[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
halssima `alssima Kuu(`h-) VNg Lüg; `altsima Lüg, (ta) altsib Mus Vll Emm Phl/h-/; `aĺtsma, (ma) aĺsi Khn; impers aĺtsitaks Hää ühelt halsilt teisele siirduma pidi kogu tie `alssima VNg; kui `vastu tuult sab söidetud ja pool ühest `pardast `teise `aetse see o `altsimine Mus; `purjesid altsita öhe poordi pεεld üle Emm; laev saab `alla tuult pöörat, see on `haltsimene Phl; ku tormiga änam `pouti teha ei saa, siis aĺtsitaks laev `ümmer Hää
jagu jagu (jago) g jao (jau) R spor Lä, Pä I VlPõ eL(jako Se); jägu (jägo) g jäo (jäu) spor R, S Lä K; d́agu g d́ao Lei
1. a. osa tervikust, tükk, hulk; jaotamise, jagunemise saadus, tulemus Kui kala `ostaja ei old, `miedeti kalad omavahel jauks Kuu; `Mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud Lüg; [kalad] jagatasse ära, egale ühele oma jagu; pöllu jägu (ühe talu osa külakonna ühispõllust); muja jägu (ühiselt jaotatava meremuda osatükk); einama jäud; masina ühisuses poole jäu mees, muist on `terve jäu mihi ka Khk; pöld see oli esiti ikka `kolmes jäus (s.t kolmeväljasüsteemis) Kaa; [Rõhkude suurt lehte nimetati] suur jägu [vähemat] vεhe osa Käi; rehe jägu (rehetoa kitsam osa partest ülevalpool) Kul; Vanaste `anti lihajägusid; perenaisel oli lehakauśs ees, see tegi jäud `valmis Han; Mõni jagu rahvast oleva `oinal päss `ütlenu Hää; suur sopp läks jõe `sisse, pikk suur jägu jõe sees HMd; kahe `joaga madal värav, teene jagu lükäti teenep̀ole; sõńnikuvidamese aeg oli oopliha `söömene, ega siis jäo `andmist old Juu; `nuoda jägu (noodaseltsi liikmele kuuluv osa ühisnoodast) JõeK; kui neid (rukkeid) rabati, siis tuli kõige suurem rukki jägu Ann; ikke kahes jäos oli rukki vili, rape ja peksandus, rapped olid nagu süema jägu; anna tema jägu kätte ja las lähäb VMr; üks jagu raha läks kaduma Trm; ei õlludki akent tare jaon Kod; viien jaon om värmit `tõisi (lõngu) Trv; `veske om kolme `kõrdne, `väike jagu (järk) nelländät `kõrda kah ülevän Ran; `tahta puu om `nõklanõ, tal om jämehemp jagu ka `nõklu täüs Har; veedü um õks tu̬u̬d, kel um nii latsõst saani˽t́saruhn hiuss. inämbäl jaol iks um t́sarutõt tiä Rõu; katõh jaoh pulm (s.t nii pruudi- kui ka peiukodus) Plv; vaja `jaotaʔ õgalõ ütele uma jago kätte Se || pärandusosa; hrl jagu tegema pärandust, saaki jaotama sai sie [tütar] mehele, siis akkas `tõisele jago tegemäìe Lüg; Eks me pärast tie jagu [kalapüügist] KuuK; `surnu `jäutab oma varandust ja tieb jägu VJg; ku minä suren, mes minä jao ti̬i̬n, sedä suata Kod; isä tegi lastele jagu KJn; õgalõ ütele saa jago Se || linnud tegevad jagu (mesilased heidavad peret) Ris; ise jaos eraldi lahus – LNg; (ise ~ teise) jaosse ~ jakku eraldi, lahku vili on juba jägusse `pandud Jäm; löid oma `vörkudega ise jägu; sandid `tuhlid pannasse ise jägu; pane nee `teise `jäuse Khk; `pannin selle isi jakku KJn b. kindel, määratud osa tervikust; murdarvu nimetajaga väljendatav osa (hrl 1/3) kui üks jagu sai `niidetu, siis neli jagu jäi `niitamata; `moisa nuot oli ja inimesed `käisid vedämäs. `kolmanne jau [kaladest] said inimesed VNg; üks jägu (1/4) `aastad veel ees Ans; ein kasus ia, kahe`korne jagu Aud; üks jagu vaha ja kaks jagu `vaiku - - see on ea aava rohe Vän; riśsikud sae kaks jagu vähäm; kolmas jagu õli [piimal] ku̬u̬rt Kod; üits jagu (1/3) om nisudel `kaare seltsin Trv; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; kolmassjagu `kartold kaoss ärʔ, nii varastasõʔ Krl; [Ruhe tegemisel] `lü̬ü̬d́i `kirvõga veidükene päält ärʔ, no˽nii neläs jagu vai nii Rõu; Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel `ańtegiʔ, sõss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse Räp || kolme jao `peale tegime `eina. kaks `saadu sai tä ja üks ma Aud; kui sae puu varassata, selless `tehti jagu. obesemi̬i̬s sai kaks jagu, jalami̬i̬s üks jagu Kod || kord tεεb midu jägu kaup sääl poes `kallim on Khk; tu̬u̬ [maalapp] om kaits vai kolm jagu suuremb ku miu oma; nüid om ta (ait) kraamitu `mitmele `jaole Nõo c. millegi suurune, millekski vajalik osa; (ettenähtud) hulk, määr, norm; [millegi] võrra `vaaksa jagu olid [püksid] alt `polve kuhalt `luhki Jõe; ühe obose `rauva jagu `rauda Lüg; `aastane jägu toidust Jäm; Kena `varga ilm, `sõuke püme ja paras jägu tuult koa Pöi; üks leva jägu jahu `olli ikka koti `külges Muh; Igavene jürakas mees, pεε jägu teistest pikem Emm; hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl; keedujago kardulisi Mar; kaks kolm tükki võtad ää, teist sedajagu paned `juure Mih; tee tal ümrik kasu jagu pikem Ris; üks talve jägu kisuti ette koe [pirde] HJn; sina `kasvasid neĺla `aastaga oma jäu `väĺla JJn; toĺli jagu lühem VJg; tuli paras jagu `vihma Trm; `viska [kalu] kaśsijagu piäle Kod; üks pügi `villu, ühe `lamba jagu MMg; [aida] alumise paĺgi ots oli silla jagu pikem Äks; kuhja jagu `einu Lai; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; villast kangast kate`kümne `amme jagu Krk; `vaestele korjati jõoluàńdit, mõni ańd kolmandigu jagu jahu Ran; Nii pidi `ti̬i̬dmä ja `pandma [ahju puid] et parastjaku sai Urv; ku `saapa latsõl suurõ omma, siss üldäss, et kasumise jagu om manh; viĺlävakal õks piät kahanõmise jagu manh olõma Har; kual oĺl hinge jago, kual katõ, kual kolmõ [maad] Se; jagu täis küllaldaselt, piisavalt kas saite eile saunas [leilist] jäu täis JJn; mis sa alati ahnitsed, kas su jägu ükskord täis ei sua VJg; enam jagu, enamalt jaolt ~ enamast jaost enamasti No enämbjagu kaik kalad sai `huomigul ärä `müödüd Kuu; enamb-jagu `naised olimma `verkul VNg; änamast jäust `jooskasid kεik laiali Mus; nüid nee tuule-`veskid on änamald jäuld εε kaudat Käi; enamjägu oo ikke lehtpuud Mär; neil on `siuksed sõnad jälle, mida nad änamalt jaolt viina ja õllega `sisse annavad Vän; enam jagu need ärjad olid ikke vedajad ja töötegijad Lai; `kartulid `võetse masinaga änäm jagu Kõp; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; Tuu inemine `oĺli enämbjakku säne vingune Hel; enämbjagu iks rüäjahust tetti taar Nõo; mi˽koloo·sin enämbjagu naisõ ommaki San; Vanast oĺl inämbält jaolt iks tu̬u̬ supi li̬i̬ḿ Urv; rohkem jagu, rohkemalt jaolt enamasti `Rohkõmb jagu tet́ti iks peenüt `leibä; `Vi̬i̬ga˽supi iks oĺli inämbält jaolt vanast ja tet́ti `rohkõmbalt jaolt upõga˽`kapstit Urv; suurem jagu, suurelt jagu, suuremalt jaolt ~ suuremast jaost enamasti `saime viis`kümmend `seitse `ülget, vanad olid `suuremb jägu Jõe; `Suuremb jagu `heini on juo `korjuss Kuu; `suurelt jagu pian [koera] `kinni ket́tis Hlj; kasukas on `lamba nahast `suuremp jago Jõh; no lohe `püüki oli ikke `suuremb jago `pietri `päivä ajal Vai; suuremalt jaolt leigetakse [roogu] masinatega Ans; ein juba suuremast jäust `valmis Khk; äkine `aigus mis loomal suuremalt jäolt `tahtis iŋŋe `välja võtta Pöi; ikka `valgeks ööveldet lavad `ollid suurem jägu Muh; `Turski `püüti suuremald jäuld Ristna otsast Rei; suurem jagu on kibine maa Mär; suurem jägu on keik kadun HMd; suuremast jäost olid rehed elumajaga kuos HJn; linnumagus koa suuremalt jaolt oli ikke ia rohi kua VMr; suurem jagu on ikke `sindli katussed kõik Äks; suuremalt jäult pidasid ikka kaera kõrres teda (lina), suurem jägu `küńti sügise Lai; nüid suuremb jagu elänä ilma lahutamada ja ilma laalatamada Nõo; suurõmb jago `rõukõ õks oĺl kolmõ `ru̬u̬d́jagaʔ Rõu; Piim `tu̬u̬de suurõmbalt jaolt pot́iga lavva pääl Räp d. töönorm, -määr; (põllu)tükk, mille järgi mõisas vanasti arvestati teokohustusi `Käisin `ilma`jaota tüöl, nuor õlin, tegin, pali `jõusin Lüg; sillatöö jagati ära perede `pεεle, igal perel olid oma jäud Mus; igaüks pidi oma jäo [linu] ää lõugutama Muh; ei kodo jago ees ole aga vat `enni `mõisas oli jago Mar; sideme jägu oli meil tiha kohe. `enne keskomikut pidime tegema kolmsada sidet Ann; `paĺlu naised jäu pial ei niit, aga mehed olid ikke tükki pial `niitmas; kui me Põlulas olime sial `ańti `jälle `meile oma jäu vakkamad leigata Rak; igal ühel oli jägu ies, kus sa piased, mutku vihu siduda Sim; perän egäle mõõdeti jagu kätte, [vilja] päid korjata Ran; reńditalumihile `ańti egalõ ütele uma jagu kätte: `katsõma vakamaa `haina, kolmõ vakamaa rükä, kolmõ vakamaa `keśvä ja vakamaa ubinõid Har e. (teat) aeg, ajavahemik, -periood; [kevade]-poole, -poolne, -poolik (ajaliselt) Neh `täüdüb `talve jaus tubased tüöd kaik ärä tehä Kuu; sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago Lüg; poole ~ pooli jao sulane Mih; ta käis omikust jägu siin juba Ann; kevadest jagu talv Ksi; mena `suise jao aan sedäsi läbi Vil; ken oma jao är põdess sai allist `valla; Tiina ei oole `täempise päevä `jaostigi (päeva jooksul) sehen ollu Krk; suve jao pääl ja `talve kah vilutab Ran; oĺl sääl üte jao `aigu, siss tuĺl jälʔ tagasi; kas õdagust jaku üleven olõt vai hommugust jaku Har; ku külm talvõ vai keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss [kasvab] paĺlo papi liĺle Räp; keväjätseh jaoh, ku oĺl vi̬i̬l lumi Se || um naasevõtmise jao seeh (on naist võtmas) Vas
