kel tu̬u̬l aol tulõhus Se; täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja; Õige tävve käegä pant [soola] Trv; käed valla ~ vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh; küll om mõnel inimesel vallalise käe, mes tä ette võtap, si̬i̬ edesi lääp Nõo; tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel, täl tü̬ü̬ lätt kah Kam; vallalise käega 1. helde Vallalitse `käega, om virk `andma Urv 2. kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida; se oli nihuke altkää tegemene, põld `truuste vabrikus `ühti Juu; sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos; ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk | alt käega teretama (pistist andma) Mih; ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb; käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu; kut kaks kätt `rönna `pεεle saab, siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; ega tä `enni rahole jää, kui kaks kätt `rõnde peal Mar; Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor; `vehkle ja `vehkle, ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod; egä inimene enne rahu ei saa, ku käe `risti rinna pääl om Krk; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu; Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp; pańd kat́s kätt jo rinna `pääle, `kõ̭ikõ jo viländ Lut; käed külmad id Tal omma joba käe külmä, tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp; ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ, siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se | külm käsi (surm) Krk; käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, kes midagi äi mõista, ta peab kõik `jõuga tegema Pöi; Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm; Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür; emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; es liiguta kätt ega `jalga, nigu surnu Ran; karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures, ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg; Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm; Mis siis sel viga õli, kui `veski käe-jala juures õli Trm; tütär õli mul lähiksen ja juuren, peris käe juuren Kod; laps on emä käe-jala juures KJn; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo; käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust, ei saa edasi Rei; käsist-jalost `seotud LNg; käsist-jalust `tüöga `siutud VMr; naene võta `naabri talust, seda tunned käsist-jalust SJn; ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni, ma ei saa kohekil `liiku Krk; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh; võta˽naańõ `naabritalost, toda tunnõt käsist jalost Rõu; ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu; ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar; ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust, ei pääst ega `persest Ran; kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda, eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär; on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind, küll tema on aga laisk Juu; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka, ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg; sie `aigus võt́tis mehe nii maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm
4. a. inimene midu suud renni juures söömas on, midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm; vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus; `paljo käsi `tahtmas Emm; `mitmed käed kallal keind juba; meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar; talus oo `tarbis paelu `kässa Mih; ulk käśa abist Kad; selle tüö jäust on pailu käśa vaja, ei sie nii `kergesti lähe Sim; sial on palju käsi küll, `ükski ei `tüöta Iis; siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast, kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; aga `ulka käśe `oĺli man, vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran; `rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar; `mäńgisid neĺja käe pial Sim; nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk
5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu; kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg; pulmas lapitasse `põlle, pannasse raha ja `ööldasse: `peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb: pruudi käsi jääb `peale Plt; surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal
6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai; `austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim; vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad, `augikalad jões Lüg; rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran
7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu, toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu; majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg; mene `vassaku kätt; `kiera paremalle `kääle Lüg; parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh; Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR; pööra `säämad kätt Jäm; See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa; vassaku käelt perenaine `surri ää Muh; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; kui sa `undrehti kätt lähäd, siis oo oma süi, kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva, parampool kätt, kui siit lähäd Tõs; panin ärjad `undrati ikkesse, teeńe oli teist kätt Nis; adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr; läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm; oia pahemad kätt Kod; paremal kääl on mets Äks; Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil; mine üä käe poole ~ üät kätt Hls; ku `õkvalt käe päält tuul om, siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran; kui ti̬i̬`lahkmede saad, siss `käänä ääd kätt Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har; Mõtsast läbi, kurrakätt siss tulõ käändä Vas; tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp || `nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe; `hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva, et ei kasvatand teist kätt ette VMr; liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod; tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv; tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette, siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote; Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har; Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset, sõ̭ss oll kuta˽`väega halb, nakass tõist kätt ette vidämä Räp
8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar; temal on ea käsi, tieb ilusa kirja VJg; kańni `selge käsi Plt; ää käsi, ää käekiri tal Krk; tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg; `Ilmama pikk protukuĺl oli, käed all ja kõik IisR; Kaks käämeest oli, kes kääd `alla kirjutasid Pöi; tie `seia käsi `alla JMd; pane käsi `alla VMr; kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh; ku joba `purju sai, kirjut käe `alla Nõo; kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se
9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ, kolmõsugutsõʔ, kolmõ sordilitsõʔ Se; linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte; Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ; mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut
10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte, õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs; kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese, siss või [väga] rutto käsi saiaʔ; lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se
11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi; käsi käib kehvast Lai; käsi käü hüäste Vas; täl `höste käsi käu, tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se || hum käsi käib `kät́sess `sisse, tõesess `väĺjä Kod; käsi käü ütest `käüssest `ussõ, tõsõst `käüssest `sisse, mis käel hätä Har; noh veli, kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli, käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se; kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei | su käsi `easte `käima ei pea Mär; nii ta om si̬i̬ ilma asi, nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo
12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; Adra käeʔ olli ravvast, vabrikoh valõt, otsaʔ olli puust Vas; haŕkadral om pääpuu, a pluugal käeʔ; adra käeʔ, midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ; tsõõri omma `kanga kässi seen Võn; `kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud, selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua, tõstetasse käsi üles Ksi; Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu – Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San; si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp; Suur käsi; voḱi käsi, `kuut́slilaud om küleh; Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad – V Vokil om kats kätt, mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv; pooli käeʔ; käenahaʔ Plv; Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas; Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi, `käekäne mano, lastass piḱebähe tud kaarõht; käeʔ pandasõ `tulpõ pääle, tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar

