ilustiilusti(-o-) LügsporeP(hvS; e- Mar) M, -eJõeHljVaiKäiReisporLä(e-RidMarKul), MihPJgVänhvKPõ, ÄksSJnVilTrvHelT, -õsporTV; ilustLügJõhVigKeiTürÄks 1.meeldivalt, kenasti; sõbralikult; toredasti tuli ilust `juure ja `andas kätt minuleLüg; sepel on `litridega ilusti ära tehtRei; kured tańtsivad ilusti `jalgepääl, `ennekui ära akkavad minemaSaa; kanad tulid nii ilusti lennates kõik korralikult tuppaJuu; tihnikus kasvavad puud kohe nagu kanep iluste ülesseAmb; ilust `õitsevadTür; löŕt pääsuke laalab ilustiKJn; si̬i̬ om ilusti ennast `vällä `ehtinKrk; säeb iluste `rõivile, siss lähäb pidule; [kas on mõni naine] kes mehega nii iluste eläb, et ei ike siĺmä `täitkina; tark aŕst, kõneleb iluste, ei ole `uhkust täppigi; küll tä `mäńgse iluste kanneldNõo; kae˽ku ilustõ päiv paistussSan; opõtaja lugi nii ilostõ, et muḱki (minugi)˽siĺmist kiśk vi̬i̬ `välläVas; ähn ilustõ äi laulaʔ; äi-ilustõ (inetult) Lei 2.korralikult, hästi; sündsalt saab iluste ära lopputatud [pesu] Jõe; lau puud ilusti ridaVll; [loomad] naa eloste rõdamesi keivädMar; mis te `riidlete, olge ilustiHää; vana inime ei `oska ju ilusti `rääkida, labased sõnad jaHMd; nad soavad seal ilust akkamaKei; ta lugend küll raha ilusti üle, aga‿i tia, kust sie viga tuliVMr; ilusti `tehtud tü̬ü̬KJn; tuli palass ilusti, paraviisiKrk; kui vikat om iks terräv ja joonen, iluste `säetu, siss om `kerge `niitmäRan; kae sa iluste kodu `perrä; ma `üt́li Liinile iluste (avameelselt) ärä, et - - nu̬u̬ saeva `võtma su seebiNõo; naa˽langa omma ilustõ kedrätü, naidõ iist tulõ iks ilustõ kedrätü, naidõ iist tulõ iks ilustõ `massa kahSan; Vahel võisõ [vähid] periss kõvastõ kidistäʔ – kit́in oĺl ilustõ kuuldaʔ; tulõ sa ilustõ kuuʔ, ala˽sa minnü˽külä pääle `huĺkmaHar Vrdilusasti