jumikas1jumi|kas g -kaKuu(jomi|gas g -ka) JõhMarKseHanRisKosHJnAmbJMdViKLaiPltPil; jumi|ka g -gaVai; jummi-JõeVllPöiMarVigKseKhnHagJuuTrmPlt; jummi|k g -kuSaa 1. lühike (ümmargune), jäme asi v olend a. jupp, tükk, jäme ots; hundinuia tõlvik `undipurigal on nagu kebi `otsas `musta jumikaVai; `Sõuke jummikas (sõlm, jämedam koht) tule läbi `kuskiltPöi; üks nisuke puu jumikas `juhtus olemaRis; kepil oli jummikas `otsasJuu; tuo puujumikaid pliidi `alla; sel plikal on iad leti jumikadVJg; iatuse pial jummikad (s.t muhud, kühmud, kui vett üles ajanud ja külmetanud) Trm; kuali jummikas; uńditöĺlid on mudases jõe `kooldes nigu jummikadPltb. lühike tüse inimene v loom (ka pej) jumikad mehedKos; on üks inimese jumikasJMd; siga on lühike ja jäme nigu jumikasLaic. jääpurikas – LKhnku talve pikad jummikad `räästas, siis sui kasuda eäd linadVig 2. puuriida v haopinu risti laotud ots – JõeKuuSaaHapuu sülla jummikasJõe; aopinu jummikasHag 3.jumikas, vana kord`laine meresKad Vrdjumm