[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lortsima `lortsima, (ma) lortsi(n) spor S, Kse Hää Iis, lorsin Mär, `lortsin Kuu VNg Lüg(-maie); `loŕtsmä, (ma) lortsin KJn, `loŕtsma Har, (ma) loŕdsi Urv Rõu
1. lumelobjakat, lörtsi sadama lortsib lund maha Mus; lorsib sula lund Mär; lortsib lund sadada KJn Vrd lortima
2. lortsudes käima; lortsutama; lirtsuma lortsib lume sees `käia; mis sa lortsid selle läkuga Khk; Sui läbi lortsi sina karjamal vee sihes, kaks va pätti `jalgas, aja teiste inimeste `lambud taga Pöi; lorsib kebade lorsu sees Mär; oli paelu vett, ma `lortsisi seal sees Kse; jala omma `ääskist saani hämmeʔ, ku astut, siss jala `lortsiva ennedä Har
3. määrima, rikkuma, lörtsima lortsib keik `saapad ää Vll; ta oo nõnna ää `lortsin mu `riided et Muh; `ömbleja lortsib riide ära Rei; rätiku puha ära `lortsinu Hää; ära mene oma jala`varju `lortsima Iis; Sul olõ õiʔ üttegi˽puhast rät́ti inäp, kõ̭iḱ ummaʔ är˽loŕdsit Rõu
Vrd lartsima, lortsuma
4. (vastu) sõimama älä `lortsi `ühte `puhku, `mulle on `vasta mielt; poiss on `kange `mulle `vasta `lortsimaie Lüg
5. narrima; teotama Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; tõsõ pääle aja `halva juttu, tõsõ loŕts arʔ; tõnõ loŕts arʔ tõsõ `rõivaʔ, `ütless, et ei olõʔ illoś Rõu
1. lumelobjakat, lörtsi sadama lortsib lund maha Mus; lorsib sula lund Mär; lortsib lund sadada KJn Vrd lortima
2. lortsudes käima; lortsutama; lirtsuma lortsib lume sees `käia; mis sa lortsid selle läkuga Khk; Sui läbi lortsi sina karjamal vee sihes, kaks va pätti `jalgas, aja teiste inimeste `lambud taga Pöi; lorsib kebade lorsu sees Mär; oli paelu vett, ma `lortsisi seal sees Kse; jala omma `ääskist saani hämmeʔ, ku astut, siss jala `lortsiva ennedä Har
3. määrima, rikkuma, lörtsima lortsib keik `saapad ää Vll; ta oo nõnna ää `lortsin mu `riided et Muh; `ömbleja lortsib riide ära Rei; rätiku puha ära `lortsinu Hää; ära mene oma jala`varju `lortsima Iis; Sul olõ õiʔ üttegi˽puhast rät́ti inäp, kõ̭iḱ ummaʔ är˽loŕdsit Rõu
Vrd lartsima, lortsuma
4. (vastu) sõimama älä `lortsi `ühte `puhku, `mulle on `vasta mielt; poiss on `kange `mulle `vasta `lortsimaie Lüg
5. narrima; teotama Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; tõsõ pääle aja `halva juttu, tõsõ loŕts arʔ; tõnõ loŕts arʔ tõsõ `rõivaʔ, `ütless, et ei olõʔ illoś Rõu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|