[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kihku-kahku `kihku-`kahku Kuu Jäm Mar/-o/ Mär Han Juu Kad Trm Hls mitte midagi, ei kippu ega kõppu ei `kihku `kahku `kustagi Kuu; Kui ta sõtta läks, kadus kui vits vette, ei taast põle änam keegi kuuln kihku-kahku Han; põld enamb `kihku-`kahku tast `kuśkil `kuulda Kad; Aga ühekõrra õli see Kotlep nii kui tina `tuhka kadunud. Küll kuulati siit ja sialt, ei `kihku-`kahku kuskilt poolt Trm

kihvatama kihva|tama spor eP, Nõo, -ta(m)ma Rõu Vas; -tõmõ Krl; `kihvatama Kuu Lüg IisR
1. torgatama, sähvatama Ku `pulmas olut igä joid, kohe `tunsid et `kihvat Kuu; mu südä juo sies `kihvatab; viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma Lüg; `Ammas `kihvatab `ühte`puhku IisR; valu kihvatab Jäm; mool nagu kihvatas südames kui seda `kuulsin Mär; `ammagi valu kihvatab Vän; kohe kihvatas kehast läbi Ris; nagu kihvatab sies (kui vein mõjuma hakkab) JJn; valu kihvatab `sisse KJn; Ega halva asä peräst muʔ süä seeh kihvatass Vas || no sie ka kihvatas menema (lahkus äkki) Iis Vrd kiuhkama
2. järsku vihastama, ärrituma; järsku meenuma, mõttesse tulema Mul vahest äkkitseld `kihvatab midägi peris `tarvilikku kohe Kuu; Mul `kihvatab iga kord, kui ta `jälle neist `aśjadest `räekima akkab IisR; süda kihvatab sies, kui ehmatad VJg; Ah kud́as mu hing täis kihvatas Sim; Küll mul äkki kihvati, et ahi vaja kińni `panna Nõo || vihaselt ütlema, nähvama `Pruovi sa `sellele kedagi `üelda, siis `kihvatab `ninda; Las `kihvatata, kui tahab, ära `kuulagi IisR
3. kiljatama mõni ehmatab, siis kihvatab ehk kiilatab Juu; tu̬u̬ naaśtõraass oĺl `kõvva kihvatanu; Ku `hiitü, siss kihvati Rõu Vrd kihvahama, kihvahtamma, kiuhatamma, kiuhkatama
Vrd kihastama

kirst kirst g kirstu Muh L(kjõ- Khn) Trm SJn Vil eL, g `kirstu R(n `kirstu, -o Vai); kerst g kerstu S(kärst Rei; g `kerstu Mus) L(kjõ- Khn) K Iis Trm KodT, g kersto LäPõ Ris, g `kerstu Lüg IisR; kerss g kerso Kod
1. kaanega laudkast riiete, vilja vms hoidmiseks Eks sie [pruudi] kirst `täüdünd jo `olla `kaikisugust `kraami täüs Kuu; `kirstul `rohkemb ei käi kappisi, üks kapp, `naisteravad pidäsivväd sääl oma `pienemad `asjad Lüg; `peio`poissi `enne `pulmi läks `pruudi `kirstu lunastamma, `pruudi `kaasavara oli sääl `kirstu sies Vai; `oones pole `kerstude eest `ruumi änam Khk; siis naistel olid suured `kumbus kaastega `jälle `kerstud - - siis olid ikka köik (üleriided) katte all, `kerstute sihes Mus; `kangapaagid seisid `kerstus Krj; `Iilased käisid Soaremoal `kerstusi `müümas, kerst `maksis vaka rugisi Pöi; vanase `kirstu `pandi linnassed kasuma Muh; keik suured `riided said kerstu `sesse `pandud Käi; `enni vanal aeal olid kerstud, nüid oo kapid Mar; kirstu sees oli veemevakk ja kõik pruudi `riided; kui kirst `sisse `sõitis rehale `reega, siis kaks ajumeest pidid kohe kirstu ära `ostma – panid `kumgi suure rahakoti kirstu `peale (vana pulmakomme) Vig; nied sedä kjõrstud kjõputavad, kjõrstu koant aga kangutavad rhvl Khn; pruudi `kerstu lunastadi `väĺla, siis `peimes pidi raha kerstu `peale panema; nüid vili käib `kerstus, `riided on kappide sees Juu; käisin ikka kerstust `vaatamas ema `müt́si salaja Amb; Suvel tädi vei kerstust oma undrukud `õuve `tuulduma Trm; maja `kerssa täis, vana`aegsed kersod; õmad `riided ja `kangapakud paad `kersso Kod; `viĺla oli ikke nii paĺlu, teda `kerstudesse ei `mahkunud Äks; Ennevanast ollive kirstu vil maai·lmatu laadiku, taṕpege ja puulukuge, käsitsi `sisse lõigat ja põleted `kirjege Hls; kidsi söönä kirstust, `elde munde mulgust Puh; ku˽tütäŕ mihele läit́s, siss ped́i kirst olõmõ täüś, `rõiviid ja kõ̭kõ säärest `peeńkeist `kraami; vanarahvass iks `ütlesive, et kidsi võttõv kirstust ja `lõhkõ `lõikav `persest San; üt́s kirst minnen, ütessä ellän Har; vanast olliʔ õks `rõivaʔ kirstuhn, aʔ nüüd ummaʔ õnnõ viläʔ kirstuhn Rõu; `tütrek `olkõʔ põ̭lvõ suuruʔ, a kirst `olkõʔ rinnoniʔ Lut
2. puusärk, sark `surnu `pandi `kirstu Vai; Muiste kerstud olnd löhut laudest ja sepa naildega kogu `löödud; `Rääkivad, et muiste olla koa `umpsest puust `kerstusi `tehtud, `söuksi küna `moodi Pöi; kuulati suguöimu järele, et sugulased tegevad kerstu Rei; pannase `surnu `kirstu ja `maetse maha Tõs; `valge kirst ja `valge riśt olli vanast Krk; ku ärä koolet, mes `kirstu `pääle katetass, tu̬u̬ om kaal Puh; juudi olliva edimäld matetu nii sama ilma kirstuta, aga nüid `pantana joba kirstuga `auda; meil `olli üits ku̬u̬l`meistre, tu̬u̬ lugess `kirstu (kõneles kirstupanekul) Nõo; tu̬u̬ vanakurat́ oĺl sääl kirstun täl man Urv; mu veli teḱk paĺlo-paĺlo `kirsta Rõu; `kuuĺja `pańti `kirstu Se; kirst um igäväńe tarõ; `pańti kuuĺjalõ `kirstu vart `viina ni palakõnõ `leibä kaʔ Lut
3. tera- või jahukast veskis vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; `veśkis on jahu kerst, kuhu jahud juaksevad VJg; javekivil on kerss, kos javekivid on piäl Kod

koputama1 koputama (-o-) eP(-d- Hi) M(-eme) T(-eme San) V(-mma; -õmmõ Krl); kobutama Kuu; kobotamma Vai; kopputam(m)a VNg Lüg(-o-) Jõh
1. koputama a. korduvalt kergelt lööma, kopsima; kopsides taguma; kinni lööma Lähäb süök `inge `kurku, sis pidi `kaula `päälä koppotama Lüg; tama koboti `vasta `seinä Vai; kopudas piibu `vastu `saapa `talda tühaks Khk; koputan `aamrega naela seena `sesse Vän; rähn koputas nokaga puide `pihta Saa; nõu vitsad `tarvis `kinne kopotada Ris; `mardus käib surma `ieli ja koputab Kad; siis rehaga koputati [heinakuhi] `koomale Trm; `aige kopotati (kuulati) läbi; sepp kopotab (lööb haamriga), kopik tuleb Kod; lutsule kah koputadi pähä (löödi surnuks) Ran; vaja `nakla `saina koputada, ei ole vasarat Nõo; no siss kopotasime sis toda [pekstud rukki]`vihku vi̬i̬l `vasta põrmandud TMr; meeli`kaudu ma lää, tokiga koputa [teed] Ote; maja paĺk koputõdass päält kińniʔ; sa˽koputadõ akõnd kińniʔ, akõń om vällä˽`paisunuʔ; kopuda sa minnu magamast üless Har; koputõdi leevä `pääle, ku oĺl `kerge helü, sõ̭ss oĺl kütse Räp; vaest kopuda arʔ (tambin õuna pehmeks), a muido `hambit ei˽olõʔ Se Vrd koppima1 b. koputamisega sisselaskmist taotlema nüid `ongi se `muodi, et ko `voeras tulo, siis kobota `ukse taga Vai; Kiputab, koputab, kui `sisse läheb siis kruib = uksevõti Jäm; kui aga koputatse, siis tee uks `lahti Muh; Ta nagut oleks vεhe `peenem, `enni tuba tulemest kopudab Emm; Meil ei põlõ taris uksõ `piäle kopota; Ää tehk uksõ taga kopotõs oma vigurisi Khn; koputab ikke ukse taga, kas lastakse `sisse Juu; `koptas ukse `piäle ja õegas Kod; kis kopotab sellele tehässe `lahti KJn; mea koputi usse `pihta Hls; usse pääle ollev koputedu San; ma˽kopudi, siss `laśti uśs vallalõ Har c. fig Nii vähe koputatud (tobe, totakas) vai sooja leivaga pähe löödud Trm; õege kopotaja (arutu) Kod
2. kalu püünisesse koputama või mütaga ajama venelased koputavad luodu peal; paneb võrgud rattas `sisse ja siis `keskel koputab `puuga ~ pulgaga `vasta venet Trm; aid on `ümmer ja sa kopotad, kala irmoga piäb juba `võrku minemä; aade ahamned, näid kopotasse - - järv kajab siis [suvel] kui näid kopotasse; kopotamise pulk, kellegä kopotatse järvel Kod; koputive paadi äärt `mü̬ü̬dä [mütaga] Trv; `säŕgi koputama - - piḱä lati otsan `oĺli mütt, tollega pesseti `ru̬u̬gu `mü̬ü̬dä Ran

kus kus R eP M Puh TMr Rõu Se
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus on minu `sussid VNg; Kus se oma oid sul on IisR; kus se `toine maja on Vai; kus `kantis ta nüid elab Mus; Kus sa jöulute aegu mötled olla Kaa; Kus te siis nõnda `seltsi olete soand Pöi; Tiina, kus sa oled Muh; kus sa köisid Kir; kus pudru mänd o, ma taha pudru `keeta Kse; Kus tede rahvas ond Khn; kus tema oo Tor; kus sa lääd, kus sa `käisid Ris; kus su siĺmad o Kei; no kus siis neid inimesi niipaĺlu on sis Pee; kus tema peaks olema VJg; kus toop on Plt; kus sa käisid Trv; kus sa˽käveʔ Rõu; kus kohas ~ kohtas ~ kohal kus no kus kõhal täma siis elab Lüg; parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad Vai; kus kuhas sa elad Jäm; Äi mäleta kus kohas Pöi; kus `kohtas maad kündasse Muh; Kus kohas nii `ilja `olta Rei; kuskohes see asi oo Mar; kus `kohtes sa köisid Vig; kus `kohtas see asi oo Tõs; kus `kohtes sa `oĺlid Tor; kus `kohtas ta on Ris; kuskohas pidi olema see karjane, et lehmad tee peal olivad JJn; kus kohal ta on KJn; saanalava, kuskohal pääl viheltse Vil || kui kus `kaugel ta elamas on Kaa Vrd kosa, kusass