köhitama köhitama Hlj HMd Kos Kad, -ämä Kuu Juu; köhetama Vän Tor PJg; (ta) köhedab Saa köhatama hakkab köhitämä nii `palju Kuu; köhetab natukese Vän; [ta] Akand ikke natuke aaval köhetama, köhetama ja sõni kui suri PJg; akkas lorsutama ja köhitama HMd; köhitäb `ühte `puhku Juu; köhitas oma kähiseva rinnaga Kos; ei nad `kumpki köhitand ega rögistand Kad

lõgistama lõgist|ama IisR Pöi Muh spor L, Koe VJg Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Trv Puh Nõo Kam, -amma Har Rõu Plv, -eme Hls San, -õmmõ Krl, lögistama Jäm Khk Pha Rei
1. lõginat tekitades, lõginal midagi tegema; lõgiseda laskma a. Lõgistasin vana `kerstu lukku `lahti IisR; kes seal lõgistab ukse taga Muh; mis sa lõgistad uksest Tõs; Lõgistab juba masinaga põllal Khn; lõgistas oma pius lusikid Tor; tuul akas siivert lõgistama; vahel tuleb [uks] lõgistes peris `kergesti `lahti Saa; lõgistas ust, aga ei suand tuppa Koe; lõgissad ust, et tule ti̬i̬ `laśti Kod; lõgistap väiste-kahveldega Trv; mia lõgiste lusikid Hls; ma lõgista sõni ku‿ma `sissi saa San; mis sa lõgistõt lohitsid Krl; mis sa `tühja `kauśsi `mü̬ü̬dä lohedsaga lõgistat; `haigri lõgistass - - uma vasaragaʔ (toonekure nokaplaginast) Har; oĺl nii kańg lehm - - muidogu lõgiśt, seeniss ku uiss vallalõ tuĺl Plv || fig Lõgistap lõugu ja naarap Nõo Vrd klõgistamma, logistama b. (hammastest) lögistab `ambud Khk; Kui `purjus oli, siis akkas `ambud lõgistama Pöi; Koer oli nii kuri, lögistas `ambud Rei; külm paneb `ammud lõgistama Mär
Vrd lõdistama
2. lagistama Terve öhtu aina lögistasid (naljatasid ja naersid) Pha; lõgistas `naeru VJg

noidlema `noidlema, da-inf noielda Emm Tõs PJg Tor Hää Saa; `noidlõma, da-inf noiõldä Khn

1. laisklema, aega viitma kes mette pole verk ega `töökas, se `noidleb Emm; `noidled, vedeled, tööd ei tee PJg; Ku sa tööd teed, sis tee, aga ära `noidle Tor; nid poisid säl põllu‿päl es mõśta muud tehja ku noielda Saa

2. sõnelema eest`otsa läksid muedu `noidlema, siis akkasid `riidlema Tõs; `Noidlõvad sõni, kui `viimes `riidu `lähtväd Khn

3. varitsema; hiilima metsavahed `noidlesid meil korra kärvanu obuse juures rebasi; kaśs kui ta `iiri püida tahab, [siis] `noidleb Hää

ots2 ots Muh Mar Vig Var hajusalt Pä, Ris Kei Juu Pee Koe ViK Pal Lai KLõ, õts Trm Kod otsas

1. postp peal, küljes ühö juure ots oli kahessa kõrt Mar; Küpsetän kaks `räime orgi ots ärä ja söön ärä Var; poisid `roinasid puu ots Tõs; viidikas on õnge ots Tor; tuulelipp käib ridva ots `ümmer ja `näitab, kust tuul on Kei; naised ikke `viavad sõńnikud, ag‿mis nüid‿s, istub `koorma ots ja läheb Pee; naga ots käib pruńt Koe; ukse kõrvas naela ots ta vedeles VMr; resis `vesta puud et tilk nina ots Kad; `tehti nest `kitsad virnad, `aeti `kõrgelle ja siis sial ots inimest `lautisid, `võt́sid `vasta neid `vihku Rak; siin on linnamää ots üks säng, kos Kalevipoeg on maganu; [pastla] `rihmade ots oli ikke paelad Äks; koer magab lume ange ots, aga kaśs pliita pial Lai; laps nisa ots Pil; `kolde juures `oĺli vinna küĺles koogu ots pada KJn; üks kuhja ots ja, ja teesed tõstavad sõni ku kuhi `vaĺmis Kõp; äĺl `liikus kase ots Vil || midagi omades lapsed kasuvad vanemate vara ots ülese Aud

2. adv a. lõpul, läbi; halvas seisundis töö oo ots Tõs; kus ta oma palga pani, ikka ots Ris; raha on ots, nüid änäm kopikad ei ole Juu; kas sul on nied jahud jo ots VMr; sie nädal `jälle ots Kad; tema oli siin kodu ikke vääga ots Pal; nüid on ots‿si tońdilugu Ksi; kui `tarkus ots, siis akkas kukalt `krat́sima Lai; sai mud́ugi [liha] sinnä (supi) `kõrva `võetud ja, kui ta oĺl ots, `oĺli ots KJn b. peal, küljes siniõllul‿o kenad sinised õied ots Muh; kasuka piht - - `käisud põle ots mette Mar; kui lina vilets `väeti oo, siss oo üks kupar ots Vig; liigete nuga lingerdab, terä lõksub ots; pehelgal oo suured tordid ots Var; piä värises ots Tõs; sel naelal põle piad ots VMr; uhasid `poĺkad, ne‿t pia märg ots Sim; pilliroog õitseb, pruun tut́t ots Plt

