[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

koerus1 `koeru|s spor R eP(`koerdus Kse Var), Hls Nõo San, `kueru|s R(-os Lüg; `koi- IisR; g -kse Kuu VNg, -sse Lüg) Amb JMd JJn Koe VMr, g -se; koeru|ss g -se Trv Ran Nõo Urv, g -sõ Rõu Plv Räp; `koiru|ss, g -sõ Krl Har Vas Se; koeru|s Jäm, -ue- g -sse Iis vallatu olemine; koerustükk, ulakus Küll se `tütrik o `kuerust täüs, muud ku alade tegeb kometi; Küll sidä `koerust sai `tehtud `mitma `moodist, kui veel `noored olimme Kuu; moni obune `kuerukse perast lüö iest-takka üless; juo `niisukesed `karja pojad one `püöralised oma tegudega ja `kueruksega VNg; `ärgä `tehka `kuerut, jumal `viskab kivega pähe Lüg; Pane `kuerust tegema, siis on jalad küll Jõh; joulu on pahnad parandal, siis lapsed saavad `koerust teha Khk; Seike asi oo paljas koerus, muud üht Kaa; Poisid tahtvad ikka vahest kuerut teha Emm; Obu pole `ammu ees käind, mütu nädald prii olnd, nüüd perse koerut täis Rei; õppind maast madalast juba `koerust tegema; `istus `koerusega teese põlve peale Mär; sa oled üsna `koerdust täis Kse; tegid vanale `koerdust, põletast tä sauna maha Var; `koerusega said nad küll akkama, aga õppi ei `viisind Vän; Mis hoop `pihta si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; `vimpka `öeldakse sellele kes `koerust teeb Kei; eks ma `võt́sin `kuerusega sialt ühe `kanga `lahti ja `tõmbasin teise `kanga `alla Amb; ikke on sul isu `kueruselle JJn; oh sinu kuerust Iis; nalja peräss `koeruse peräss kõnelesin, egä see põllud tõsi Kod; tüd́rikud tegid `koeruss, kihutasid tõõsile undruku saba `alla `tuhka Kod; sihuke paras jõmsikas, `koerust teeb teiste lastega, `ullab ja Plt; `koerust täis ku kurivõrk Trv; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub [vangis] Nõo; ta miiss `õigõd ellu [ei] eläʔ, ta eläss `koiruisiga ja `varguisiga Har; Väümi̬i̬ss oĺl kavval ja˽`koeruisi täüś Rõu; ta um `koerusõ pääle miiss Plv; tu̬u̬ om jo `pistü `koiruss Vas; uma `koirusõ perast sai timä tappa kaʔ Se || fig taal om uma `koirusõ kot́t kaalan, siss aja `õigusõ ka kõvõrass Har
Vrd koer