kortsima`kortsimaKuuKhkJuuKosJJnTrm, (ta) kortsibJämMusHanKad(-ŕ-) VJg/-ŕ-/, korsibMärLaiPlt; `koŕtsma, (ma) kortsiHan, koŕdsiRõu; `korssimaKuuIisR 1. oskamatult kokku õmblema või parandama; augukohta risti-rästi kinni nõeluma [kui võrgu parandamisel] `Rohkemb `silmi `juure tegid vai `vergulina `rohkemb kotti `kortsisid, oli kohe `nuusmakott `valmis; Mes sa samate `ilgest `korssid `kaiki kogu, kus `neie `püksüjega sis `ilgeb sidä`viisi `mennäKuu; ei saa muudkui lapi ja korsi oomikust `õhtuni neid va `meeste komusidMär; Tä isi kortsib omal `riidid tiha, ei nendel pole näguHan; tema ei näe oma `riideid `kortsidaKad; koŕtsin nõelaga seda vana kot́ti kokkuVJg; kui oli auk sees, siis `kortsisid lõngaga kokku, kas riiet, sukka, kinnast - - vead lõngaga kokkuLaiVrdkortseldama, körtsima || fig(lobisemisest) `Ütle umalõ sõ̭sarõlõ et tää umma suud kokko koŕts Rõu 2. krookima; voltima [kleidi] varrukad õlid ike sellest samast `riidest, aga kõik ära `koŕtsitudKad; nüid kroogivad ja korsivad teised ike juba poe`riidest [seelikuid] Lai 3. kraapima, lõhkuma [kohrjää] kortsib kiŋŋad ää; kes oma jala `varjusid tahab ää `kortsidaMus 4.mis‿sa kortsid (askeldad, rahmeldad) `ühtepuhku, ole natuse `aega rahulJäm; Mis sa peaksid sidasi kortsima (lohakalt käima), kei kenastiKhk