2. a. liik, sort, kategooria, klass; tõug, sugu taal oli palju raamatuid, ui-ui-ui, neid oli `mitmed jägu Krj; angerja unnad - - on suuremad jagu õnged, ühe aruga Vän; aĺl vares ja must vares, kaks jagu neid KuuK; mul oli vel vana jägu eiet; tien viel seda soost jägu [heina] aluskraami jäuks JJn; peris prostoi viin alam jagu; `vaesem jagu [inimesi] piab ilma õlema Kod; sii on sedä jagu inime, et ta alati vasta räägib KJn; mia ole suurest su̬u̬st ja talu jaost Krk; ta‿m saksa jaost, selle ta om nii toorak; temä om torast jagu, temä om piḱk ja luine Nõo; pupeneti räti `oĺliva `kallimbat jaku Kam; undijakku koera omma `kirki kõrviga Ote; suurõmbat jaku tsiaʔ Krl; nu̬u̬ omma kurjast ja halvast jaost inemiseʔ; `sü̬ü̬jät jaku inemine Har; hollandi jako kikkaʔ Plv; alamb jago rahvast, kes `vaesõmba omavaʔ Räp b. põlv(kond) `uuvvemb jago inimised `üiäväd `atra juo sahk Lüg; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; nu̬u̬r jagu ei `lõika siŕbigä Kod || olõ kolm jaku `vaesiid `latsi üless kasvatõnu San c. olemus, loomus; olek, olemine, kehaehitus; [noore]-poolne, -võitu vagast jago inimine - - ei `räägi pali ega Lüg; vanemad jägo inimene LNg; tohmu olemisega, tohmu `jaoga inime Mär; rahvas olid tänä nii `kohkvel ja `kahkvel - - olid nii ädase `näoga ja sańdi `jäoga; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga; `kerge `jäoga (kergemeelne); `kõrge `jäoga (uhke, kõrk); kõva `jäoga (südametu; kangekaelne), tema oma jäost järele ei anna; kui kahvatu jägu (kahvatus) `mööda soab läind, sis veri `kargab palesse tagasi Juu; epakas inimene, aĺp, edeva `jäuga HJn; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; löhkise jäuga jõnsakas põrsas JMd; ta alles noore `jäoga inime Koe; tu om eś jago ~ `hindäst jago (iseäralik) Se || fig aga kui sa õled tõese jao siden (vahest oled rase), tahad apuda Kod
3. a. omand, pärisosa; kellelegi kuuluv, kellelegi määratud osa, [kellegi] oma, [kellegi] päralt Kenes jagu se `raamat on? Kuu; sie on minu jago mets Lüg; `Pärmisskülä ja Kuningakülä ja nied õlid kõik Pagari `mõisa jagu IisR; kui pailu säält killegitele jäuks tuleb? Khk; magaja jägu pannakse üles, `tõrkuja jägu süiakse ära Kul; enne `kruńti oli külä nuŕm, olõs mitte ühe peremehe jagu Khn; Viimane kürv või levapõhe `oĺli perenaśe jagu, et tema on majapõhe Hää; külm tieb oma jao ära (st võtab taimed ära) Ris; ega sa tõśe jagu tõhi võtta Trm; `veikse koha peal `oĺlim. peremi̬i̬s võttis oma jao SJn; si̬i̬ tallek om undi jagu, undi mäŕk küĺlen Krk; ää pu̬u̬l ti̬i̬ viird `olli minejä jagu Ran; T‿om mu jagu, tu̬u̬d är˽sa˽`putkuʔ Urv; mõnikõrd kes `tahtsõ kallo, `võtsõ uma jao [ühissaagist] `vällä Se b. piirkond, territoorium, maa-ala `ku̬u̬li `loetakse Järve küla jäos PJg; sie on `veike jägu sedasi, mis `üitakse Venevereks Tür; Aśsikvere külä one Kodavere kihelkonna jaoss Kod; sii inime on Võesike jaost KJn; Kotiku `oĺli `Uusna valla jaos Vil; kolm`tõisku `versta om Lätimaa jao sihen Pedeli kõrt́s Hel; Kuuramaa jaohn ummaʔ pikä hannaga `lambaʔ Rõu
4. üksus, allüksus (n koolis, sõjaväes); osakond `piiblilugu esimine jagu ja teine jagu, nie pidid olema `kaanest `kaane pias VNg; `talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema Lüg; siis tund sönnasammase `jäuse vöi `roodu teine Saarema mees Mus; Keige vεhem söavεε osa aa jägu Emm; [ministeeriumikooli] esimeses `klaśsis oli kolm jägu ja `teises kaks. viis `oastad tuli õppida Kos; neli viis talve käisin [koolis], ega siis õld jägusid ega midagi Kad
5. a. jagamine, jaotamine me läksime jao aeas koa `sinna Tõs; jakku minema otsa saama, ära kuluma leib läks jakku, ei jäänd kedägi üle; aeg lähäb jakku KJn; jao peal ~ jaos lõpukorral; arvestatud, arvel mis siit `anda, kõik jao piäl juba KJn; jao peale Laupa öhtaks saame niidule jäu `peele Kaa b. jaotus, vahejoon kui leib oli sötkutud, `tehti jäud `pεεle. tömmeti riips, `jäutati kaheksaks Vll; [kui] tuli viĺja `leikus ehk koristamine, siis `aet́i [lapi põllule] jäud `sisse, sie sab sellele, sie sellele Rak
6. hammasratta, sae jne hammaste vahe Saag on `tihmagas puust läbi `käümä, jagu on `kitsas Kuu; sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama Lüg; Sõreda jauga ratas vedas [veski] kedrevart ühte pulka pidi. Tihke jauga ratas õli parem, et enam ei annud niipalju logada Trm; suagi jagu. kui kõva puu siis kitsas jago, kui pehme puu, siis lai jagu Kod || jaos ~ jaost väljas olema, jaosse panema, jaost välja minema Küll on üä `niitä kui vigasti on `oieti jauss. mene pane vigasti `uuesti `jausse; `talvenuot täüs hüäst jauss `olla, kui vähägi jaust `väljäs oli, siis ei tuont kalu; Isa ja emä olid `taidavad inimesed, `tiie `kuidas `lapsed nii jaust `väljä `läksid; Verk `lähteb jaust `väljä kui `solmed järele `andavad; `nuota `miedeti `tihti. `talvenuot täüs hüäst jauss `olla Kuu
7. juukselahk vanast oli naisterahvastel jägu otsekohe, vanad toadid, nie lükkasid [juuksed] niisa·ma üle pea, õld neil jägu ega midagi Kad
8. aru, mõistus tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu Lüg; löhikese `jäoga (taipamatu, juhm); teräse `jäoga (arukas) Juu || ei sua jagu tehä, mes alb, mes üvä Kod
9. tüli, riid ei siel ole üvä `olla, siel one üht`puhku jagu ja tüli VNg; nüid said jäu‿pele (hakkasid riidlema) Khk; meie läksime jaosse Koe jagu saama 1. võitu saama, üle saama; midagi teha suutma, millegagi hakkama saama einad nii kövad, loomad eb saa jägu Khk; kõigest tööst oo jago `saadod Mar; suure kurjaga sain poisist jagu Trm; kui si (herilane) `nõelab, siis on `paistust nõnna‿t `irmus, ei saa jagu Äks; Ku õige suure `lamba ollive, siss `mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu Hls; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõ̭ss pand `ikme Krk; kui sa esi `aigust `peĺgät, siss ta saab sust `vaŕsti jagu Ran; kudass sa ulgast eläjist jagu saat, ku‿na väĺlä pääl om Nõo; `hiusõ umma nii arʔ `puĺstunuʔ et naist ei saa inämb jako Vas; 2. aru saama, taipama ei suanud eesti kiäless jagu Kod; (lapsest) ta noor alles, ta ei sua jägu vi̬i̬l sest Ksi; mea selle kirjäst jagu ei saa Krk; mina ei saa jagu (hrl jaku), kas sa olõt rummaĺ, vai ajat sa `uhkust, et sa nii kõnõlat Har
1. a. osa tervikust, tükk, hulk; jaotamise, jagunemise saadus, tulemus Kui kala `ostaja ei old, `miedeti kalad omavahel jauks Kuu; `Mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud Lüg; [kalad] jagatasse ära, egale ühele oma jagu; pöllu jägu (ühe talu osa külakonna ühispõllust); muja jägu (ühiselt jaotatava meremuda osatükk); einama jäud; masina ühisuses poole jäu mees, muist on `terve jäu mihi ka Khk; pöld see oli esiti ikka `kolmes jäus (s.t kolmeväljasüsteemis) Kaa; [Rõhkude suurt lehte nimetati] suur jägu [vähemat] vεhe osa Käi; rehe jägu (rehetoa kitsam osa partest ülevalpool) Kul; Vanaste `anti lihajägusid; perenaisel oli lehakauśs ees, see tegi jäud `valmis Han; Mõni jagu rahvast oleva `oinal päss `ütlenu Hää; suur sopp läks jõe `sisse, pikk suur jägu jõe sees HMd; kahe `joaga madal värav, teene jagu lükäti teenep̀ole; sõńnikuvidamese aeg oli oopliha `söömene, ega siis jäo `andmist old Juu; `nuoda jägu (noodaseltsi liikmele kuuluv osa ühisnoodast) JõeK; kui neid (rukkeid) rabati, siis tuli kõige suurem rukki jägu Ann; ikke kahes jäos oli rukki vili, rape ja peksandus, rapped olid nagu süema jägu; anna tema jägu kätte ja las lähäb VMr; üks jagu raha läks kaduma Trm; ei õlludki akent tare jaon Kod; viien jaon om värmit `tõisi (lõngu) Trv; `veske om kolme `kõrdne, `väike jagu (järk) nelländät `kõrda kah ülevän Ran; `tahta puu om `nõklanõ, tal om jämehemp jagu ka `nõklu täüs Har; veedü um õks tu̬u̬d, kel um nii latsõst saani˽t́saruhn hiuss. inämbäl jaol iks um t́sarutõt tiä Rõu; katõh jaoh pulm (s.t nii pruudi- kui ka peiukodus) Plv; vaja `jaotaʔ õgalõ ütele uma jago kätte Se || pärandusosa; hrl jagu tegema pärandust, saaki jaotama sai sie [tütar] mehele, siis akkas `tõisele jago tegemäìe Lüg; Eks me pärast tie jagu [kalapüügist] KuuK; `surnu `jäutab oma varandust ja tieb jägu VJg; ku minä suren, mes minä jao ti̬i̬n, sedä suata Kod; isä tegi lastele jagu KJn; õgalõ ütele saa jago Se || linnud tegevad jagu (mesilased heidavad peret) Ris; ise jaos eraldi lahus – LNg; (ise ~ teise) jaosse ~ jakku eraldi, lahku vili on juba jägusse `pandud Jäm; löid oma `vörkudega ise jägu; sandid `tuhlid pannasse ise jägu; pane nee `teise `jäuse Khk; `pannin selle isi jakku KJn b. kindel, määratud osa tervikust; murdarvu nimetajaga väljendatav osa (hrl 1/3) kui üks jagu sai `niidetu, siis neli jagu jäi `niitamata; `moisa nuot oli ja inimesed `käisid vedämäs. `kolmanne jau [kaladest] said inimesed VNg; üks jägu (1/4) `aastad veel ees Ans; ein kasus ia, kahe`korne jagu Aud; üks jagu vaha ja kaks jagu `vaiku - - see on ea aava rohe Vän; riśsikud sae kaks jagu vähäm; kolmas jagu õli [piimal] ku̬u̬rt Kod; üits jagu (1/3) om nisudel `kaare seltsin Trv; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; kolmassjagu `kartold kaoss ärʔ, nii varastasõʔ Krl; [Ruhe tegemisel] `lü̬ü̬d́i `kirvõga veidükene päält ärʔ, no˽nii neläs jagu vai nii Rõu; Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel `ańtegiʔ, sõss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse Räp || kolme jao `peale tegime `eina. kaks `saadu sai tä ja üks ma Aud; kui sae puu varassata, selless `tehti jagu. obesemi̬i̬s sai kaks jagu, jalami̬i̬s üks jagu Kod || kord tεεb midu jägu kaup sääl poes `kallim on Khk; tu̬u̬ [maalapp] om kaits vai kolm jagu suuremb ku miu oma; nüid om ta (ait) kraamitu `mitmele `jaole Nõo c. millegi suurune, millekski vajalik osa; (ettenähtud) hulk, määr, norm; [millegi] võrra `vaaksa jagu olid [püksid] alt `polve kuhalt `luhki Jõe; ühe obose `rauva jagu `rauda Lüg; `aastane jägu toidust Jäm; Kena `varga ilm, `sõuke püme ja paras jägu tuult koa Pöi; üks leva jägu jahu `olli ikka koti `külges Muh; Igavene jürakas mees, pεε jägu teistest pikem Emm; hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl; keedujago kardulisi Mar; kaks kolm tükki võtad ää, teist sedajagu paned `juure Mih; tee tal ümrik kasu jagu pikem Ris; üks talve jägu kisuti ette koe [pirde] HJn; sina `kasvasid neĺla `aastaga oma jäu `väĺla JJn; toĺli jagu lühem VJg; tuli paras jagu `vihma Trm; `viska [kalu] kaśsijagu piäle Kod; üks pügi `villu, ühe `lamba jagu MMg; [aida] alumise paĺgi ots oli silla jagu pikem Äks; kuhja jagu `einu Lai; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; villast kangast kate`kümne `amme jagu Krk; `vaestele korjati jõoluàńdit, mõni ańd kolmandigu jagu jahu Ran; Nii pidi `ti̬i̬dmä ja `pandma [ahju puid] et parastjaku sai Urv; ku `saapa latsõl suurõ omma, siss üldäss, et kasumise jagu om manh; viĺlävakal õks piät kahanõmise jagu manh olõma Har; kual oĺl hinge jago, kual katõ, kual kolmõ [maad] Se; jagu täis küllaldaselt, piisavalt kas saite eile saunas [leilist] jäu täis JJn; mis sa alati ahnitsed, kas su jägu ükskord täis ei sua VJg; enam jagu, enamalt jaolt ~ enamast jaost enamasti No enämbjagu kaik kalad sai `huomigul ärä `müödüd Kuu; enamb-jagu `naised olimma `verkul VNg; änamast jäust `jooskasid kεik laiali Mus; nüid nee tuule-`veskid on änamald jäuld εε kaudat Käi; enamjägu oo ikke lehtpuud Mär; neil on `siuksed sõnad jälle, mida nad änamalt jaolt viina ja õllega `sisse annavad Vän; enam jagu need ärjad olid ikke vedajad ja töötegijad Lai; `kartulid `võetse masinaga änäm jagu Kõp; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; Tuu inemine `oĺli enämbjakku säne vingune Hel; enämbjagu iks rüäjahust tetti taar Nõo; mi˽koloo·sin enämbjagu naisõ ommaki San; Vanast oĺl inämbält jaolt iks tu̬u̬ supi li̬i̬ḿ Urv; rohkem jagu, rohkemalt jaolt enamasti `Rohkõmb jagu tet́ti iks peenüt `leibä; `Vi̬i̬ga˽supi iks oĺli inämbält jaolt vanast ja tet́ti `rohkõmbalt jaolt upõga˽`kapstit Urv; suurem jagu, suurelt jagu, suuremalt jaolt ~ suuremast jaost enamasti `saime viis`kümmend `seitse `ülget, vanad olid `suuremb jägu Jõe; `Suuremb jagu `heini on juo `korjuss Kuu; `suurelt jagu pian [koera] `kinni ket́tis Hlj; kasukas on `lamba nahast `suuremp jago Jõh; no lohe `püüki oli ikke `suuremb jago `pietri `päivä ajal Vai; suuremalt jaolt leigetakse [roogu] masinatega Ans; ein juba suuremast jäust `valmis Khk; äkine `aigus mis loomal suuremalt jäolt `tahtis iŋŋe `välja võtta Pöi; ikka `valgeks ööveldet lavad `ollid suurem jägu Muh; `Turski `püüti suuremald jäuld Ristna otsast Rei; suurem jagu on kibine maa Mär; suurem jägu on keik kadun HMd; suuremast jäost olid rehed elumajaga kuos HJn; linnumagus koa suuremalt jaolt oli ikke ia rohi kua VMr; suurem jagu on ikke `sindli katussed kõik Äks; suuremalt jäult pidasid ikka kaera kõrres teda (lina), suurem jägu `küńti sügise Lai; nüid suuremb jagu elänä ilma lahutamada ja ilma laalatamada Nõo; suurõmb jago `rõukõ õks oĺl kolmõ `ru̬u̬d́jagaʔ Rõu; Piim `tu̬u̬de suurõmbalt jaolt pot́iga lavva pääl Räp d. töönorm, -määr; (põllu)tükk, mille järgi mõisas vanasti arvestati teokohustusi `Käisin `ilma`jaota tüöl, nuor õlin, tegin, pali `jõusin Lüg; sillatöö jagati ära perede `pεεle, igal perel olid oma jäud Mus; igaüks pidi oma jäo [linu] ää lõugutama Muh; ei kodo jago ees ole aga vat `enni `mõisas oli jago Mar; sideme jägu oli meil tiha kohe. `enne keskomikut pidime tegema kolmsada sidet Ann; `paĺlu naised jäu pial ei niit, aga mehed olid ikke tükki pial `niitmas; kui me Põlulas olime sial `ańti `jälle `meile oma jäu vakkamad leigata Rak; igal ühel oli jägu ies, kus sa piased, mutku vihu siduda Sim; perän egäle mõõdeti jagu kätte, [vilja] päid korjata Ran; reńditalumihile `ańti egalõ ütele uma jagu kätte: `katsõma vakamaa `haina, kolmõ vakamaa rükä, kolmõ vakamaa `keśvä ja vakamaa ubinõid Har e. (teat) aeg, ajavahemik, -periood; [kevade]-poole, -poolne, -poolik (ajaliselt) Neh `täüdüb `talve jaus tubased tüöd kaik ärä tehä Kuu; sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago Lüg; poole ~ pooli jao sulane Mih; ta käis omikust jägu siin juba Ann; kevadest jagu talv Ksi; mena `suise jao aan sedäsi läbi Vil; ken oma jao är põdess sai allist `valla; Tiina ei oole `täempise päevä `jaostigi (päeva jooksul) sehen ollu Krk; suve jao pääl ja `talve kah vilutab Ran; oĺl sääl üte jao `aigu, siss tuĺl jälʔ tagasi; kas õdagust jaku üleven olõt vai hommugust jaku Har; ku külm talvõ vai keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss [kasvab] paĺlo papi liĺle Räp; keväjätseh jaoh, ku oĺl vi̬i̬l lumi Se || um naasevõtmise jao seeh (on naist võtmas) Vas
2. a. liik, sort, kategooria, klass; tõug, sugu taal oli palju raamatuid, ui-ui-ui, neid oli `mitmed jägu Krj; angerja unnad - - on suuremad jagu õnged, ühe aruga Vän; aĺl vares ja must vares, kaks jagu neid KuuK; mul oli vel vana jägu eiet; tien viel seda soost jägu [heina] aluskraami jäuks JJn; peris prostoi viin alam jagu; `vaesem jagu [inimesi] piab ilma õlema Kod; sii on sedä jagu inime, et ta alati vasta räägib KJn; mia ole suurest su̬u̬st ja talu jaost Krk; ta‿m saksa jaost, selle ta om nii toorak; temä om torast jagu, temä om piḱk ja luine Nõo; pupeneti räti `oĺliva `kallimbat jaku Kam; undijakku koera omma `kirki kõrviga Ote; suurõmbat jaku tsiaʔ Krl; nu̬u̬ omma kurjast ja halvast jaost inemiseʔ; `sü̬ü̬jät jaku inemine Har; hollandi jako kikkaʔ Plv; alamb jago rahvast, kes `vaesõmba omavaʔ Räp b. põlv(kond) `uuvvemb jago inimised `üiäväd `atra juo sahk Lüg; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; nu̬u̬r jagu ei `lõika siŕbigä Kod || olõ kolm jaku `vaesiid `latsi üless kasvatõnu San c. olemus, loomus; olek, olemine, kehaehitus; [noore]-poolne, -võitu vagast jago inimine - - ei `räägi pali ega Lüg; vanemad jägo inimene LNg; tohmu olemisega, tohmu `jaoga inime Mär; rahvas olid tänä nii `kohkvel ja `kahkvel - - olid nii ädase `näoga ja sańdi `jäoga; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga; `kerge `jäoga (kergemeelne); `kõrge `jäoga (uhke, kõrk); kõva `jäoga (südametu; kangekaelne), tema oma jäost järele ei anna; kui kahvatu jägu (kahvatus) `mööda soab läind, sis veri `kargab palesse tagasi Juu; epakas inimene, aĺp, edeva `jäuga HJn; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; löhkise jäuga jõnsakas põrsas JMd; ta alles noore `jäoga inime Koe; tu om eś jago ~ `hindäst jago (iseäralik) Se || fig aga kui sa õled tõese jao siden (vahest oled rase), tahad apuda Kod
3. a. omand, pärisosa; kellelegi kuuluv, kellelegi määratud osa, [kellegi] oma, [kellegi] päralt Kenes jagu se `raamat on? Kuu; sie on minu jago mets Lüg; `Pärmisskülä ja Kuningakülä ja nied õlid kõik Pagari `mõisa jagu IisR; kui pailu säält killegitele jäuks tuleb? Khk; magaja jägu pannakse üles, `tõrkuja jägu süiakse ära Kul; enne `kruńti oli külä nuŕm, olõs mitte ühe peremehe jagu Khn; Viimane kürv või levapõhe `oĺli perenaśe jagu, et tema on majapõhe Hää; külm tieb oma jao ära (st võtab taimed ära) Ris; ega sa tõśe jagu tõhi võtta Trm; `veikse koha peal `oĺlim. peremi̬i̬s võttis oma jao SJn; si̬i̬ tallek om undi jagu, undi mäŕk küĺlen Krk; ää pu̬u̬l ti̬i̬ viird `olli minejä jagu Ran; T‿om mu jagu, tu̬u̬d är˽sa˽`putkuʔ Urv; mõnikõrd kes `tahtsõ kallo, `võtsõ uma jao [ühissaagist] `vällä Se b. piirkond, territoorium, maa-ala `ku̬u̬li `loetakse Järve küla jäos PJg; sie on `veike jägu sedasi, mis `üitakse Venevereks Tür; Aśsikvere külä one Kodavere kihelkonna jaoss Kod; sii inime on Võesike jaost KJn; Kotiku `oĺli `Uusna valla jaos Vil; kolm`tõisku `versta om Lätimaa jao sihen Pedeli kõrt́s Hel; Kuuramaa jaohn ummaʔ pikä hannaga `lambaʔ Rõu