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `lenna, `lenna leppatriin, kus su isa ema on Nai; `vuoso (saapapöia) `painamise laud, kus pääl `painetasse (koolutatakse) Lüg; saverigod, nied on kus küles `aisad `käüväd Vai; sεεl `kohtas, kus ammas on, teist pole `vastus Kär; `keidi `törva `müimas igas `kantis, kus `rohkem `leiba oli Mus; tea, kus ma˛i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; vahe laut `olli koa, kus kõik värgid sehes `ollid; ma‿p tea, kus tuule all se Riia oo Muh; kus nirk pidi ennäst `näitäma, seal pidi looma õnnetust tulema Mar; ena kus rüssad oo kõik Mih; ei tea kus kääras nii räägitse Tõs; ma ei ole küsind nii `truuste, kus se mees tal ää suri Juu; Kus seda [liha] põld, `aeti piimatilga ja vee varal läbi Amb; kus peres karjane `korda oli, sialt pidi abilene kua olema JJn; kui inimene on ike kõik maapial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; set́seteist`kümme `aastane olin, kui tulin `seia kus `kostnaga maea oli VMr; mina põle siukses pulmas ei ole käind, kus taldrikid ei ole olnd laua piäl KJn; [vana-aasta öösel kuulati] kus obene irn, sääl siss saap `pulme TMr
3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) `Ahvrikas või kus pidada ka mets`sõnnisi õlema Lüg; `olgu kus tahes Jõh; `Käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat; Jättas `kuoli kus seda ja teist ja läks mehele IisR; ken kus tüöl olivad Vai; Olga Juhan eile olnd kus tahes, aga meitel ta küll es ole; `Pauku kuuldes `lindasid nonnid kus seda ning teist Kaa; mine kus `juudas Rei; läind `altari eest kus seda ja teist Vig; igavene uńnik maha luobitud `nahkasi, parsil või vommil kus nad olid JJn; `korja oma lamuoŕ ja mine kus seda ja teist Kad
Vrd kon, kuas1, kun, kusass
II. (osutab kohta) missugusesse kohta
1. kuhu (otseses küsimuses) kus sa tahid `mennä Lüg; Kus sa kuriloom jälle ronid Kaa; kus tal siis änam `minna oligid Krj; kus te siis nende `kirjadega lähate niid Pha; kus ne eenad kõik `mahtuvad; Muh; kus löa (lõnga) kera jähi Emm; kus sa joosed, ooda neid ka Käi; kus se vikat jäi Mär; kus sa mo mehe `jätsid Vig; kus sa jätad isat emat, kui isat emat viletsase jäid Aud; kus sa `arvasid minnä Saa; see (laps) oli ikka parandal, kus tema pidi minema Ris; kus `küĺgi sa nüid lähäd Juu; kus sa tõttad Amb; kuus tütart, kus ma teid panen Pil; kus sa lähäd KJn; kus kohale ~ kohta kuhu Kus `kohta sa minemas oled Jäm; kus `kohta sa lähed Rei; tä teab, kus `kohta ta rõnd jähi Mar; kus `kohta sa kipud Kir; panime kolm tikku maha, et aru saada, kus `kohta ta lähäb Kse; `tuńtsid `tiatsid kus `kohta nad tulid Kei; ega ei tia, kus `kohta lähvad Jür; ei leia üles, kus kohale ta kukkus HJn
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `sillal oli suur kaśt kus `sisse siis kivid `aeti Jõe; Äi tεε, kus nad lähvad Kaa; teab kus ta siit läks Vll; see oo suur jäme nöör, kus `peale võrk rakendatse; kus sa põle pannud, sealt põle võtta koa mette Muh; kui tema läks, kus ta läks, aga ikka ta sai [jahisaagi] Noa; putk o ahingal taga, kus vaŕs taha köib Kse; seal (katusel) oo `jälle üks puuarakas, kus vahele [õle]vihk saab `pandud Mih; kerade jäuks on oma kaśt - - kus lähäb kohe kakskümmend kera `sisse Hag; `kiegi ei tia, kus me lähme Jür; oli viinavabrik kus kardulid `viidi Kad; parred oĺlid üleval, kus `pańti vili `kuivama KJn; süte pańn `oĺli all, kus söe otsad `pääle `kuksid Vil
3. (täpselt määratlemata koht) siis ta oleks läin ei tea kus Muh; Kus `kuulmata mei ära läksime, sest änam olnd tääda midagid Rei; ehmatas roosi kää `peale või jala `peale või kus `tahtes Mär; nüid tegavad majad kus taht Kse; Vi̬i̬ all läheb [aul] kus `kaugel (väga kaugele) `teise `kohta Hää; üks on mulgu maha jätt, nüid on loomad tea kus läind Juu; [lihunikud] viisid liha jälle `linna ja kus seda `viidi Rap; kus maale (ei tea) kuhu, kui kaugele kus `maale tä oo jätnd `eese külbi rõnna Mar; kui nad reägivad seal `õues, se kostab kes‿ta (kes teab) kus `moale Juu; siis lähevad kus`maale, ega siis aru ei ole Pai; siit läksid vaest kus `maale SJn
Vrd koh1, kohes1, kusa2, kusse2
III. (osutab kohta) millisest kohast, kust
1. (otseses küsimuses) kus sa [suvitajatele] seda `piima vottad, ise tahad ka `saada Jõe; kus sa võtad selle raha äkist Kär; kus see vana inimene `prilla võtab, ei saa änam `linna `mindud Vig; ja kes rannast `iemal oli ja kus seda kala siis said KuuK; kus sa kuradi poiss said selle TMr; kus kohalt ~ kohast kust Kuskuhast `söuke tööriist `leitud on Kaa; kuskohalt si̬i̬ leib `väĺlä võetse, ku sa sedäsi koeral `leibä annad Vil Vrd kusast
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) sii ma oli sii Nigule talus, kus õuest sa ikke läbi tuled Aud; Vuĺbil old koa saun, kus uńt viind kolme`oastase lapse ää Amb
IV.
1. siduv ajamäärsõna Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand; Üks `muutus ikka tuleb, paari päeva eest kus ma nägi `päiksel olid `rõngad `ömber Pöi
2. kusagil, kuskil välk lei inimise maha, kus siin Narva puol Lüg; pole last kus oln Phl
V. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) siis kui `kapten toruga `ütles `alla, et ädaoht on `müödas, kus siis akkas `juubeldus Jõe; Kas `ussid `jääväd maha, kus sedä, `ussid `lassed nüüd `ringiradast tämäle järele; kus sain `lahmaka vett `vasta `vahtimist, et `oia ja `kielä; `soimada said igäst `kandist kus küll Kuu; no kus `nindapali sai raha `maksada kui tämä `tahtus; `kolmest tükkist läks [mast] kurat, vot siis kus oli avare·i VNg; ta ei `anna sedä `mulle, `liiate sinule, `meie õleme tuttavamad, kus siis sinä võid `saada; ei, ei, kus sa ühega (ühe ahjukütmisega) said [rehe] `kuivast Lüg; Vai‿s tämasugune mies teist näeb vai `teisele appi tuleb, no kus sa `sellega; Kus ta (poeg) sul isasse on; Kus täma‿nd `millaski `süidi IisR; kus see `külmä, `külmä ei ole Vai; Kus selle nalja ots kui va Juri vangist tagasi tuleb ning levab, et naine - - kaksikud teind oo; Kus selle mure ots, mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa; `värdlig kuub oli üll, kus oli kuuel `laius Vll; Kus ikka mehel õlad olid, mõõda süllaga; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab et; Ise aasid uherdi nina otsast tüki ää, kus see änam [puu] `sisse läheb; Vett täis, kus `sõuke põleb; Kus see `vaene ori siis seda (hollandi veskit) pidi soama tehja Pöi; kus sa neid kätte said, rebane ju kaval Muh; Kus naabri poiss oli kohe siin, kui meie tüdruk linnast koju tuli Mar; annan noormihele tooli, ei no kus ta siis `püsti seisab Kse; vaata kus `endine töö oli Mih; Kus tal `meile `aega `tulla ond Khn; kus kasukas oli ikke tore; `õmleśt isi `käega ää ja oli, kus see, masinad või rätsepad olid Aud; kus rehepapp soand nii kurjaks Nis; noh, kus ta (pruut) üksi `jõudis [kõiki veimi] teha; ei kus pidu - - mina põle pidul käind Hag; no kus tema tööl käis, ma käisin üksi jo Pee; kus sa seal `julged sedasi `riakida Juu; kus olid pluomid jäneksel, justkui nuorel sial; mul lihane vedel [potis], kus kukkus kõik põrandalle JJn; kus ta pimedas nägigi, pidas seda minu kääst; oleks siis inimese `muodi `juodud, aga kus sa sellega, `aeti seda `viina `sisse nigu vett VMr; pesu pesemise jäuks sai ikke teha - - tuha lehelist, kus suodad siis põld olema·ski Kad; kus süda akkas `närtsima, `kanget `kuuma valu aas Kad; vaade, kus mi̬i̬s; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk

kuulama `kuulama, kuulata eP, `kuulada R(ma-inf -ie Lüg), (ma) `kuula(n); (ma) kuula S
1. kuuldavat jälgima (ja selle sisu tajuma); kuulatama eks nie `täidünd `maksada, kes `kuulasid `mängimist; `Kuula `korviega, ärä `kuula kohuga (öeld tähelepanematule) Kuu; õlin `lapsukene, lähän emä `seljä taha `kuulamaie, et midä näd `räägiväd; `kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb Lüg; `kuulad vähäne, siis `kuuled Vai; lähme `kuulama, mis sεεl kuulda on Khk; Käisid sa eile `jutlust koa `kuulamas; Kuulas jah nii teraselt, kõru oli kikkis Pöi; kes seal `ukse taga `kuulavad Muh; Rεεgib nii kinad jüttu, et kuula söömata kohe Emm; ma `kuulsi juba selle asja ää, mes ma sest änam `kuula Mar; Kuulab lõokest (öeld töö juures vahtijale) Mär; tuli me juttu `kuulama Tõs; Meie jääsime `laulu `kuulama Khn; mesilasi kuulatase kas emad laolavad Tor; `kuula ikke jutt ää `enne Juu; kis seda `laimu jõuab kuulata JMd; ei tia kes sinu para õige kuulata tahab Kad; minä ei mõessa `mängä, muku mõessan kuulata Kod; `kuulab läbi seina, mis sial tehasse Ksi; `kuulasin seni kui `vaidlus ärä lõppis KJn || Nende emm äi kuulane änam kenasti (kõrvakuulmine on nõrk) Kaa
2. midagi otsima, nõutama; välja selgitama, järele pärima tahan nüüd järele `kuulada, kas tema saab `mulle `tüöle `tulla vai ei; kui ei saand siekõrd `kohto`asja `õigest, siis sie asi jääb viel `kuulamise `pääle Lüg; Käis siin üks `metsa`kuulaja, tahab `osta IisR; ma tuli `kuulama, millal te `linna lεhete Khk; Naine tuli tuulikule jahusi kuulama Kaa; käis tööd `kuulamas Vll; Käisid sii `suilisi `kuulamas Pöi; siis kuulatse [rehepeksu] massin, see köib pere perelt Muh; akedi `kuulama, et teda pole teiste inimeste seas `käimas old Rei; mene `kuula `enni järele, kudas see asi oo; ma saada ühö inimese - - ette `kuulama Mar; ma käisi oma `nahku `kuulames [kas on pargitud]; Kuulab vee kohta (maa peale magama jäänud inimesest) Vig; maha `laskja oli `valmis kuulatud Ris; läksin külasse `põrssaid `kuulama JMd; läksin tüöd `kuulama VMr; kuulab ammetid Iis; `kuulab `kohta Trm; tämä piäb inimese `kuulama eenä `aegass Kod || ennustama kui sa et tiä, mine `kuula nõe piält; uvve `uassa `ü̬ü̬si kuulati nõe piält Kod; maad kuulama teateid hankima Käisid sii maad `kuulamas, `vaatamas `uurimas kudas see elu sii on Pöi; üle kuulama (põhjalikult) küsitlema, usutlema kui `kuolipoiss on tehnd `vallatust, siis kuol`meister `kuulab sene poisi üle Lüg; `käidi üle `kuulamas, kas on vöi pole mitte Emm; `kohtus kuulatse inimesed üle Tõs; politsei käis minuda üle `kuulama `selguse peräss Kod