puu puu üld

1. a. puittaim rönis ise `puusse ja kävi `klaasimas neid [oksi] Kuu; `raadas puud kõik ära Hlj; `räägi `justku `puule (kõnetatav ei kuula) VNg; mõni `räägib, et [ussid] `lähväd puu `poegima Lüg; Ajas `teise ära, `mingu kas vai `metsa puu `alle IisR; `värbläised `lendäd `puuhhu Vai; kui tuli üles puhe lεheb, siis ep saa änam kustuda mette Khk; kaśs läks `puuse Vll; Mis seal viga elada - - puud kukkuvad `õue (lihtne puitmaterjali saada) Pöi; puud akkavad iiri`kõrva menema Muh; kui ta `metsas `kasvab, siis on ta puu, aga pinus on alud Käi; metsakuivad puud oo nisuksed, mes `metsas ise kasovad, aga `lehti ei ole peal Mar; pahk kaseputel kasvab, aga teśtel putel ei ole Mär; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei `minna `koisse Kir; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var; `raagne puu, kui põle `lehti `küĺgis Tõs; Niidäme sõni kui puudõni Khn; ole üksi päene nagu puu Aud; paha ja käsn sai puude küĺlest otsitud PJg; kui sial oleks küined, ta roniks puu `otsa Hää; neil `kiśkligu puidel on oksad si̬i̬s Saa; kaks vana `iigla puud, tamm ja niinepuu, kui nied mõistaks `rääkida Kei; pute lehed juba kukuvad maha Juu; `sinna puute vahele jäi `kinni Jür; mis `puudelt sie mahl tuleb, sie on paha mahl KuuK; ennem käis meil kägu, siin sammas nendes puudes kukkus Amb; `lehta veel puis ei old Ann; orav, see lippab ühest puust `teise Tür; oli viel kuus-seitse `õuna sial puus VMr; kuer aas `kaśsi taga, kaśs paneb `puusse Kad; tuule `murtud puud VJg; puie all õli üvä rohi Kod; soos olid sääl puite küĺles kiilid jah - - suure pika `siivadega Äks; siit läbi puie paśtab ära Lai; `puusid ka on `kõrges rabas, need on õredad, `veiksed Plt; tuul raputab õõnad puust KJn; linnu pesä om puide otsan Hls; ku sa unel näet, et puu maha lõigats, siis saa `surnut; oss neid puu otsast võtta ollu (rahast) Krk; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha (ei kuula) Hel; kos `äitsvät puud om, sääl tahab jo sisask laolda Ran; ega piḱk puu `taivade ei kasva, ta `murdub `enne ärä (uhkeldajast) vns Puh; `täämbä om suur tuul, küll sangutab puid Nõo; rebäne `vah́te puu all - - kaśs oĺl puu otsan, es `julge maha tulla Võn; om küll säräst kuuse pihestigu, et puu om nigu riha pulga rian; om mehe ka saanu `sääntse, tõne tõist ei jätä puu `taade (hoiavad väga teineteist) piltl Rõn; haraka˽katsati˽puun Kan; kastõʔ om vi̬i̬l puiõ pääl Urv; kaŕjapoiss om üless `puuhhõ lännü˽nigu orrav; vihm pess maŕja ka mahaʔ puu mant, noʔ ei olõki enämb `maŕju puuhn Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless; inemine um `eslik, puu `oslik vns Rõu; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ Vas; `oktoobre kuu jo käeh, leh́t vi̬i̬l puuh Räp; olõ no ku jumala puu - - ütsińdäʔ Se; orrav, tu `kargass puust `puudõ Lei; puil ega mail ~ puis ega mais mitte kusagil laps ei `seisa puis egä mais Lüg; mõni laps on kohe nii kärssitune, et ei seisa puis ega mais Kad; ei saand rahu `kuśkil pool - - ei seisa puil ega mail Plt; si̬i̬ ei kurda puil ega mail Krk; lat́s - - püsü‿iʔ puil ei mail Lut b. puit; puitmaterjal `surnuk `tehti `õunapu puust, sie on `räŋŋäs puu; `tõised õlid või `karbid, `tõised `silgu `karbid, puust `painutattud, puu `põhjad all Lüg; Mis‿ned `lapsed `targemad [on kui isa], eks nad ole kõik ühest puust `tehtud piltl IisR; lahe puu, `lähtö üväst `lohki Vai; kui sa metsast töid puid `oue `matsabä, siis pidi ussid `oue `tooma Jäm; `maarjakask on kirju `puuga Khk; `Suitsund puu on nii kõva et kõliseb Pöi; mõni putk olli ühna `umsest puust `tehtud Muh; Kidast sa tuled petma oma puust rahadega (tüssata proovijast) Emm; tegid `puudest `toole Phl; vettind puud oo, ei taha põleda Mar; `murtsin puuri puu `sisse `kat́ki Mär; käsipuud olid taga [harkadral], nad olid ikke puust Vig; rauast `tehtud, põle puust `ühti Tõs; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; Eegel`nõelu `oĺli `osta ja isi lõigati ka puust Hää; küĺvi rinna vahed `veeti suure raud kooguga. mõnel oli puust `tehtud, puust pidi iga `oasta uue tegema Kei; pute puolest on sie maja sada `oastad Jür; [voki jaoks] tulevad varuda nisukesed puud, mis on `ilma `oksteta KuuK; vorsti tegemise juures on vaja `trehtelt ja puust `pulka Tür; puust pasunad, nied olid mäńni oksast ja valitsetud puust VMr; `ennemuine `tehti puiest kannud VJg; sie ia voolas puu, lähäb iast `lõhki Sim; visa puuss `testi `vankri telg Kod; vanast kõik olnud puust, kõik ukse lingid ja kõik olnud puust Äks; pane riist vette likku, siis puu `turdub täis ja kannab `jälle KJn; ni̬i̬ om vännä ni̬i̬ `puuse, nevä `äste `lõhki ei lää Krk; puust vi̬i̬ pangi vettusiva ärä, siss olliva raseda `kanda Puh; mõnele mehele sepp ütel: ni̬i̬ mõne ratta, `ulka ääd puud ärä raesatu Nõo; sularasu `vaiu `puule `väega `sisse, sa mõssit ja avvutit küll toda `tönni, aga iks `tuĺli võõrass lõhn rasvale manu Ote; talvõl `veeti mõtsast puuʔ raudtii `vi̬i̬rde `laagrõdõ, no˽`veet́äss jo rońgiga `liina Har; Ku är˽`kuivi, sõ̭ss tu̬u̬ toorass puu tõmmaśs `hinne kokko; mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu, ei˽pala˽kah Rõu; puust ei saa˽`poiga, iäst ei˽saa˽tarrõ vns Vas; kausiʔ iks oĺliva˽savitseʔ, noid saa õs puist tetäʔ, puust tet́te `luitset Räp; `kuuĺja `kirstke kaivõtõ pedäjä `puuhtõ Se; um ahher puu, sääne um kõva puu, vaia rat́tidi manu; haĺlitõt puu, vana `kõonõ puu, `üöse sääne vallus, pümehhe `üüga Lut