4. üksus, allüksus (n koolis, sõjaväes); osakond `piiblilugu esimine jagu ja teine jagu, nie pidid olema `kaanest `kaane pias VNg; `talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema Lüg; siis tund sönnasammase `jäuse vöi `roodu teine Saarema mees Mus; Keige vεhem söavεε osa aa jägu Emm; [ministeeriumikooli] esimeses `klaśsis oli kolm jägu ja `teises kaks. viis `oastad tuli õppida Kos; neli viis talve käisin [koolis], ega siis õld jägusid ega midagi Kad
5. a. jagamine, jaotamine me läksime jao aeas koa `sinna Tõs; jakku minema otsa saama, ära kuluma leib läks jakku, ei jäänd kedägi üle; aeg lähäb jakku KJn; jao peal ~ jaos lõpukorral; arvestatud, arvel mis siit `anda, kõik jao piäl juba KJn; jao peale Laupa öhtaks saame niidule jäu `peele Kaa b. jaotus, vahejoon kui leib oli sötkutud, `tehti jäud `pεεle. tömmeti riips, `jäutati kaheksaks Vll; [kui] tuli viĺja `leikus ehk koristamine, siis `aet́i [lapi põllule] jäud `sisse, sie sab sellele, sie sellele Rak
6. hammasratta, sae jne hammaste vahe Saag on `tihmagas puust läbi `käümä, jagu on `kitsas Kuu; sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama Lüg; Sõreda jauga ratas vedas [veski] kedrevart ühte pulka pidi. Tihke jauga ratas õli parem, et enam ei annud niipalju logada Trm; suagi jagu. kui kõva puu siis kitsas jago, kui pehme puu, siis lai jagu Kod || jaos ~ jaost väljas olema, jaosse panema, jaost välja minema Küll on üä `niitä kui vigasti on `oieti jauss. mene pane vigasti `uuesti `jausse; `talvenuot täüs hüäst jauss `olla, kui vähägi jaust `väljäs oli, siis ei tuont kalu; Isa ja emä olid `taidavad inimesed, `tiie `kuidas `lapsed nii jaust `väljä `läksid; Verk `lähteb jaust `väljä kui `solmed järele `andavad; `nuota `miedeti `tihti. `talvenuot täüs hüäst jauss `olla Kuu
7. juukselahk vanast oli naisterahvastel jägu otsekohe, vanad toadid, nie lükkasid [juuksed] niisa·ma üle pea, õld neil jägu ega midagi Kad
8. aru, mõistus tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu Lüg; löhikese `jäoga (taipamatu, juhm); teräse `jäoga (arukas) Juu || ei sua jagu tehä, mes alb, mes üvä Kod
9. tüli, riid ei siel ole üvä `olla, siel one üht`puhku jagu ja tüli VNg; nüid said jäu‿pele (hakkasid riidlema) Khk; meie läksime jaosse Koe jagu saama 1. võitu saama, üle saama; midagi teha suutma, millegagi hakkama saama einad nii kövad, loomad eb saa jägu Khk; kõigest tööst oo jago `saadod Mar; suure kurjaga sain poisist jagu Trm; kui si (herilane) `nõelab, siis on `paistust nõnna‿t `irmus, ei saa jagu Äks; Ku õige suure `lamba ollive, siss `mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu Hls; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõ̭ss pand `ikme Krk; kui sa esi `aigust `peĺgät, siss ta saab sust `vaŕsti jagu Ran; kudass sa ulgast eläjist jagu saat, ku‿na väĺlä pääl om Nõo; `hiusõ umma nii arʔ `puĺstunuʔ et naist ei saa inämb jako Vas; 2. aru saama, taipama ei suanud eesti kiäless jagu Kod; (lapsest) ta noor alles, ta ei sua jägu vi̬i̬l sest Ksi; mea selle kirjäst jagu ei saa Krk; mina ei saa jagu (hrl jaku), kas sa olõt rummaĺ, vai ajat sa `uhkust, et sa nii kõnõlat Har
jala|vaev toiming v töö, jalakäimine; selle eest saadav hüvitus, vaevatasu midä tämä sab jala`vaiva iest, `kiese tämäle `maksab jala`vaivad `vällä Lüg; ma maksa `soole jäla`vaeva kaa kut lehed Emm; mis sa sis jala`vaeva tahad selle reisu eest Kse; jala vaev tahab vaeva tasu Hää; jumal tasugu `sulle jala`vaeva Juu; kes [kohtus] `süidläsess jäeb, si̬i̬ maksab jalavaevad Kod; kui ta annab `sulle ea jalavaeva, siis mine Pil; vähente ärä miu jala vaev, käü ärä miu i̬i̬st Krk; paremb jalavaiv ku väevaiv Ran; `śaksi manh [teenides] om jala`vaiva ei olõ väe`vaiva Har; seo um su jalavaiv, ole rahu taa samagaʔ; külʔ ma taso ilosahe sullõ jalavaiva Plv; innebä jala`vaiva kui sälä`vaiva Se Vrd jala|tasu, jala|võlg
jampsima `jampsi|ma, (ta) `jampsib R(-ma`ie Lüg) Vll Lih Koe, jam(p)sib eP; `jamssima, (ta) jamsib Jäm Tõs Kos; `jamps|ma (`jaḿps-), (ma) jam(p)si(n) Vig Mih Kod eL(-me M Krl, `jaḿs- Har, `jams- Lut); `jämpsima, (ta) jäm(p)sib spor S L, Rap Juu
1. segast juttu rääkima; sonima; lobisema, mõttetusi rääkima `aige lähteb jo segaseks, akkab `jampsima Hlj; ärge `jampsige `lolli juttu Kaa; inimene unes vahel jamsib Krj; `aige akkab `jampsima juba peast Mar; mis sa jampsid, ega sie tõde põle Hag; `jampsis terve üä palavikus Iis; mis sa jamsit, kõnõlõʔ parebadõ Har; hullu`mi̬i̬lne jampś mis `suuhhe tulõ Rõu; ḿisa jampśidõʔ ~ misa loŕri ajadõʔ Se
2. jändama; hullama; vigurdama, asjata sekeldama mis sa `jampsid ja `torgid käppäd rahul et piä Lüg; tabrib ja `ullab `peele, mis sa jampsid nii pailu Mus; kaks kolm pääbä sai jamsitod `tääga Mar; tä muudo ku jamps innegi, tahaki eiʔ timäga kõnõldaʔ Kan; ta jaḿps nimega, kõrd kirutass üte nime, kõrd tõsõ nime; ma is taha timäga `jampsi˽`lät́si uma ti̬i̬d Har || oi kudass veri jamsip, soone `kargava kõik, laits om `väega `aige Nõo
3. eksima; ekslema jampsis `metsas, äs osa säält `välja `tulla Khk; et sa `jampsisid tee pealt ää; tea kus `maale ma oleks `jampsides läind Mar; sa jampsid ühüst kohast `teise Tõs
4. a. uimastama, uimaseks tegema meri jampsis mind tükkis εε Khk b. `öhta oli `vingu, moo pεε jampsis nii väga Khk
Vrd jamama2, jammima, jampima, jampsitama
1. segast juttu rääkima; sonima; lobisema, mõttetusi rääkima `aige lähteb jo segaseks, akkab `jampsima Hlj; ärge `jampsige `lolli juttu Kaa; inimene unes vahel jamsib Krj; `aige akkab `jampsima juba peast Mar; mis sa jampsid, ega sie tõde põle Hag; `jampsis terve üä palavikus Iis; mis sa jamsit, kõnõlõʔ parebadõ Har; hullu`mi̬i̬lne jampś mis `suuhhe tulõ Rõu; ḿisa jampśidõʔ ~ misa loŕri ajadõʔ Se
2. jändama; hullama; vigurdama, asjata sekeldama mis sa `jampsid ja `torgid käppäd rahul et piä Lüg; tabrib ja `ullab `peele, mis sa jampsid nii pailu Mus; kaks kolm pääbä sai jamsitod `tääga Mar; tä muudo ku jamps innegi, tahaki eiʔ timäga kõnõldaʔ Kan; ta jaḿps nimega, kõrd kirutass üte nime, kõrd tõsõ nime; ma is taha timäga `jampsi˽`lät́si uma ti̬i̬d Har || oi kudass veri jamsip, soone `kargava kõik, laits om `väega `aige Nõo
3. eksima; ekslema jampsis `metsas, äs osa säält `välja `tulla Khk; et sa `jampsisid tee pealt ää; tea kus `maale ma oleks `jampsides läind Mar; sa jampsid ühüst kohast `teise Tõs
4. a. uimastama, uimaseks tegema meri jampsis mind tükkis εε Khk b. `öhta oli `vingu, moo pεε jampsis nii väga Khk
Vrd jamama2, jammima, jampima, jampsitama
järele järe|le R(-lle VNg, järä- Jõh) eP(järälä VJg; järäle Mär Vig)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg; `jõudis järele `tääle Mar; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu; tulekera old ies ja teene järele VMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim; veab `jalgu järele Iis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt
2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu; kell on järele ~ järel Tür; kell jäeb järele KJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn
3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; arm o järele jään Muh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai; ma ole järele `passin kohe Muh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; me `võime seda järele `kaaluda Ksi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid; tä `eese sõnast järele ei jätä Mar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän; kas valu `ańdis koa järele Juu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn; valud jäid järele Trm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär; lase köit järele Trm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa Juu
II. postp ( genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar; mis sa ot́sid mu järele Aud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg; niidavad üks teese järele Pal; käib üksi jäĺgi mu järele Plt || ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod
2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh; sui köib talbe järele Mih; üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm; rukki järele sai `tehtud odra Pai; `äikese järele oo külm alate Kod
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järele VNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg; loo järele on neid `seitse tükki Emm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd; läksin juhatuse järele Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe; pere tańsib ema piĺli järele VMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod; kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai; tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg
4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig; Uadu tuli oma `oena järele Juu
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll; kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm; ta on Äksi kihelkonna järele Pal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj; ta oo maias viina järele Muh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; igav lapse järele Iis; vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm; nõnna iso marjade järele Kod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr; `mõtle selle järele sie on just tõsi VJg
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg; `jõudis järele `tääle Mar; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu; tulekera old ies ja teene järele VMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim; veab `jalgu järele Iis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt
2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu; kell on järele ~ järel Tür; kell jäeb järele KJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn
3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; arm o järele jään Muh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai; ma ole järele `passin kohe Muh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; me `võime seda järele `kaaluda Ksi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid; tä `eese sõnast järele ei jätä Mar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän; kas valu `ańdis koa järele Juu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn; valud jäid järele Trm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär; lase köit järele Trm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa Juu
II. postp ( genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar; mis sa ot́sid mu järele Aud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg; niidavad üks teese järele Pal; käib üksi jäĺgi mu järele Plt || ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod
2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh; sui köib talbe järele Mih; üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm; rukki järele sai `tehtud odra Pai; `äikese järele oo külm alate Kod
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järele VNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg; loo järele on neid `seitse tükki Emm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd; läksin juhatuse järele Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe; pere tańsib ema piĺli järele VMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod; kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai; tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg
4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig; Uadu tuli oma `oena järele Juu
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll; kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm; ta on Äksi kihelkonna järele Pal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj; ta oo maias viina järele Muh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; igav lapse järele Iis; vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm; nõnna iso marjade järele Kod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr; `mõtle selle järele sie on just tõsi VJg
kaelas `kaelas Jõh IisR S(kailas Jäm Khk) L(-les Mär Hää; `kaõlõs Khn) Ha(-les Ris) Jä, kaelas Kos HJn Amb ViK KLõ; a kaelas Tõs
1. a. adv kaela ümber, küljes `elmed on `kaelas Jäm; külvi painand see oli mehel `kaelas Kär; `piipreĺla pole `kaelas üht `kantud. nee olid `riide pial Pöi; sigadel oo raŋŋid `kaelas, kui pahurad oo, läbi aa köivad Muh; `elme rong `kaeles Mär; kodardega rahad olid `kaelas Vig; `lehmadel pangad `kaelas Mih; lihunikude obustel on kuĺlused `kaeles Hää; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni. `teises `otsas oli pang, se oli looma `kaelas Nis; seal olid sui rangid `kaelas Juu b. fig (väsinud; surm lähedal) ing ühna paelaga `kaelas Muh; ińg paelaga kaelas Lai | Jusku emmisel `eĺmed `kaelas (midagi sobimatut kandma) Hää | `riided seilas nigu koera kaelas voŕst (hoolimatult, lohakalt kandmisest) Plt
2. fig tülinaks, mureks, koormaks Perenaine kodunt ää, mool täna lehma lüpsi kord ka `kaelas Pöi; kava sa teise inimese `kaelas oled Muh; suul ette (õieti) suur `nuhtlus `kaelas, loomad oo `aiged, lapsed surevad Tõs; mis sa jönnid peal mu `kaelas siin; `raske mure `kaelas Ris; mul on `jälle üks süedik `kaelas VJg; oled mul `nuhtluseks `kaelas Plt; kaks ametid `kaelas (teeb kahte tööd) SJn
3. seljas, peal Mis `taevas, si̬i̬ `kaelas (läbilaskva katuse puhul) Hää || fig vanus `kaelas, ei `suutnud änam (tööd teha) Pha
4. otsas, küljes a. postp `värkli aŕk keib kuli `kaelas; ake keib `ingede `kaelas Ans; `okste `kaelas keik püksid εε käristand; `küindla putk oli tuas naila `kaelas; `vähked o meres rahude `kaelas Khk; koogud olid puude `kaelas, `katlad jälle `kookude `kaelas änd; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima; `juhted - - misse `kaelas sab `vörkusi kuivadud Mus; kivide `kaelas ojas `söuke sulisemine `lahti; kas nad (mandrikülad) nii tiheli on üks teise `kaelas Vll; `Päsmri nöör oli varre `kaelas, kui kaaluti, nöörist `peeti `kinni Pöi; kibide `kaelas torm peksab laeba puruks Rid; `maande `kaelas (ääres) oli oln äbi pośt HMd b. adv reel on aissugar, koes ais `kaelas kεib Khk
5. a sobivalt kõver kui oli lepaoks, mis oli kaelas, siis sai obuse (mänguasja voolida) Tõs
Vrd kaalan, kaalas, kaulas
1. a. adv kaela ümber, küljes `elmed on `kaelas Jäm; külvi painand see oli mehel `kaelas Kär; `piipreĺla pole `kaelas üht `kantud. nee olid `riide pial Pöi; sigadel oo raŋŋid `kaelas, kui pahurad oo, läbi aa köivad Muh; `elme rong `kaeles Mär; kodardega rahad olid `kaelas Vig; `lehmadel pangad `kaelas Mih; lihunikude obustel on kuĺlused `kaeles Hää; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni. `teises `otsas oli pang, se oli looma `kaelas Nis; seal olid sui rangid `kaelas Juu b. fig (väsinud; surm lähedal) ing ühna paelaga `kaelas Muh; ińg paelaga kaelas Lai | Jusku emmisel `eĺmed `kaelas (midagi sobimatut kandma) Hää | `riided seilas nigu koera kaelas voŕst (hoolimatult, lohakalt kandmisest) Plt
2. fig tülinaks, mureks, koormaks Perenaine kodunt ää, mool täna lehma lüpsi kord ka `kaelas Pöi; kava sa teise inimese `kaelas oled Muh; suul ette (õieti) suur `nuhtlus `kaelas, loomad oo `aiged, lapsed surevad Tõs; mis sa jönnid peal mu `kaelas siin; `raske mure `kaelas Ris; mul on `jälle üks süedik `kaelas VJg; oled mul `nuhtluseks `kaelas Plt; kaks ametid `kaelas (teeb kahte tööd) SJn
3. seljas, peal Mis `taevas, si̬i̬ `kaelas (läbilaskva katuse puhul) Hää || fig vanus `kaelas, ei `suutnud änam (tööd teha) Pha
4. otsas, küljes a. postp `värkli aŕk keib kuli `kaelas; ake keib `ingede `kaelas Ans; `okste `kaelas keik püksid εε käristand; `küindla putk oli tuas naila `kaelas; `vähked o meres rahude `kaelas Khk; koogud olid puude `kaelas, `katlad jälle `kookude `kaelas änd; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima; `juhted - - misse `kaelas sab `vörkusi kuivadud Mus; kivide `kaelas ojas `söuke sulisemine `lahti; kas nad (mandrikülad) nii tiheli on üks teise `kaelas Vll; `Päsmri nöör oli varre `kaelas, kui kaaluti, nöörist `peeti `kinni Pöi; kibide `kaelas torm peksab laeba puruks Rid; `maande `kaelas (ääres) oli oln äbi pośt HMd b. adv reel on aissugar, koes ais `kaelas kεib Khk
5. a sobivalt kõver kui oli lepaoks, mis oli kaelas, siis sai obuse (mänguasja voolida) Tõs
Vrd kaalan, kaalas, kaulas
kase|puu`tuores kase puu nii valusast põleb Lüg; kase puust kiha Khk; piima pütid tehasse kase puudest Muh; kasebu `lehtegä kui nad noored o, sab koa ilust kollast [värvida] Vig; kasepuu, kui noores kuus maha võtad, on lapid `külges kohe Tor; `piergu lõhestatakse männa ja kase puust Amb; kasebu mähk on `äśti magus VJg; peeru lõmm, kuiv kase puu Trm; kasepuu tuli on vali Kod; kui kasepuu koore all on, pehästäb ää KJn; `kuĺpe tetäs kase puust Hls
kentsima `kentsima Muh L(-ń- Kul, `keńts|ma Han, -mä Vig), (ta) ken(t)sib
1. hooplema, edvistama `sõuke mis kensib, kiidab ennast Muh; kiidukas inimene, kiidab ja kensib `piale Kse; Kentsib oma varandusega; Mis sa tühaga kentsid, ega see sool üksi põle; Ma ei taha `kentsi Han; lõõbi `moodi inime `kentsis; mis sa kentsid, mis sul sital koa oo Var Vrd kentima
2. hüplema; keksima lapsed kentsivad ühe jala peal; [linnud] kentsivad sii kauda õuvet `kotsti, `kotsti; tüdruk üppab ja kensib; akkas `kentsima ja ma `lasksi ta `minna Kse; Ära kentsi sii ees Han; obu kentsib `jalgu piäl, ei lähe; kenderdis mis kentsib, timbib ja tambib `jalge pial Var