3. eelkosjas käima peigmes tuli isa`miega `pruuti `kuulama Jõe; poiss käis omale `pruuti `kuulamas, läks küll `kuulama, aga en tia, kas sai ka `õiete `kuulatust Lüg; kesknädela `õhta `enne `kihlamist läks peigmes magusa `viina pudeliga `kuulama Jõh; teisibä kεisid `kuulamas, neljabä kεisid `kosjas Jaa; `kuulamene oli nagu `juhtus - - `peimes köis vahel üksi, vahel isames Vig; neĺlaba `õhta `ennem `mindi `kuulama, et kas ikka tüdruk se tuleb ikka Lih; Eks need old `väiksed viinad kui naesed pudelidega `kuulamas käisid Kei; se pruut́ on juba `vaĺmis kuulatud, siis `käśkib teist `kośja `minna Juu; kuulatud pruut Koe; sie `üiti kuulunaene, kis käis `kuulamas Kad; vanass kui käesid `kuulaman, peig visanud läbi ukse mütsi või `vaĺmis testod pulga `tarre, ise teretänud: tere, tere, `neidodani, kas võtad `vassa `pulkadani ~ `mütsidäni Kod; `enne käisid emad `kuulamas `pruuti Plt; peigmees tuĺli `kośju, `kuulama, kas pruut temale tuleb SJn
Vrd kuuldama
4. kuuletuma; õpetust, nõuannet, käsku järgima; välja tegema, hoolima Ei sa `muidu `kuula kui malagas sanujega ühess ei käü Kuu; ma `ütlin juba, aga sa viel ei `kuula, tied ikke Lüg; `Kuula‿nd täma `kiidust IisR; ei tama `kuula sest `ühtä et karistid Vai; äi see‿p kuula mo `ütlemist üht Khk; Niid me‿p kuula änam midagid, köva tee on jalge all Kaa; lapse `jönni peab vahest tagasi ka `vötma, laps peab `kuulama ka Phl; aab `eese joru, ei `kuula mis teesed `rääkivad Rid; isi kõva väänik oli, mis kedagi ei `kuula Kul; Kroono `kjasku piäb `kuulama Khn; laps `kuulab sõna Tõs; kooliõpetaja sõna pidi `kuulama Vän; ega ta sest `kuula, ta tieb aga edasi ikka Ris; sańt laps ei `kuula sõna Juu; `tõmma aga takka, mis sa `kuulad Jür; mis tema sest `kuulab (hoolib) VJg; kui poiss tahab tüd́rikud võtta, ei `kuula `lait́jid Kod; temä ei `kuula kellegist, räägi mis taht KJn || kui silm `aige on, siis suits akkab `silma `kinni, `terve silm ep kuula suitsust midagid Khk; sõrmed enam ei tahn sõna kuulda - - `öösi jäid `kanges Tõs; kudas püinised olid, kudas kellegi rahakot́t `kuulas (võimaldas) HMd; rahakot́t ei `kuula sõna, on tühi Juu || juhtimisele alluma Lenssimese aegus peeda ees mastis ainuld niipalju purjusi juures, et laev rooli kuulab Emm; Nendel vist laõ `kuulass `rooli mitte Khn Vrd kuundelemma
5. vagusi, paigal olema; konutama [liblikanukk] `kuulab lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno Lüg; mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; mis ma seal `põesa all kuula Muh; külm kalts `panti [haigele] `ümber kiha, `kuula seal all Rei; kaks va veist `kuulavad veel, lähä järäl vel `ühti Vig; las ma - - `kuulan natuke aeg siin [voodis] JJn; [pesule] `pantse leheline `piäle, `kuulab tükk `aega kuńni jahedass lähäb Kod || Mes `asja sa `kuulad, akka naisemeheks Rei
6. külastama, vaatamas käima Tuli korra ka isa ema `kuulama Pöi; meie poiss köis oma õde `kuulamas Muh
7. (vormelid) kuula int Ah `kuula nüüd `selle kekkerduse juttu; Ah `kuula nüüd, kus akkas oma elu `kurtama; `Kuula nüüd, las `lõugavad IisR
Vrd kullema, kuulma

kuulardi|vesi (ravim) kuulardi vett `pańti silmade `peale, kui silmad soojad `oĺlid Tor

kuulatama kuulatama Sa Muh L Juu JMd Koe IPõ Plt KJn Puh Har/-mma/ Rõu; `kuulatama RId(-mma Lüg)
1. a. kuuldavat jälgima, kuulama `lähma nattukese `kuulatamma, mida sial `räägitasse Lüg; kuulatab salaja Mär; `paergu ime on kuulatada, kis seokst elu näin ei ole; rähn `tokside ja `raiude nii `valju, et kuulatad, et mõni raiub `kirvega Tõs; räägid ühü jutu maha, aga põle kis seda kuulatan on (üksi elades) Aud; ilus kuulatada kui kaks tükki rehe all `varta löövad PJg; neid ilma jutta ma tahagi kuulatada Mih; Ma `seukest kiidust (kiitlejat) parem ei kuulatagi Hää; kuulatasin natuke `aega ukse taga Iis; es lähä jumalasõna kuulatama Vil b. (korraks) tähelepanelikult, teraselt kuulama kui kuer `kuulatab, siis paneb `kõrvad `püsti, `kuulatab kust puolt krabin tuleb Lüg; obugid kuulatas, kut mürin keis Khk; Ma jähi kuulatama, pole änam kuulda midagi olnd, kõik oli nii `vaikne Pöi; jäin kuulatama, mis kisa sie on JMd; kuulatas õige teraselt Lai; kuuli mõtsan jutu kõminat, kuulati `raaskõsõ, is saa arru mia na sääl kõnõli Har || kuulatlema `tohter kuulatab rinnust Tor
