kõmpama`kõmpa|ma, kõmba|taMarHääRan, -me, -te (-de) HlsKrkebaühtlaselt liikuma a.lonkama; komberdama Ta kõmpas natuke vasakut jalgaMar; ta iki `kõmpap edesi, tõine jalg ärä alvatHls; ma `kõmpa ka, ega ma ilust `kõndi ei saa; mea `kõmpa nüid kodu pooleKrk; `umbele (paisele) ei avita `üitsegi, mugu `kõmpa, seeni kuda `ju̬u̬skma lääbRanVrdkõmpimab.kõikuma, lõnkuma Laud `kõmpab, pane `sinna midagi jala `allaHää Vrdkompama1