2. puu tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud `ilma `puuta läbi ei saa Jõe; `aasta puud `piavad ikke ies õlema Lüg; Supp kole tuline, sie sul pesemata `puitega `kiedetud piltl IisR; `puiega küdedä tuba `suojast Vai; kis puudega jöuab kütta, puid pole nii pailu Khk; Nendel on `mütme `oastane puu ees Pöi; akata ahi põlema, puud‿o `ahjus Muh; läksid puid `tooma Käi; puud `praksuvad `ahjus Rei; mool pole peenid puid, mes ma paja `alla pane Mar; meie paĺlu puudega põle `ahju kütnd, meie kütame `rohkem agadega Mär; rihisid kütame jämeda puidega Var; lähän puid `lõhkuma Tor; `viska paar puud `ahju Hää; laudad põletasid ää puudeks HMd; puud raiutakse, pannakse `sülda Juu; mõis sai `puute iest `ulka raha Kos; vidasime kohale `koorma puid Tür; kas puudest `jätkub Sim; ahi põletab palju puid Iis; puie `soamine on `raske MMg; kellel oli puid, si̬i̬ küt́tis puiega Äks; läksin `vaksali puudega KJn; tõuvili kikk küteti turvastege, aga levävili küteti iki puiege, et `turba maik lääb leväle manu Trv; `õhtult olli uus puie panek [ahju] Krk; puid om mul külländ, ni̬i̬ jämedämbä saava ahjupuiess ja ni̬i̬ peenikese saava pliidipuiess Puh; `mõtle nu̬u̬r inimene võtab pengi ja pengi pääl `isten lahup puid; si̬i̬ kapilogu ei `kõlba muuss ku tulõ puuss Nõo; `tukma lätsivä palama, siss läits tuli puie `küĺge Ote; ta om hoolikass miiśs, tal om puid muru täüś Har; puu˽ka pidi vanast `tioline `mõisa `kü̬ü̬ki `tu̬u̬ma Vas; miiśs ĺätt puiõga `liina, puist `saie mehele rahha Lut