1. hooplema, edvistama `sõuke mis kensib, kiidab ennast Muh; kiidukas inimene, kiidab ja kensib `piale Kse; Kentsib oma varandusega; Mis sa tühaga kentsid, ega see sool üksi põle; Ma ei taha `kentsi Han; lõõbi `moodi inime `kentsis; mis sa kentsid, mis sul sital koa oo Var Vrd kentima
2. hüplema; keksima lapsed kentsivad ühe jala peal; [linnud] kentsivad sii kauda õuvet `kotsti, `kotsti; tüdruk üppab ja kensib; akkas `kentsima ja ma `lasksi ta `minna Kse; Ära kentsi sii ees Han; obu kentsib `jalgu piäl, ei lähe; kenderdis mis kentsib, timbib ja tambib `jalge pial Var
klantsima `klańtsima, (ta) klań(t)sib Rid Mar(klandsib) Ris Kei Juu JMd Koe(-n-) VJg Sim Iis Trm Plt; `klantsima, (ta) klantsib Jäm/-ns-/ Emm Rei, `klantsib R(-ń- VNg); `klańts|ma San/-me/ Urv Krl/-mõ/ Plv Se, (ta) klańtsib Kod Kam, -n- Puh Nõo, (ma) klańdsi Har Rõu; `lańtsima, (ta) lań(t)sib Mär Kse Tõs(-n-) Vän Tor(k-) Hää Saa; `lantsima, (ta) lan(t)sib Khk Kaa Vll Muh Vig Han(k-) Mih; `lańts|ma Han Tõs Hls/-me/, (ta) lantsib Trv
1. läikima `tommab käävaruga nena alt läbi, `ninda et akkab `klantsima VNg; elu nii uuelt maalitud, üsna lansib `vastu `pääva Khk; kirgusoabast viksiti, see pidi `lantsima Muh; Ake on puhas, et klantsib Rei; [tuulekala] on ilus `klantsiv kala Rid; laas või kruus või tandrek lansib Tõs; piel klańtsib `iemale Ris; obese karv klańtsib Kod; lina `olliva nii ilusa ja `klańtseva kui juudi püksi perse Kam; Ta om viḱs poiss, alasi omma˽tel `saapa˽`klańtsma vigsidüʔ Urv
2. läikima lööma, puhastama Kõik kohjad tulad `puhtas `lantsi Han; Ma `lantsisi `saapad ää, nüid oo ilusad ja `lańtsvad Han; `saapa vaja ärʔ `klańtsi San; mi‿sa taast no˽klandsit, kas taad nii˽`heĺksät vaia om Har; kes vanast `klantsõ sääńtsit (kappe jms) Se
3. taga rääkima, klatšima küll `klańtsis send Mar
1. läikima `tommab käävaruga nena alt läbi, `ninda et akkab `klantsima VNg; elu nii uuelt maalitud, üsna lansib `vastu `pääva Khk; kirgusoabast viksiti, see pidi `lantsima Muh; Ake on puhas, et klantsib Rei; [tuulekala] on ilus `klantsiv kala Rid; laas või kruus või tandrek lansib Tõs; piel klańtsib `iemale Ris; obese karv klańtsib Kod; lina `olliva nii ilusa ja `klańtseva kui juudi püksi perse Kam; Ta om viḱs poiss, alasi omma˽tel `saapa˽`klańtsma vigsidüʔ Urv
2. läikima lööma, puhastama Kõik kohjad tulad `puhtas `lantsi Han; Ma `lantsisi `saapad ää, nüid oo ilusad ja `lańtsvad Han; `saapa vaja ärʔ `klańtsi San; mi‿sa taast no˽klandsit, kas taad nii˽`heĺksät vaia om Har; kes vanast `klantsõ sääńtsit (kappe jms) Se
3. taga rääkima, klatšima küll `klańtsis send Mar
krimpsoma `krimpsoma, (ta) krim(b)sob
1. kortsuma üks riie oo `krimpsond ja `krõmpsond Mar Vrd krümpsuma
2. deskr krõmpsuma kala kiires krimsob `amba all, kui tättä sööd Mar
1. kortsuma üks riie oo `krimpsond ja `krõmpsond Mar Vrd krümpsuma
2. deskr krõmpsuma kala kiires krimsob `amba all, kui tättä sööd Mar
krooksuma `krooksuma, (ta) krooksub Jäm Emm Rei LäPõ Juu Jür Koe Trm Plt; `kruoksuma, (ta) `kruoksub R, kruoksub Ris(-sob) JMd Iis; `krooksma, (ta) krooksub Tõs Aud, `kru̬u̬ksma, (ta) krooksob Kod, krooksup TLä, kru̬u̬ḱs Võn Ote San; `kru̬u̬ḱsma V(-mõ Krl, kruoksma Lut), (ta) kru̬u̬ḱs; `rooksuma, (ta) rooksub Sa L; `ruo- Muh; `rooksma KJn, -me San, `ru̬u̬ksme M(-ma Trv), (ta) rooksub kurisevalt häälitsema konn `krooksub, `tiedäb `vihmä Kuu; Kurg `kruoksub, käib kevade ema`linnu `ümbär Lüg; konnad akkavad `rooksuma, siis on külvi aeg Pha; Korp krooksub ulga valjem kut vares Emm; kui elav ja `inges oli [tursakala], siis `krooksus, nisuke krogin oli taga Rid; konnad akan tänä `õhtu na `krooksma Tõs; Sis obu `kargab ammastega puust `kinni, laseb kohe `jälle `lahti ja rooksub Tor; konnad krooksovad, vahest auguvad koa Juu; Inimesel `juhtub ka vahel, et krooksub magades Jür; konna nakassiva `rooksma Trv; ronk ru̬u̬ḱs Krk; `loḿpen konna krooksuva Puh; `valge obene `vainul, konna krooksuva sehen = kirik ja kirikulised Nõo; konn `kru̬u̬ksõ, nakass `vihma `saama Har; kunnaʔ `kru̬u̬ḱsvaʔ, `kaarna krooksõvaʔ Plv || kriuksuma sedäsi mürsub ja krooksob [uks] Juu; vanger kuiv, tahab `miärdi, krooksob Kod Vrd kronksuma, krooksutama1, krouksuma
kudu3 kudu IisR Jaa Pöi Muh Mar(-o) Vig Aud
1. a kulunud, vile Oh sie nii vilets kudu palitu IisR
2. s kehv, kulunud asi; kõdu Pole tal enam riietki seljas, mingi sitsi kudu oli ikka kontide varjuks IisR; tika tellad oo omad õied maha lasn, pisikesed kudud veel `otsas; nüid sab vagusi küll `olla, nagu vana kudu; `justku kudu veel (põdurast vanakesest) Muh
1. a kulunud, vile Oh sie nii vilets kudu palitu IisR
2. s kehv, kulunud asi; kõdu Pole tal enam riietki seljas, mingi sitsi kudu oli ikka kontide varjuks IisR; tika tellad oo omad õied maha lasn, pisikesed kudud veel `otsas; nüid sab vagusi küll `olla, nagu vana kudu; `justku kudu veel (põdurast vanakesest) Muh
kuduma1 kuduma, (ta) kudub Jõe Jõh IisR I, kuob R(kuub) spor Ha Jä, ViK, kuop Puh, kuõb Khn, kuab VNg JõeK Kad, koob spor Sa LäLõ PäPõ TaPõ, VlPõ(ku̬u̬b KJn) M Ran, kujub, kojub S L Ha Jä VlPõ, kojob, koeob Muh Rid HaLä; kudoma, (ta) kojob, koeob, kujob LäPõ, kudob Kod, kutto Vai; kujuma, (ta) kujub Jäm Khk(ko-) Hää, kuõb Khn; imps koetas Ote, `koeti Kan
1. kuduma a. kangakudumisest `surnuka one sie `miŋŋega `kaŋŋast `kuuda; `villased tekkid sai ise kudu VNg; mis `kuutust saab, lähäb `kärri pakku `pääle; `naine on jo kudund `kanga `vällä Lüg; `kuigi `kaua ei `kuoda tekki Vai; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on; mis kirjud, nee kojutase kahe löŋŋaga Khk; odrigune riie, vedelast kujutud Mus; mene kaŋŋast kuduma, mes sa seal muedu lorised Vll; inimesed `tiagid änam kudas kaŋŋast kojotakse Pöi; seal kojotade koa `kangud Muh; söba oli `väikse kruuduga, täis villane kaŋŋas kujut Käi; käterätikud kujudi murreldi Rei; ma koeo `välla koa (võõrastele); kudovad igat `moodi Mar; meil omalgi kujutas takust riiet Vig; teĺledega kujutse kangast Kse; vanaste koeoti, nüid koeotse koa Tõs; ei sua enäm kangast `kuõtud, vana juba; siis akati suśtipuõliga neid `lõngu `sisse kujuma, nüüd `kuutassõ `körte kua sedäsi Khn; täna oli seitse lüket ää kudun Aud; Ära kuju nii lodevalt Hää; kujusid `kangad ja köik tegid peeru tulega Ris; `kangad sai koeotud Hag; kojumisega kukuvad villad `väĺla Kos; sie on kuelõng, mis `sisse kujutakse HJn; kujuvad kangast; ise kuob villast kalevist riiet Amb; kangas on murreldi `kuotud JMd; kangast ikke kujun, aga sukka teen Ann; `kuoksin ikke aru järele `praegagi VMr; ega külas seda `kuutud, nied olid jua amat́mehed, kes `treĺli kudusid Kad; `kanga niitega kudutasse kangast Iis; villane tekk kudotud; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; emaema `koetu, vanaema oli `kangur kohe Äks; pükside riie oĺli kujutud KJn; lenane riie `oĺli isi kedratud ja kujutud SJn; maha kuduma kangast lõpetama ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma Jõh; kujume `kanga maha Jäm; nõnna `olli tüdrik oma `kanga koa saan maha kududa Muh; ta kudos täna `kanga maha Mar; Lihitud lõimed olid libedad ja sai `kanga maha kududa Han; ma kudusi jo `kanga maha Aud; kui `vaĺmis soab, siis koob `kanga maha Juu; Siis külas naerd, et Maali piab nii kaua `kanga rehas, kui maha koob Amb; koon `kanga maha, kui ta lõpul on Plt b. silmuskudumisest mütsid oli kojutud villasest löŋŋast Khk; Emm ütles et ta kuduna (kuduvat) pisiksele Antsule talveks uie kampsuni Kaa; kelle jaoks ne sukad koeotse; ma ole neid ise kudun Muh; `pitsi ja sukka ja kinnast kujutse küll Tõs; tornilesed paelad kujuti villatsest lõngast varrastega Aud; kojun `kindaid Tür; sõŕm kinnast võisid kududa ühe lõngaga, labakinnas oli kahe lõngaga ja kolme lõngaga Sim; varrastega kuduti Lai; varrastega `ku̬u̬tasse sukki ja `kindid KJn; vardu(d) kuduma varrastel kuduma `vardud kuduma, kujud sa sukka või kujud sa kinnast Jäm; `talve kedrasi `lönga, millal sa siis `vardud kujud Kär; `ööse kudusime `vardud Pha; ega mind sunnitud `vardud kuduma Muh; Ma kuju eige natust `vardud Rei; `kärmeste koob `vardu, sõrmed üsä nabisevad Tõs; Kihnu naenõ kuõb tie piäl `käües kua `vardu Khn; me kujume `vardi Ris c. võrgukudumisest käviga `kuome `verko; `kammila `verko moni kudub Jõe; [vähi] nattad olivad `ümmärgune `niidist `kuotu, puust `tehtu varu oli VNg; `võrku `kuuvad käbigä Lüg; kalasiga kojutasse `vörkusid ning rüsasid Khk; vörgud kujuti ise ka Mus; Mörrad `kooti kanepist, vörgud `tehti linalöŋŋast Pöi; `mõrda sai koeotud Muh; noodad saab ikka veel ise kujut Rei; kui `vörku kududakse, siis o kalas ühes kääs ja hui `teises; nägin küll, kui `vörku kujudi Phl; ikka kojoti silm silma `sisse Rid; siis oli, `üiti eina mõŕss, oli kojutud arva `silmadega Lih; `uiga `kuutse `võrku Var; sülla kujud `päevas ää Vän; kojuti kodu, linase löngast Ris; käbiga `kootasse `võrku Trm; kõik nuadad one kudutud, `sorkad käbigä läbi ja kudud `võrku Kod; sii om piirits, kellegä `mõrda `ku̬u̬tasse KJn || ämäläìne kutto `verko Vai; `ämblik kojub ka `vörku Khk; `ämblikud kujuvad `verkusi HJn d. vöö-, paelakudumisest vidimed, `miska `kuuti `vüösid ja `õhju; vüöd kuduma ehk laduma Jõh; ööd ning ohja pailad kojuti köladega Krj; Öö oli lai kojut pael Pöi; nüid `paelu ei `kooda Rei; ennemalt olid lõngast koeotud vööd Kul; pidi ikke ia kuduja olema, kis `päevas öö `valmis kudus Tõs; `öösid kujutatse mõõgaga Aud; villasest lõngast kujutud vüö Kad; vü̬ü̬d kuduti varna õtsan Kod; kalasabalene pael on `koetud `sõrmede pial Lai || fig peksma kukkusime teda kuduma, kudusime püksid tuliseks Var
