kömpima`kömpima, (ma) kömbi(n) SaEmmRisJuu/-mä/; `kömpimä, (ma) `kömbinKuuLüg(-ie) Vai; ipf (ma) `kömpisin Kadvaevaliselt astuma, kõmpima `Huomigull hakka `jälle jala `metsä `kömpimä juo pimejäss, et neh `jouad `valgeks `tüöleKuu; vähä `aavaldi ikke `kömbin `käiäLüg; kus sa `kömpides lihad Ans; äi ma kömbi `pεεle ikka veel, vahel veta kepi ka abiks; vassik akkas `kömpima juba, ajas jalad alaKhk; vana kömbib kepi nöalEmm; akame nüid peal edasi `kömpimaRis; `kömpisin siis ikke kudagi Arbaverest `suati, aga enamb siis edasi ei jäksandKad || hulkuma, kolama ei suuda enäm `möödä külä `kömpidäJuuVrdköntsima