3. a. teivas, latt vms esemena või selle osana Kanuje puu oo mend `katki Kuu; minu ema, ku mihele läks, siis lasi teha `uued puud (kangaspuudest); kui vene `maale `temmata, siis `toine mies on `toise voroti `kieramise puu `otsas VNg; `erned `pannasse `puie `pääle - - `kuivama; `pulmalistele `pandi puud tie `pääle ette, ei `lastu `sisse `enne, kui `anna pudeliga `viina Lüg; `puule `pandi `köied `külge, `tõmmeti [hein] obosega kokko; sai kuarm `valmis, siis õli vihupuu, sie `pandi `kuarma `päälä, ka `köisidega `tõmmeti siis sie puu kõvast `vasta `kuarma ja köis viel `kuarmale `ümbär Jõh; mei puol `kanneta ka nei (heinu) `puiga, `einä `kandamise puud `kutsuta Vai; tüiri ning aeru puu Khk; pingi jalad keivad aisa puude `sisse Kär; koogu puu keis üle abu, nii pitk oli kaelkoogu puu Pha; See on akende pealmine puu, mis öle akende käib Pöi; `puuga saab põõn taha lükatud uksele Muh; see `üita ukse alune puu, mis on ukse vahel Emm; reha puu [kuhu pulgad käivad] Rei; all oli puu ja peal oli puu ja niied olid puude peal Rid; rangil oo rangi puud ja puude all oo kaelossed Mar; pani puud `alla ja pani `puute `piäle, et `rohkem `einu `küini läks Mär; puud on sial kraavil pial, puude pialt saab üle `käia Lih; kolme `aastane kuĺt, kuie `aastane uńt ja kuie`kümne `aastane tidrek, nendest ei saa ilma `puuta mööda nalj Mih; Linad `alla ja puud linadele `peale Tõs; `siokõ ljõbõ puu oli - - torgiti augud `sisse, kui odrad ülel olid; Aamõ liha `puusõ ning panõmõ `sauna `kuima Khn; Puud `oĺlid `rasked, vajutasid pääl, tuul ei ajanu rõugu pääd maha Hää; `niite puu ojab niied üleväl Juu; ei või `panna saju kätte, `õignevad ää, mis rie puuteks `pandud Jür; [kanad] läksid puute `peale magama HJn; mul on igivanad puud, minu vanaisa `aeksed või veel vanemad (kangaspuudest) JJn; kui pruutpaarid tulivad laalatselt, siis `pańdi puu ette, et taheti siis selleläbi `viina `saada Pee; meil oli `kuonla puu, sai panna voki laua `sisse; kukk lähäb vahest `lauldes `puule VMr; sia riputamese puu Kad; ajasid kangast puie `piale Sim; puu käib üle kraavi, mene puud `müöda üle IisK; sahkadrale `pańdi puu `sahkade vahele Trm; kodo aja puiega, üles ei sua nalj Kod; kui saadud kuivad - - `veetasse puiega Pal; puitega vedasid [heinu], kos mäda, kos obesega lähidalle ei saanud Äks; reha `puusse pannasse seitseteistkümmend `pulka Ksi; teerada läks üle kraavi, `pańdi kaks puud kõrvu kraavi kohale Lai; `värtna ees ja taga on `värtna puud Plt; kangass `panti puie vahele venima Trv; `lõõtsa tõmmati lõõdsa `puuga Ran; käevarre jämmune puu `oĺli, mille `ümbre tu̬u̬ likke kangass mähiti Puh; kui kolm puud ärä `oĺli `pantu siss - - keideti kolme vitsaga kokku, siss `oĺli kõva aid Nõo; pikä puu olliva `pistü ülevän, ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; paa-aludsõ puuʔ Krl; sääl om üts puu, `tu̬u̬ga tõmmatass üless `alla (sepalõõtsast) Har; `liuhka puist oĺl tett tu̬u̬ aid Plv; kuiss sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paĺjidõ puiõ pääle Vas; `ku̬u̬rmavedämise puid om neli tükkü Räp; `päälmädseʔ puuʔ ummaʔ nu, kuaʔ pidäväʔ `hinneʔ pääl kolopuu ni `nitsepuu Lut b. mesipuu, taru `sellest puust ma sain kolm `puuda mett Lüg; see puu `ańdis väga suure ja ea sülemi Kul; puu annab peret Amb; maa mesilased, ega tema `puusse ei lähä egä `kuśkilegi VMr; mesilasi saab suitsu lõõtsaga ka `teise `puusse ajada; `tühja puud tuleb loputada magusa `veega ja et ämeliku `võrku ei ole, sie võtab ema `kinni VJg c. tool, iste pane perse puu `piale (istu) Sim; no anna `võõrale puud Kod; võta säält puu Hel; tukõ˽taha˽puu `nõ̭alõ Plv

4. linaluu `ropsis puud `välja Vll; Kui puud nukerdades `lahti tulid, olid [linad] `valmis Pöi; linad‿o puid täis, puud ei tule `välja Muh; kui linu lougudeda, siis tulevad lina küljest puud ära ja kiud jäävad `järgi Rei

5. (muud juhud) Ei `rääkind mitte sõnagi, `istus, kui oleks `puuga pähe `löödud Hlj; sie jäi puust ja `paljast, `amba `allegi ei jäänd `raasukest Lüg; Oma puu vene `kielega ma saan `neie juttudest aru küll; Kõsilaselle pane puu `käisse (viska välja), kui ei `mieldind Jõh; Teeb, mis puid-maid teitel niid jägada oo Kaa; inimesi on nii palju kut `püsti puid Rei; ukseesine oo täis `naisi puu `viisi Mar; Jäi seisma jusku puuga pähe saanud, elud-majad maha põlenu, põlegi änam kodu Hää; nagu puu ja pakk, alate vihane Kod; mul `oĺle kaśt `kraami täis ku `puuga `pestü - - es saa `kaastki `kińni Võn; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; tal om alasi nigu `puuga süä sällän (vihastab kergesti); ta sü̬ü̬ näĺlätsest pääst puuʔ ja luuʔ kokku Har