2. punuma, põimima; (kokku) sõlmima `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; üks pisine `ölgedest kojutud vakk, see oli vanasti `kestel Khk; `Körkest kojuti istende `pöhju Pöi; lingimispulgaga kududakse `nöörisi Phl; kuevatab lahetil kalu, laheti oo `vitstega kujutud Var; eena keśs, see oli `sioksest paeltest kujutud Tõs; `looduse `sisse saavad põrgad `pandud ja siis sab kududa (korvi) Aud; sarja põhi `tehti lõhmusse niinest või `vahtra puu `peergudest, niin`meistriga tõmmati peerud, kuduti kokku `sisse, nigu riiet kudus Trm
Vrd kudama
3. vooderdama Meni kes sedasi liivamaa `sisse kaju tegi, see kudus selle ka kuuse `puudega sihest äe; Kaevetud kaju auk oli raudkividega sehest ää kujutud Kaa; Kus `pehme moa oli, seal kojuti [kelder] sihest kividega äe, sau vahel Pöi; kao põha peal o salvetsed, sealt `peale akatse kuduma Muh; kraavi põhi oli männa pakkodega kujutud Lih
1. kuduma a. kangakudumisest `surnuka one sie `miŋŋega `kaŋŋast `kuuda; `villased tekkid sai ise kudu VNg; mis `kuutust saab, lähäb `kärri pakku `pääle; `naine on jo kudund `kanga `vällä Lüg; `kuigi `kaua ei `kuoda tekki Vai; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on; mis kirjud, nee kojutase kahe löŋŋaga Khk; odrigune riie, vedelast kujutud Mus; mene kaŋŋast kuduma, mes sa seal muedu lorised Vll; inimesed `tiagid änam kudas kaŋŋast kojotakse Pöi; seal kojotade koa `kangud Muh; söba oli `väikse kruuduga, täis villane kaŋŋas kujut Käi; käterätikud kujudi murreldi Rei; ma koeo `välla koa (võõrastele); kudovad igat `moodi Mar; meil omalgi kujutas takust riiet Vig; teĺledega kujutse kangast Kse; vanaste koeoti, nüid koeotse koa Tõs; ei sua enäm kangast `kuõtud, vana juba; siis akati suśtipuõliga neid `lõngu `sisse kujuma, nüüd `kuutassõ `körte kua sedäsi Khn; täna oli seitse lüket ää kudun Aud; Ära kuju nii lodevalt Hää; kujusid `kangad ja köik tegid peeru tulega Ris; `kangad sai koeotud Hag; kojumisega kukuvad villad `väĺla Kos; sie on kuelõng, mis `sisse kujutakse HJn; kujuvad kangast; ise kuob villast kalevist riiet Amb; kangas on murreldi `kuotud JMd; kangast ikke kujun, aga sukka teen Ann; `kuoksin ikke aru järele `praegagi VMr; ega külas seda `kuutud, nied olid jua amat́mehed, kes `treĺli kudusid Kad; `kanga niitega kudutasse kangast Iis; villane tekk kudotud; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; emaema `koetu, vanaema oli `kangur kohe Äks; pükside riie oĺli kujutud KJn; lenane riie `oĺli isi kedratud ja kujutud SJn; maha kuduma kangast lõpetama ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma Jõh; kujume `kanga maha Jäm; nõnna `olli tüdrik oma `kanga koa saan maha kududa Muh; ta kudos täna `kanga maha Mar; Lihitud lõimed olid libedad ja sai `kanga maha kududa Han; ma kudusi jo `kanga maha Aud; kui `vaĺmis soab, siis koob `kanga maha Juu; Siis külas naerd, et Maali piab nii kaua `kanga rehas, kui maha koob Amb; koon `kanga maha, kui ta lõpul on Plt b. silmuskudumisest mütsid oli kojutud villasest löŋŋast Khk; Emm ütles et ta kuduna (kuduvat) pisiksele Antsule talveks uie kampsuni Kaa; kelle jaoks ne sukad koeotse; ma ole neid ise kudun Muh; `pitsi ja sukka ja kinnast kujutse küll Tõs; tornilesed paelad kujuti villatsest lõngast varrastega Aud; kojun `kindaid Tür; sõŕm kinnast võisid kududa ühe lõngaga, labakinnas oli kahe lõngaga ja kolme lõngaga Sim; varrastega kuduti Lai; varrastega `ku̬u̬tasse sukki ja `kindid KJn; vardu(d) kuduma varrastel kuduma `vardud kuduma, kujud sa sukka või kujud sa kinnast Jäm; `talve kedrasi `lönga, millal sa siis `vardud kujud Kär; `ööse kudusime `vardud Pha; ega mind sunnitud `vardud kuduma Muh; Ma kuju eige natust `vardud Rei; `kärmeste koob `vardu, sõrmed üsä nabisevad Tõs; Kihnu naenõ kuõb tie piäl `käües kua `vardu Khn; me kujume `vardi Ris c. võrgukudumisest käviga `kuome `verko; `kammila `verko moni kudub Jõe; [vähi] nattad olivad `ümmärgune `niidist `kuotu, puust `tehtu varu oli VNg; `võrku `kuuvad käbigä Lüg; kalasiga kojutasse `vörkusid ning rüsasid Khk; vörgud kujuti ise ka Mus; Mörrad `kooti kanepist, vörgud `tehti linalöŋŋast Pöi; `mõrda sai koeotud Muh; noodad saab ikka veel ise kujut Rei; kui `vörku kududakse, siis o kalas ühes kääs ja hui `teises; nägin küll, kui `vörku kujudi Phl; ikka kojoti silm silma `sisse Rid; siis oli, `üiti eina mõŕss, oli kojutud arva `silmadega Lih; `uiga `kuutse `võrku Var; sülla kujud `päevas ää Vän; kojuti kodu, linase löngast Ris; käbiga `kootasse `võrku Trm; kõik nuadad one kudutud, `sorkad käbigä läbi ja kudud `võrku Kod; sii om piirits, kellegä `mõrda `ku̬u̬tasse KJn || ämäläìne kutto `verko Vai; `ämblik kojub ka `vörku Khk; `ämblikud kujuvad `verkusi HJn d. vöö-, paelakudumisest vidimed, `miska `kuuti `vüösid ja `õhju; vüöd kuduma ehk laduma Jõh; ööd ning ohja pailad kojuti köladega Krj; Öö oli lai kojut pael Pöi; nüid `paelu ei `kooda Rei; ennemalt olid lõngast koeotud vööd Kul; pidi ikke ia kuduja olema, kis `päevas öö `valmis kudus Tõs; `öösid kujutatse mõõgaga Aud; villasest lõngast kujutud vüö Kad; vü̬ü̬d kuduti varna õtsan Kod; kalasabalene pael on `koetud `sõrmede pial Lai || fig peksma kukkusime teda kuduma, kudusime püksid tuliseks Var
2. punuma, põimima; (kokku) sõlmima `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; üks pisine `ölgedest kojutud vakk, see oli vanasti `kestel Khk; `Körkest kojuti istende `pöhju Pöi; lingimispulgaga kududakse `nöörisi Phl; kuevatab lahetil kalu, laheti oo `vitstega kujutud Var; eena keśs, see oli `sioksest paeltest kujutud Tõs; `looduse `sisse saavad põrgad `pandud ja siis sab kududa (korvi) Aud; sarja põhi `tehti lõhmusse niinest või `vahtra puu `peergudest, niin`meistriga tõmmati peerud, kuduti kokku `sisse, nigu riiet kudus Trm
Vrd kudama
3. vooderdama Meni kes sedasi liivamaa `sisse kaju tegi, see kudus selle ka kuuse `puudega sihest äe; Kaevetud kaju auk oli raudkividega sehest ää kujutud Kaa; Kus `pehme moa oli, seal kojuti [kelder] sihest kividega äe, sau vahel Pöi; kao põha peal o salvetsed, sealt `peale akatse kuduma Muh; kraavi põhi oli männa pakkodega kujutud Lih
kõmpsima `kõmpsima Pöi, (ta) kõmpsib Kse Koe Kad, `kõmpsib Jõh IisR; `kõḿpsma, (ta) kõm(b)sib Khn Trm Kod Nõo, kõmsip Puh, (ma) kõmpsi V(ma-inf -mõ Krl); `kõmpsme, (ma) kõmbsi Trv Hls; `kömpsima Ans, (ta) kömsib Khk; (ma) kömpsin Emm
1. kõmpsudes käima; (raskelt, aeglaselt) astuma, vantsima `Ommiku vara akka aga `jälle `einamale `kõmpsima IisR; mis sa kömsid oomiku vara nende va puu `kingadega `uksi katu Khk; nüid sedaviisi `jälle et, kömpsin `peale [pärast haigust] Emm; Akkamõ koo `puõlõ `kõḿpsma Khn; mugu kõmsib tasailjukeisi Kod; peremiss näele obest es anna, ütel et, küll nä kõmbsiva jala Nõo; olõ mitu `tuńni `kõmpsnu Har; nu̬u̬ŕmi̬i̬ss istuss hobõsõ säläh ja vanami̬i̬ss piät kõrval `kõḿpsma Räp Vrd kõmpima
2. (korduvalt, kergelt) taguma, kopsima Ta kuulti eile `jälle `eese maja kallal `kõmpsivad Pöi; obu kõmpsib `jalga `vastu maad Kse
Vrd kampsima1, kompsima
1. kõmpsudes käima; (raskelt, aeglaselt) astuma, vantsima `Ommiku vara akka aga `jälle `einamale `kõmpsima IisR; mis sa kömsid oomiku vara nende va puu `kingadega `uksi katu Khk; nüid sedaviisi `jälle et, kömpsin `peale [pärast haigust] Emm; Akkamõ koo `puõlõ `kõḿpsma Khn; mugu kõmsib tasailjukeisi Kod; peremiss näele obest es anna, ütel et, küll nä kõmbsiva jala Nõo; olõ mitu `tuńni `kõmpsnu Har; nu̬u̬ŕmi̬i̬ss istuss hobõsõ säläh ja vanami̬i̬ss piät kõrval `kõḿpsma Räp Vrd kõmpima
2. (korduvalt, kergelt) taguma, kopsima Ta kuulti eile `jälle `eese maja kallal `kõmpsivad Pöi; obu kõmpsib `jalga `vastu maad Kse
Vrd kampsima1, kompsima
kõntsima `kõntsima, (ta) kõn(t)sib Pöi Muh Kse Han; Kõntsma, (ta) kõntsip Nõo (vaevaliselt) kõndima; lonkima, kondama Ta äi tee änam midagi, kõnsib niisammu koduse ja mere vahet; Kes kõik kõnsid kõnsib, see kõik marjad maitseb Pöi; lähme korra `kõntsima koa; tööd ametid põle mitte, köib ja kõnsib `peale Muh; Kurese küla vanad tulad `kõntsides `loomi aamast; Suur poiss juba, mis sa muidu kõntsid, võiks natuke tööd koa tiha Han; Kes kõik koha läbi kõntsip sii tiiäb kõik, kos ja mesukese seene koskil kasvava Nõo Vrd kontsima, kõntsama, köntsima