Vrd kuulahtama, kuulatelema, kuuletama2
3. teateid hankima; midagi otsima, välja uurima tüöd - - `kuulatamma Lüg; ma tuli kuulatama, kes teilt `tuulama tulab Kse; ma lähän ja kuulatan kas töö köib, kas raabitegijad `latsis Mih; kuulatavad `jälle kus oo ja - - et siis saab ikke `teenija kätte Aud; läks tööd kuulatama Tor; peremis kuulatab `kuulesi tüüss Hää Vrd kuuleskelemä
4. eelkosjas käima Üks lesk tuli teda kuulatama, ja läks talle kohe mehele Tõs; noorikuga räägiti ää, mehe ema käis kuulatamas enne Pär
5. sõna kuulama, kuuletuma kis ei kuulatan, ei kuulatan, mis sa [lapsega] ikke teed‿s Tõs; siis koer mede `keeldu ei kuulatagi Hää; neid (lapsi) on küll ut́situd, aga nad ikki ei kuulata Saa

kõrv1 kõrv hv L, K I Hls T V, kõru Pöi Muh LäEd Tõs Hää Saa Vil M T Lei, g kõrva; kõrv g `kõrva Lüg Jõh IisR; korv g `korva spor R(n `korva VNg Vai); kõrb g kõrba L Nis Rap; körv Jäm Kaa Pha Emm Käi Ris, köru Sa Rei Phl, g körva
1. a. kuulmiselund; (välis)kõrv `rüögib ja `karjub `korva `ääres Jõe; Sul `menned kohe `külmägä `korvad punaseks; Ei ma enämb tasast juttu `kuuleki, `korvad on neh luguss Kuu; silm ei nää ja korv ei `kuule Hlj; ta (nirk) on kerest `valge, `korvad on `mustad VNg; sie inimene `kuuleb ühe `kõrva puolt vaid, `tõise `kõrvaga ei `kuule; käredäst kisendäb, `kõrvist käib läbi; `kõrvad pää ligi, `ihne Lüg; `Kõrvad `uugavad viel `präiga sest mürinäst Jõh; `Jälle akkas `kõrvis tinistama IisR; miu `korva kivistä; küll miä `siule `vasta `korvi `andaksin Vai; kudri on `körvisitta lammas Khk; külm akkab `körvi Jaa; Kui sa oled ikka oma silmaga näind ja oma kõrvaga kuulnd, siis tead et on `õige Pöi; kõrudest soadika lõegati [juuksed] ää sedasi; kõrvad o lukkis, ma ei kuule Muh; Suu körvist saadik lahti (naerdes); on pεε `aige voi sedasi, siis vetab pohas körvad elisema Emm; körva seespool augu sees on trumm, väljabold saa `nähja end Käi; sool kaks `kõrba peäs jo, miks sa ei kuule Rid; mo eese kõrba kuuldes just `rääkis seda juttu; kiidetasse ikke, kui kõrb sedasi ulob, so suguvõsa `tahtvad ingeteno saha, piad `jälle jumalad palome Mar; vire tuul puhub kõrvust läbi; keedan soole ühü pläu üle `kõrvade Mär; va rumalad (inetud) sead, kõrbad `löńtis maas Vig; Ei sehukest assa põle mo kõru enne kuuln Han; kõrv `rääkis `mulle `vasta (kumises) ja irmus valu piäs Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; sai `vastu `kõrvu, sai iä lopsu Tõs; võt́tis mind `kõrvõst `kińdi Khn; oĺlin kuu `aega `kõrvadega `arstimesel Vän; Kel suured kõrvad, si̬i̬ `öeldaks tark inimene oleva; Kel `väiksed kõrvad, oleva lühikse oimega Hää; kui sa tahad `koera sõbraks teha, siis süida teda kõrvade vahelt Saa; kõrv akkas mäda ja vett `joosma HMd; läegitan üle `kõrbade, löön sind jah Nis; putukal, kas temal on `kõrvu, kellega tema kuuleb; kõrvad kumisevad ja `uugavad; eks sa `kuula `kõrvega, mis sa kõhuga `kuulasid, kui ma `riäksin Juu; `ańdis mäda (mööda) `kõrvu `talle JMd; kui obune kõrva `suuruse tüki `päävas `leiba saab, siis `jäksab tüed teha JJn; käib kõrvust läbi külm, nää vilu tuul Ann; suurte `kõrvadega inimene on `elde Rak; tige obune lud́utab `kõrvi Sim; kilavad nõnna et kõrvist käib läbi Trm; `pańti müts ühe kõrva `piäle Kod; sala `aśja riagid ikke kõrva `sisse; kel kõrvad piast `kaugel, see kaua elab Lai; kas minu kõrvad piäväd `kuulma sedä KJn; kas sa ilma kõrvuta olet, ku sa ei kuule Trv; töbi `kõrvege lammas Pst; obene kuri, `tõmbap kõrva ligi pääd; `maarjapäväl keedets sia `kõrvu; `tõmba tal paaŕ lähkamit `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; kunass si̬i̬ siĺm nägemisest täis saa ja kõru `kuulmisest; ma teise kõrvage ei kuule, teise kõrva `kuulmine om är kadunu Krk; vanast tõmmati emärinnast `piimä `kõrva, ku kõru valut; siberigu, säberigu, mäe küĺle pääl kükitävä = kõrva; kärät́ nii kõvaste et, mul jäevä kõrva lukku; Kas sul kõrvu ei ole, ma röögi ja õegu - - sina ei kõssagi Nõo; kes soe mõtsan ärä tapap ja timäle (mõisnikule) kõrva veese, saasõ timä käest viis rubla Võn; kiŕk `kõrvuga tsiku ei taheta; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; taal