[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
jumm jumm g jummi Sa Emm Rei Tor Hää Saa Juu, g `jummi VNg Lüg; juḿm g jummi Vas
1. lühike, ümar ja jäme asi v olevus a. jupp, junn, tükk; sõlm; klomp; pundar palgi jumm Jäm; suured jummid tuhlistel all, on äga suured jumm `tuhlid; köövel sur jumm `otsas, see‿p lehe läbi; sured jää jummid `raanda `külge `külmand; tuulepesa, oksad kasvavad tiheli, üks jumm Khk; möni tegi puu `jummisi ning siis [olidki] nööbid Kär; Käsi öleni paisetand, sinine, köva kut suur jumm Pöi; kepil oli jumm `otsas Juu; juḿm (paksend) sooligu seeh Vas || puunott mine too `jummisid öuest `sisse [ahjukütteks] Khk; Paberipuud, titsipuud ja jummid („ümmargused arssinapuud“) kooriti Hää b. muhk, kühm; paise, kasvaja puul sedine jäme jumm selle koha pεεl Jäm; `kasvejed, suured jummid (kasekäsnast) Khk; vöttas `söuse suure jummi naha ala, kut oleks paise olad Mus c. tubakajumm `löugas Mus Vrd junn1, juss1 d. lühike, tüse inimene tämä (paks laps) on `umbes kut jumm; poisi jumm; tüdrugu jumm Khk; `väike ja paks `jummis inimene, `jusku jumm Pha Vrd jomm3, jõmm1
2. puuriida risti laotud ots puu riida jumm oo `risti `otsa `lautud Tor; jumm on kaksipidi, riida ots `pantse `jummi Saa Vrd jumikas1, jumper2
3. int vottasid selle vanamehe ka `kaasa, oi jumm, siis sääl `räägiti `puole `üöni VNg
1. lühike, ümar ja jäme asi v olevus a. jupp, junn, tükk; sõlm; klomp; pundar palgi jumm Jäm; suured jummid tuhlistel all, on äga suured jumm `tuhlid; köövel sur jumm `otsas, see‿p lehe läbi; sured jää jummid `raanda `külge `külmand; tuulepesa, oksad kasvavad tiheli, üks jumm Khk; möni tegi puu `jummisi ning siis [olidki] nööbid Kär; Käsi öleni paisetand, sinine, köva kut suur jumm Pöi; kepil oli jumm `otsas Juu; juḿm (paksend) sooligu seeh Vas || puunott mine too `jummisid öuest `sisse [ahjukütteks] Khk; Paberipuud, titsipuud ja jummid („ümmargused arssinapuud“) kooriti Hää b. muhk, kühm; paise, kasvaja puul sedine jäme jumm selle koha pεεl Jäm; `kasvejed, suured jummid (kasekäsnast) Khk; vöttas `söuse suure jummi naha ala, kut oleks paise olad Mus c. tubakajumm `löugas Mus Vrd junn1, juss1 d. lühike, tüse inimene tämä (paks laps) on `umbes kut jumm; poisi jumm; tüdrugu jumm Khk; `väike ja paks `jummis inimene, `jusku jumm Pha Vrd jomm3, jõmm1
2. puuriida risti laotud ots puu riida jumm oo `risti `otsa `lautud Tor; jumm on kaksipidi, riida ots `pantse `jummi Saa Vrd jumikas1, jumper2
3. int vottasid selle vanamehe ka `kaasa, oi jumm, siis sääl `räägiti `puole `üöni VNg
jõnk1 jõnk g jõngi Muh Mar Mär Vig Rap ?Krk(jõńk), g jõngu Muh Mar(jõngo) Kse Hää Trm Hel; jönk g jöngi, jöngu Sa
1. midagi lühikest, jämedat a. puunott, -jupp on see üks puu, võtad kolm `järko otst ää, jääb veel jõnk järele; `kütsi nende puu `jõnkidega ahu sojaks Mar || pilvetükk, -rank sii oo üks jõnk, akkab `aama ülesse ja seal metsä kohal oo teine jõnk Mar || põhjasade paks kord pärmi (~ `mustuse) `jõnki `põhjes Märb. jõmpsikas tiĺluk poisi jõńk Krk
2. ebatasasus, jämedam koht lõngas või köies jõnk jõngi `peale, lõng võtab `otsi `peale, koi oo näd ää söönd Mar; see oo naa `jõnka täis, see kolva `ühti Kse
3. äkiline pööre, käänak, kõverus vaul jönk sihes Khk; tuleraud `olli `kahte `jõnku, `kahte `järku; kärbes aab nõnna `jõnku, ületsi ja alatsi aab `peale käsivarre peal Muh
4. vannasadra adervars adra jönk, kus vannas `otses käib Krj; oasad ja sagarid oo jõngu sihes Muh Vrd jõnkapuu