körtsima `körtsima IisR, (ma) körtsi(n) Han Kod; `körtsmä (-ŕss-), (ta) kör(t)sib Kod
1. hooletult või oskamatult õmblema Tüdrik `körtsin kardinad kudagi `moodi `akna ette, põle nägu `ühti; Kui sedasi `riidid körtsitse, siis maksa `õmleja nime kandagi; `Neukest `körtsimest küll põle enne `nähtud, kõik `vilta kokku `lastud Han Vrd kortsima
2. kortsuma rätt `körtsib ärä kua ja `murdub `kat́ki jut́i kõhalt; `riided ärä `körtsind, kerson `körtsisid ärä Kod Vrd körtüma
3. kokku kasvama; kirmetuma aav one paranemä akanud, akab `kriimo kokku `körtsmä; akab juba nu̬u̬rt `nahka `körtsmä, on üvässi kokko `körtsnud; vedele tõmmanud kebe `piäle, juba körsib iätätä, juba körtsib iäd Kod
1. hooletult või oskamatult õmblema Tüdrik `körtsin kardinad kudagi `moodi `akna ette, põle nägu `ühti; Kui sedasi `riidid körtsitse, siis maksa `õmleja nime kandagi; `Neukest `körtsimest küll põle enne `nähtud, kõik `vilta kokku `lastud Han Vrd kortsima
2. kortsuma rätt `körtsib ärä kua ja `murdub `kat́ki jut́i kõhalt; `riided ärä `körtsind, kerson `körtsisid ärä Kod Vrd körtüma
3. kokku kasvama; kirmetuma aav one paranemä akanud, akab `kriimo kokku `körtsmä; akab juba nu̬u̬rt `nahka `körtsmä, on üvässi kokko `körtsnud; vedele tõmmanud kebe `piäle, juba körsib iätätä, juba körtsib iäd Kod
lobjakas3 lobja|kas g -ga labidas loomatoidu segamiseks kui veistele sab‿`rokka `tehtud, siis lobjagaga liigudatse jahusi Mus Vrd labjakas
lortsuma `lortsuma, (ta) lortsub Muh Kse Hää Ris JMd Iis VlPõ San/-me/, lorsub Tõs Kei Jür Koe, lordsup Puh, `lortsub Kuu VNg/-u/; `lortsumaie, (ta) `lortsob Lüg; `lortsoma, (ta) lor(t)sob Mar Kod Pil; `lortsma Kod, (ta) lortsub Tõs Saa KJn/-ob/ Trv Hls/-me/; nud-part `loŕtsunuʔ Rõu
1. lortsti tegema, lirtsuma vesi `lortsu `vasta `jalga VNg; vesi `lortsob `saapa sies, `saabas ei pia vett `kinni Lüg; `paslid `lortsuvad `jalgas Muh; vesi lortsub jalg‿all Kse; lähäb kohe na et pori lorsub Tõs; Käisin karjas, pastlad märjad, vett täis, jalad muudkui lortsusid all Jür; lumi lorsub `jalgade all Koe; kui lähäd läbi pori, pori lorsob; eenäm akab `lortsma, vett täis Kod; muda lortsub jala all Hls; jala lordsuva Puh Vrd lartsuma
2. luristama, lurtsuma pühi siĺmad `puhtass ja ära lortsu Hää; tüdrik akas `plaksma (aevastama) nagu `lortsos Kod; lorsob nutta Pil
3. korskama obo lortsob, akkab `lortsomese äält tegemä Mar; obu lortsub riha all Tõs; obene akas `lortsma, vist mõni loom oĺli metsas Saa; kui obune kardab, siss ta lorsub Kei; obone `lortsos, nägi kedagi Pil
4. rikkunuks, määrdunuks, lörtsiks muutuma jalavari on ära `lortsund (märgunud) Iis; uuded kingäd `lortsovad jalan ärä Kod; Müts ära lortsunud ku seen Kõp; rõivass um `väegaʔ arʔ `loŕtsunuʔ, kui `muaga˽kokko pü̬ü̬ŕd Rõu
Vrd lortsima, lörtsuma
1. lortsti tegema, lirtsuma vesi `lortsu `vasta `jalga VNg; vesi `lortsob `saapa sies, `saabas ei pia vett `kinni Lüg; `paslid `lortsuvad `jalgas Muh; vesi lortsub jalg‿all Kse; lähäb kohe na et pori lorsub Tõs; Käisin karjas, pastlad märjad, vett täis, jalad muudkui lortsusid all Jür; lumi lorsub `jalgade all Koe; kui lähäd läbi pori, pori lorsob; eenäm akab `lortsma, vett täis Kod; muda lortsub jala all Hls; jala lordsuva Puh Vrd lartsuma
2. luristama, lurtsuma pühi siĺmad `puhtass ja ära lortsu Hää; tüdrik akas `plaksma (aevastama) nagu `lortsos Kod; lorsob nutta Pil
3. korskama obo lortsob, akkab `lortsomese äält tegemä Mar; obu lortsub riha all Tõs; obene akas `lortsma, vist mõni loom oĺli metsas Saa; kui obune kardab, siss ta lorsub Kei; obone `lortsos, nägi kedagi Pil
4. rikkunuks, määrdunuks, lörtsiks muutuma jalavari on ära `lortsund (märgunud) Iis; uuded kingäd `lortsovad jalan ärä Kod; Müts ära lortsunud ku seen Kõp; rõivass um `väegaʔ arʔ `loŕtsunuʔ, kui `muaga˽kokko pü̬ü̬ŕd Rõu
Vrd lortsima, lörtsuma
lõmpsima `lõmpsima, (ta) lõm(p)sib Muh spor L(lõmbsib Mar) KPõ, IPõ MMg KLõ Puh, `lõmpsib Lüg/-maie/ Jõh IisR; lõḿpsima, lõḿpsib Lai Puh; `lömpsima, lömpsib Kaa Pha Rei; `lõmpsma (-ḿ-) Tõs Khn Saa Kod KJn Trv TLä([ma] lõmbsi) Võn Kan Urv Rõu, -me Hls Krk Hel, -mõ Krl, (ma) lõm(p)si(n)
1. ahnelt (vedelat) sööma, larpima `lõmpsi `kiirest kõht täis Lüg; `Jälle [mullikas] `lätsutab midagi, tea mis ta on `jälle `endale suhu `lõmpsind IisR; Akkas ikka nönda pitka keelega lömpsima Kaa; `voata, kuidas ta lõmsib `ahnest täis `perse Muh; ega sol nii tiios (ruttu) põle, et sa sedasi lõmsid Mar; seäd `lõḿpsvad, kõhud na tüh́ad Tõs; apu piim on väga ää levale `pääle `lõmpsi Saa; lähme nüid suppi `lõmpsima Juu; `luśkaga lõmsid `kärma, vai siäl närimiss one Kod; mis sa nii kaua sööd, lõḿpsi ruttu ja akkame minema Lai; ta elab vee varal, `süia põle, lõmsib vett Plt; si̬i̬ lõḿps üte livvast ja teise livvast Krk; Kül sa lõmpsit jäĺedaśt Võn; t́siga lõḿps, võtt ku üt́s laṕin Kan; ärä lõmpsi nii `ahnõlõ, `aigu küländ Krl; Põrsakõnõ `lõmpsõ uuma anumakõsõ ilusalõ tühäss Rõu Vrd lampsima, lõmpsutama, lõmpsõlõma
2. lorama, lõõpima Ära mene `lõmpsima, kui `teistel tõsine jutt käsil IisR; Pole see nii olnd üht, sa muidu lömpsid oma suuga Pha; Mis sa lõmpsid teise inimese kallal Han; poiss, see lõmpsib `vasta nii paelu ku tahab Aud; poisid tuĺlid `õhtu mede värati taha `lõmpsma, õisasid nõnda rumalasti Saa; `Lõmpsis lastel suud-silmad lora täis, jäid `uskuma Jür; mina lõmsin ikke `kuerusi `vasta MMg; temal seda `õiged juttu ei olegi, muutku aga lõmsib Lai; Jäeme seal tüdrikutega juttu aeama, `lõmpsisime niisama SJn; akkass `lõmpsme, `albu sõnu `ütlem Krk; Mes sä `onte lõmpsit inimestega, sa nigu peni ammastega `küllen Nõo; aea pääle oma rumalit jutte, mugu lõmps enne Kam; Niä˽`lõmpśva˽muka ütteluku, `tahtva˽minnu `tu̬u̬ga töǵädä Urv
Vrd lõmpima
3. lonkama `lõmpsib `kiirest `käiä, jalg omal `aige Lüg Vrd klõmpsima
4. (võbelevast leegist) Lamp `lõmpsib kole `ullust, seda vaja `säädäda Jõh
Vrd lompsima
1. ahnelt (vedelat) sööma, larpima `lõmpsi `kiirest kõht täis Lüg; `Jälle [mullikas] `lätsutab midagi, tea mis ta on `jälle `endale suhu `lõmpsind IisR; Akkas ikka nönda pitka keelega lömpsima Kaa; `voata, kuidas ta lõmsib `ahnest täis `perse Muh; ega sol nii tiios (ruttu) põle, et sa sedasi lõmsid Mar; seäd `lõḿpsvad, kõhud na tüh́ad Tõs; apu piim on väga ää levale `pääle `lõmpsi Saa; lähme nüid suppi `lõmpsima Juu; `luśkaga lõmsid `kärma, vai siäl närimiss one Kod; mis sa nii kaua sööd, lõḿpsi ruttu ja akkame minema Lai; ta elab vee varal, `süia põle, lõmsib vett Plt; si̬i̬ lõḿps üte livvast ja teise livvast Krk; Kül sa lõmpsit jäĺedaśt Võn; t́siga lõḿps, võtt ku üt́s laṕin Kan; ärä lõmpsi nii `ahnõlõ, `aigu küländ Krl; Põrsakõnõ `lõmpsõ uuma anumakõsõ ilusalõ tühäss Rõu Vrd lampsima, lõmpsutama, lõmpsõlõma
2. lorama, lõõpima Ära mene `lõmpsima, kui `teistel tõsine jutt käsil IisR; Pole see nii olnd üht, sa muidu lömpsid oma suuga Pha; Mis sa lõmpsid teise inimese kallal Han; poiss, see lõmpsib `vasta nii paelu ku tahab Aud; poisid tuĺlid `õhtu mede värati taha `lõmpsma, õisasid nõnda rumalasti Saa; `Lõmpsis lastel suud-silmad lora täis, jäid `uskuma Jür; mina lõmsin ikke `kuerusi `vasta MMg; temal seda `õiged juttu ei olegi, muutku aga lõmsib Lai; Jäeme seal tüdrikutega juttu aeama, `lõmpsisime niisama SJn; akkass `lõmpsme, `albu sõnu `ütlem Krk; Mes sä `onte lõmpsit inimestega, sa nigu peni ammastega `küllen Nõo; aea pääle oma rumalit jutte, mugu lõmps enne Kam; Niä˽`lõmpśva˽muka ütteluku, `tahtva˽minnu `tu̬u̬ga töǵädä Urv
Vrd lõmpima
3. lonkama `lõmpsib `kiirest `käiä, jalg omal `aige Lüg Vrd klõmpsima
4. (võbelevast leegist) Lamp `lõmpsib kole `ullust, seda vaja `säädäda Jõh
Vrd lompsima
mets|kits 1. metskits mets`kitsesi enam nüüd pole näha IisR; metskits karjub `erkja äälega, ta on `pooldet teise kitse `moodi ka, kut kodused kitsed on Krj; metskit́si talled `tańtsid kevadi viĺla pääl; metskit́sid magasid kuuste all Saa; eks metskits ole teist `sorti jälle kui põder Hag; mets`kitsesi on paelu, lõhuvad `talve kuhjad ää, `laska neid koa ei tohi Juu; metskitsed, ned on `talvel aĺlid ja suvel punakad, siin oli neid `paĺlu JõeK; kui metskits lähäb sinu edess `mü̬ü̬dä pahemalt paremalle, suab üvä õńn Kod; mets`kitsesid - - nüid on neid `rohkem, kui neid oli Äks Vrd metsa|kits
2. lind (hrl tikutaja) mets kits ise `lennäb `kõrgel - - pisike `veike lind, mökkötab Lüg; metskits - - alati öhus linnab, nii nobe `taeva alutsi Khk; metskits `lendab `körges, ise mökitab kitse `moodi Krj; metskits - - möhitäb ja tikutab ja `veätsätäb. kui ta möhitäb, sis soab `pulmi, kui ta `veätsätäb, sis sab varrusi ja kui ta tikutab, sis astud jalad `orkide `otsa kat́ti Juu; metskits tikutab ja möhötab Jür; metskits tikutab `metsas JMd
Vrd mõts|kits
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|