om kõrvuni suu `valla, alasi tä rü̬ü̬ḱ ja kõnõlõss Krl; ku kura kõrv aja `piĺli, siss üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Naa˽vana˽kõrva˽mõista õi˽taad `vahtsõt muusikat umass võtta õiʔ; ei kuulõ, um kõrvuldaʔ Rõu; taa sööse ni ropost et, suu kõrvuni˽`väegaʔ, `mut́ku iiletäss inne Plv; ilma silmä nägemälläʔ ja kõrva `kuuldmallaʔ; ta perämädse sadamisega lei ma naa˽kõrva˽ka kińniʔ, no‿i˽kuulõ˽sukugiʔ Vas; kõrvust äi kuule, šiĺmist äi näe Lei; maʔ olõ `kõrvuga t́erve; käehn piät, aa näe eiʔ `hinnä man = kõrv Lut || teada(saamisest) sie on `ammugi `rahva `kõrvis ja suus Lüg; no see jutt `olle läin valitseja `kõrvu Aud; noordele `oĺli see jutt juba `kõrvi läinud Hää; jutt läks emäle `kõrvu Kod; naa ei oole miu `kõrvi pudunu, miu `kõrvi puha ulaten, ni̬i̬ kõnese Krk; miu kõrvust nigu oss kõnelnu tu̬u̬ naene, et temäl ka poig `väega uĺask Nõo || fig (saladuse ilmsikstulekust) Merel `silmäd, `metsäl `korvad Kuu; Igal pual on nägijuid ja `kuulajuid, `metsal `silmad, `seinal `kõrvad Jõh; nii pailu `körvi `kuulamas Khk; metsa `pöesal on körvad Vll; Ära valjusti rεεgi, seinal on körvad Emm; Pailu `lapsi, laiad kõrvad, pailu kuulevad, viivad selle jutu kõik `kaugel Hää; metsal kõrvad ja merel silmad Lai; seinäl silmä, mõtsal kõrva Krk; mõts `kõrvuga, väli `siĺmiga Har b. kuulmine, kuulmisvõime `Erkos `kõrvad pääs, mene kõhe tasa, aga ikke `ärkab; Tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti Lüg; tamal on üväd `korvad, tama `kuulo üväst Vai; mu köru pole ka väga `selge, vana inimese `kuulmine jääb vähemaks `jälle Mus; Köru ka nönda tüńts, ta‿p kuule ette änam mette kut ühtid Kaa; Sool on veel ea kõru, kõik sa veel ää kuuled; Saa vana `kõrva petta `öhti, ta kuuleb veel kõik mis toas räägitakse Pöi; tene kõru jäeb vähämas Var; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb, põhud kõhisevad; kõrvad on tuhmiks läind, ei kuule Juu; oi sul om küll ergä kõrva, `ullemba vi̬i̬l ku `kassil Puh; täl om `väega eledä kõrva, ta kuulep kõ̭ik mes me siin kõneleme Nõo; Umma˽sul `vainlasõl ka‿ks jänese kõrvaʔ Rõu c. (fig, võrdlusi, ütlemisi jne) `Korvad ku kobrulehed; Sai `kirja, peräst oli `jüskü `korvist `taeva `tostetud (rõõmustas); Ku [kartulid] `kieväd, ne `varsi on `korvad `laialla pääss (koor lahti), ei ole `süüä midägi Kuu; `Kõrvad ku obak`siened pääs, `suured `kõrvad ja `paksud Lüg; `Suured `kõrvad nagu suppi `londrussel; `kõrvad `liikusivad, `nõnda õli ia miel; Kui vanal ajal nuarpaar tuli `kihlamast `vällä, siis vana `rahvas `üäldi, et `käisivad `kõrva veristamas, et nüüd on `kõrvad `lõhki; `Kõrvad sügälävad, sula tuleb Jõh; Mis sie `nuomimine tämale tieb, ta‿i `liiguta `kõrvigi; `kõrvad `laiad kui laba`kindad IisR; Keiki neid suuri juttusi oo nii pailu kuuldud, et körvad akavad juba mäda joosma Kaa; `Võtku silmast või kõrvast aga olgu `olla; Kõrvad `püsti kut `eeslil Pöi; Äi nεε sa seda naa kut sa äi nεε oma körvi; Pani sene omal körva taa (jättis meelde) Emm; sa valetad jo `nõnna et so kõrbad üsna `suitsevad Mar; Lappis juba noores ias kõrvad pia `alla (suri) Han; Mis sa ka seletad, sul kõrvad alles märjad (liiga noor) Tor; [kanga] Jeared nigu koera kõrvad, lotutavad Amb; kõrva veristaja (kosilane); Mina õlin poole kõrvaga ennemb ka ühtetõist kuuld; Poisike oli terane ja pani keik kõrva taha, mes ta vanematelt inimestelt `kuulis Trm; sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma, vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu; kõrvad jooksevad sita vett [öeldi,] kui mõni `tüitas ühesuguse jutuga, teine ei taht enam kuulata Lai; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust, si̬i̬ keelest Hel; tu̬u̬di surma sõnum, Juhan olna ka kõrva pää `alla pannu Puh; kaval mi̬i̬s, `tõmbap tõesel nii naha üle `kõrvu (veab alt), et arugi ei saa; Vaest vaga pinnitäss, aga süidläne ei tõsta kõrvagi (ei tee välja) Nõo; Tu̬u̬d raha näet sa nii sama veidu˽ku uḿmi `kõrvu Rõn; kõrva˽kulõhusõ jo väĺläʔ `säärtseid tühje jutte kullõldõn; kae, saʔ `viskat alasi mullõ `kõrvu (heidad ette) Har; Väigokõsõʔ kõrvaʔ, nigu lipsukõsõʔ; suurõʔ, laajaʔ kõrvaʔ - - nigu pangi vanguʔ; kõ̭õ̭ õ̭ks hi̬i̬dä kõrvole (näägutan) Se | (ükskõiksusest, mittekuulamisest) Jutt läks `korvast sise ja `toisest `välja Kuu; `Räegi `talle mis tahes, täma laseb sinu juttu `kõrvist `müöda IisR; sellel körvad `taskus; körvad kut oleks lapiti pεεs olad, ei kuule mitte Jäm; jo si mo körva taa jäänd on, ma pole seda mette `kuuland Khk; Keik nee suured köned ning jutud lähtvad ikka