kõmpima`kõmpima, (ta) kõmbibPöiMuhspor L, JuuJMdTürKoeVJgIPltPil, `kõmbibLügIisR; `kõḿp|maSaa/-m-/ KodKJn/-m-/ TrvPuhRäp, -meHlsKrkSan, (ma) kõmbi(n) (aeglaselt, raskelt) astuma; vantsima Sedasi `kõmpides `paistab tie pikk olema ja väsitab `rohkemb kui `kähku `käimineIisR; Ma akka nüid `kõmpima koa `jällePöi; kui näed lina`peastrikku `kõmpivad maa peal, siis lina ei soaMuh; kõmbib jala, põle obust ette `pannaMär; nüüd oo rattad ja `mootorid, enne sai ika jala `kõmpidaMih; eks ma selle maa ikki kud́agi ära kõmbinSaa; no akkame siis `kõmpima nüid, se `käimine on nii viletsJuu; kõmbib `minna kodu `poole Trm; minul tuleb akata `kõḿpmaKod; poodid on edemal, mine vanainime kõmbi `sinnaLai; ma kõmbi ka kodust `välläHls; ma akka ärä `kõḿpme, kunass ma kodu kõmbiKrk; ańd ike `kõmpi küll enne kui är sai San; Edimält `istõ esä hobõsõ `säĺgä, poig `kõḿpse `jalksi takahRäpVrdkompima1, kõmpama, kõmpsima, kömpima