5. hoog, hoop kiigu kah, anna `jõnku `juure Hää || ?jõnks, nõks löö viil üks jõnk Trm || (suguaktist) koirad keivad `jönki `otsimas Khk; seal olli ikka `sõuke jõńk `lahti et kole kohe Muh
6. tige, järsk, vastutulematu, kalk (inimene) tige jõnk inimene; üks va jõnk, jututa ja vihane alati; jõngi jutuga; jõngi olemisega Mär
1. midagi lühikest, jämedat a. puunott, -jupp on see üks puu, võtad kolm `järko otst ää, jääb veel jõnk järele; `kütsi nende puu `jõnkidega ahu sojaks Mar || pilvetükk, -rank sii oo üks jõnk, akkab `aama ülesse ja seal metsä kohal oo teine jõnk Mar || põhjasade paks kord pärmi (~ `mustuse) `jõnki `põhjes Märb. jõmpsikas tiĺluk poisi jõńk Krk
2. ebatasasus, jämedam koht lõngas või köies jõnk jõngi `peale, lõng võtab `otsi `peale, koi oo näd ää söönd Mar; see oo naa `jõnka täis, see kolva `ühti Kse
3. äkiline pööre, käänak, kõverus vaul jönk sihes Khk; tuleraud `olli `kahte `jõnku, `kahte `järku; kärbes aab nõnna `jõnku, ületsi ja alatsi aab `peale käsivarre peal Muh
4. vannasadra adervars adra jönk, kus vannas `otses käib Krj; oasad ja sagarid oo jõngu sihes Muh Vrd jõnkapuu
5. hoog, hoop kiigu kah, anna `jõnku `juure Hää || ?jõnks, nõks löö viil üks jõnk Trm || (suguaktist) koirad keivad `jönki `otsimas Khk; seal olli ikka `sõuke jõńk `lahti et kole kohe Muh
6. tige, järsk, vastutulematu, kalk (inimene) tige jõnk inimene; üks va jõnk, jututa ja vihane alati; jõngi jutuga; jõngi olemisega Mär
kolt2 koĺt g koldi Ran Puh
1. puunott, kaigas korjassi riida mant sületävve `koĺte Ran; mes‿sä puu`koĺtest laḱka pillut Puh
2. kolk a. veopuu `koĺtega olliva obese i̬i̬n, adral ja äǵlel; üte obese jaoss `oĺli üits koĺt, aga kui kaits obest siss kolm `kolti Ran b. kandmisvahend `valtaga `tu̬u̬vripuu `oĺli, koĺt küĺlen Ran
1. puunott, kaigas korjassi riida mant sületävve `koĺte Ran; mes‿sä puu`koĺtest laḱka pillut Puh
2. kolk a. veopuu `koĺtega olliva obese i̬i̬n, adral ja äǵlel; üte obese jaoss `oĺli üits koĺt, aga kui kaits obest siss kolm `kolti Ran b. kandmisvahend `valtaga `tu̬u̬vripuu `oĺli, koĺt küĺlen Ran
rambakas rambak|as Khk Muh, g -a Hää
1. vana tööriist, tarbetu asi `Seukse rambakaga `tehta änam midagi; Rambaki kõik kohad täis, saa mitte jalaga `astudagi Hää
2. puunott Rambakas, üks vana puutükk Hää
3. kirumissõna oh sa rambakas Khk
rambe1 rambe g `rampe KJn Trv Hel Ran Puh Kam Ote San; rambõ Võn San, rambõʔ V(n rambõh Plv), g `rampõ; rambes g `rampe JMd Lai
1. a. vettinud puunott; ront, känd `rampeid `metsas küll, võta nii paiĺu kui tahad; rambes ei taha põleda JMd; rambe, `siuke not́t, mis vi̬i̬ si̬i̬s seisnd KJn; rambe, üits puu om maa sehen ollu ja om ärä mädänu Trv; küll olli `nu̬u̬ta rasse vedada, rambe olli sehen; kõik aenamaa om `rampid täis Ran; puu om kõ̭gõ `rampõga (koos juurtega) maha `murdunu Võn; uśs läits üte suure `rampe `alla, es tule enämp `väĺlä Kam; mõni lü̬ü̬ `rampele kala pähä Ote; `vaotusõlõ pandass kivve ja `rampid pääle Kan; Kańni mõtsahn kõ̭iḱ nu̬u̬˽rassõ˽`rampõ tüḱü˽kokko Rõu; mõtõlnuʔ, et rambõʔ nakanuʔ liigutamma, olnuʔ huśs Plv; `jäŕvi si̬i̬h om paĺlo `rampit Vas; vanaesä tossut́ `ahjo rambõtõga Räp; kisi üt́e `rampõ peŕve alt `väĺlä Se b. (võrdlustes) iho om rassõʔ ku rambõʔ inne Kan; Ku päiv `otsa är olet kombõrdanuʔ, sõ̭ss olt väsünü nigu vana rambõʔ Urv; ihotükk nigu vana rambõ Plv
2. soine koht ain ja vahepääl jälle rambe, porine kotuss Ran
3. reo, raibe; (ka kirumissõnana) `rampõ ais; peni `rampõʔ Krl; vana rambõʔ Lut
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|