[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

ilusti ilusti(-o-) Lüg spor eP(hv S; e- Mar) M, -e Jõe Hlj Vai Käi Rei spor (e- Rid Mar Kul), Mih PJg Vän hv KPõ, Äks SJn Vil Trv Hel T, spor T V; ilust Lüg Jõh Vig Kei Tür Äks
1. meeldivalt, kenasti; sõbralikult; toredasti tuli ilust `juure ja `andas kätt minule Lüg; sepel on `litridega ilusti ära teht Rei; kured tańtsivad ilusti `jalgepääl, `ennekui ära akkavad minema Saa; kanad tulid nii ilusti lennates kõik korralikult tuppa Juu; tihnikus kasvavad puud kohe nagu kanep iluste ülesse Amb; ilust `õitsevad Tür; löŕt pääsuke laalab ilusti KJn; si̬i̬ om ilusti ennast `vällä `ehtin Krk; säeb iluste `rõivile, siss lähäb pidule; [kas on mõni naine] kes mehega nii iluste eläb, et ei ike siĺmä `täitkina; tark aŕst, kõneleb iluste, ei ole `uhkust täppigi; küll tä `mäńgse iluste kanneld Nõo; kae˽ku ilustõ päiv paistuss San; opõtaja lugi nii ilostõ, et muḱki (minugi)˽siĺmist kiśk vi̬i̬ `vällä Vas; ähn ilustõ äi laulaʔ; äi-ilustõ (inetult) Lei
2. korralikult, hästi; sündsalt saab iluste ära lopputatud [pesu] Jõe; lau puud ilusti rida Vll; [loomad] naa eloste rõdamesi keiväd Mar; mis te `riidlete, olge ilusti Hää; vana inime ei `oska ju ilusti `rääkida, labased sõnad ja HMd; nad soavad seal ilust akkama Kei; ta lugend küll raha ilusti üle, aga‿i tia, kust sie viga tuli VMr; ilusti `tehtud tü̬ü̬ KJn; tuli palass ilusti, paraviisi Krk; kui vikat om iks terräv ja joonen, iluste `säetu, siss om `kerge `niitmä Ran; kae sa iluste kodu `perrä; ma `üt́li Liinile iluste (avameelselt) ärä, et - - nu̬u̬ saeva `võtma su seebi Nõo; naa˽langa omma ilustõ kedrätü, naidõ iist tulõ iks ilustõ kedrätü, naidõ iist tulõ iks ilustõ `massa kah San; Vahel võisõ [vähid] periss kõvastõ kidistäʔ – kit́in oĺl ilustõ kuuldaʔ; tulõ sa ilustõ kuuʔ, ala˽sa minnü˽külä pääle `huĺkma Har
Vrd ilusasti

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur