[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

liipima `liipima, (ma) liibi(n) Khk Kaa Pöi Muh Mär Kse Tõs Juu Koe VJg Trm Plt, `liibin RId(-maie Lüg); `liipma, imp liibi Kod
1. a. teritamiseks noaga üle rihma või luisuga üle vikatitera tõmbama `liipimise rihm sai naha `küljest `lõigatud, puu `pääle sai `panna, õli kõhe `selle jaust Lüg; `Liibi vikkati ka, sie sul jo `puhta nüri IisR; Ta liibib abenenuga püksirihma peal Pöi; liibi abene nuga vahedas Kse; mõne rihma peal, mis kõba on, ei süńnigi [nuga] `liipida Juu; nuga ei võta, tahab `liipi Kod; liibi vähe nuga teravamaks Plt b. kergelt üle tõmbama Pese‿nd rehetahm iluste maha, sa `jusku kass vähe käppaga `liibib; `Kiire tüö `väĺjas, `tuadki `kraamimatta, eks nad vähe ikke `liipida ole `saaned IisR
2. lihvima, hõõruma Oleks sa `õmmete `üövliga `lauvad vähetegi üle `liipind, a nüüd `teised koredad `ninda‿t `pinnad tulevad kätte IisR; liibitässe puud `irmus siledäss, `ü̬ü̬vligä ja kluasi servägä ja; pihad `aiged, liibi ja õõru ja nopi näid Kod Vrd kliipima, leipima
Vrd leepima
3. a. siluma, viimistlema ta liibib ühe asja kallal nii kaua Khk; [ta] Veib eese tööd iganes liipida, muidu kena küll, aga aega vetab ka ülearu; Kui sedati liipida, siis äi jöva midagid teha Kaa Vrd liibitsema b. seadma, sättima mis sa ennast niikaua liibid seal; küll liibib ennast pieli juures VJg Vrd leepmä
4. lonkama küll ne varessed `liipisid, ei soan `eetsi, ei soan (jalad olid vigased) Muh Vrd leepama, liiberdama1
Vrd liipama, liipsima