keik ühest körvast sisse, teisest välja Kaa; nõnna magasin, et mitte teine kõrv ei `kuulnud teist Kad; ma ei oole tat `mi̬i̬li `panden, om lännu kõrvast `sissi ja tõisest `vällä Krk; miul läits tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; tol ei ole üttegi `õiget juttu, lase ütest kõrvast `siśse, tõesest kõrvast `väĺlä Ran; Sa ka‿ks `kullõ miä üldäss, `istu õi˽`kõrvu pääl õiʔ Rõu | (löömisest, karistamisest) Sul vaja `kõrvad üles kütta, sa `muidu ei `kuula IisR; näh, tahab tulissi `körvi `saaja, va ül‿antu loom (poiss) Khk; Vana teind kohe kõrva üle Pöi; Vettis teisel körvad `püusse (noomis) Emm; Kui süda teise pääl täis on, äherdab `vaata `tõmman sul naha üle kõrvade Hää; kõrvad üless `lüia - - mõne süiteo eest Plt; sul om ta käperdämise mu̬u̬t kõgõh - - taa läbi sa lasõt üt́skõrra kõrva kuumass aiaʔ Se | (halvast meeleolust; norutundest) Miks sa täna nii `korvad `londuss oled Kuu; Ei akkand `miski kättä, `sõisas `kõrvad ludus Jõh; Oli oort näha et tömbas teine körvad lingu, äi es ole sellega nöua üht Kaa; Mihel köru lontis Emm; ära ole nagu mina olen, kõrv kikkis, teine `lońtis (järeleandlik) JJn; kes `vasta nina või `viltu sõnu saab, see läheb minema kõrvad `longus Sim; väsind oli, tuli `õhta kõrvad `lońtis Lai | (tähelepanust) Ma sis `oitegi teridin `korvi, et hüäst `kuulla Kuu; Eks `meie `poisikesed `kuuland ka `kõrvad kikkis Jõh; Ta on kole `uudisimulik, kui kedagi `räegi omavahel, siis täma `kõrvad kikkis `kuulab IisR; kuulab körvad kikkis äga kuulda pole midagid Khk; Ma kuulasi küll nönda et köru irkis Kaa; Aes köru kikki Emm; eks sää eese kõrbad `kuulma Mar; pane kõrv orgi `otsa ja `kuula siis, kui muidu ei kuule Vig; obone `kuulab kikkis kõrvu Juu; tulin ka oma `kõrvu teritama Plt; säe kõrva `kuulme, et na kuuleve siul Hls; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; no ma jäi `õkva kikin kõrvun `kullema, et meh nä kõneliva Puh; penil kõrva `kiŕki, `kulless Kam | (nõutusest, kimbatusest) `korva `äärest `täüdü neu ottada Kuu; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; küsib körva tagand nöu - - kis pεεd nakitseb kui midagid `asja on Khk; krat́sin kõrva takka, ehk sealt tuleb aru kätte, mis ma teen Juu; `ot́sis küintega kõrva tagast nõu Lai; ta ot́sib kõrva tagast iad nõu Plt; temä om ennast `sissi kõnelnu, sõ̭s ot́s kõrvast abi Krk
2. esemete (kõrva meenutav) osa a. peakatte kõrvalapp läkiläkil `käivad `korvad all Jõe; talvkübär sie on nahast, `kõrvid `külles Lüg; `kõrvadega ~ `kõrvidega müts Jõh; mehe tali müt́s - - tä vöib `körvadega ning ilma `körvasitta [olla] Khk; `talve olid karva mütsid jah, soead mütsid jah, tömmati körvad maha ja HMd; läkiläki, need on karused, kõrvad maas Hag; lahe müt́si kõrvad `alla Kod; kui oli soe aeg, siis `pańdi karbusse kõrvad pia`laele `kińni Lai; Võrumaa mestel olliva musta sammõtidsõ, `kõrvuga kübärä Nõo; mõnõl oĺl katõkõrvagõ˽küpäŕ San; `Tõmba luńdi kõrva `alla `täämbä om vällän `väega˽külm ilm Urv; lońtküpäŕ `kõrvogaʔ Se b. sang, käepide Ärä ole nii räbägäs, lohud `tassi `korvad `pessess ärä Kuu; pottil `sanga pääl ei käi, pottil on `kõrvad Lüg; `tuorvi `korvist `panna puu läbi ja `kanneda vettä Vai; pisine kapp `üiti kipuks - - köru oli taga Khk; Teine `katla saŋŋa köru tuli küljest lahti Kaa; egä keol, kapal kaant põlnd, sel oli kõrb naa pikk, et akasid käpuga kinni Vig; Vanni kõru tuleb ää parandada; Tassi kõru oo küĺlest ää läin Han; kibu - - kõrv `külges, üks laud oo teistest pikem, võtad `kõrvapidi jood Var; tassil ja toobil, kannul, `kõikel kõrvad Tõs; teine kõru on nurikul laiem ja teine `kitsam Saa; `enne taśsiti `toobrega `lehmele `suĺpi, kaks `kõrva `toobrel peas, puu oli `kõrvest läbi Juu; kruuś sie oli kivist, ühe kõrvaga, ikke üks kõrv VMr; kõrvaga kiedu pot́t VJg; `tuorvitel on kõrvad külles, augud sies Trm; kruusil kõrv küĺjess ärä; puu panged - - kõrvad küĺjen Kod; kapp kel üks kõrv küĺles oli; piima püt́id ned olid ilma `kõrvadeta Lai; kahe kõrvaga püt́id vi̬i̬ `tõstmese jäos KJn; nurmikul om kaaś pääl ja kõrva küllen Trv; vańn om loberik nõu, kõrva katsipidi; si̬i̬ pot́t om kate kõrvage Hls; sangaline `oĺli piḱk kõrvaga klaas Ran; käśk oĺl lavvakõisist tettü, üts lavvakõnõ oĺl piḱemb, tollõst sai `käśku kõrv Võn; `nüśku olliva `seatse sama nigu anumagi, kõrva küllen Rõn; [leiva] mõ̭hel oĺli˽kõrvaʔ kummangi otsan Har; panõʔ kaaś anomalõ `kõrvõ pääle Plv; `tu̬u̬ŕjal olli˽kõrvaʔ, kõrvust `aeti puu läbi, siss `tu̬u̬ga võt́i˽`säĺgä Vas; nüsikol kakõśs ar üt́s kõrv; `kõrvoga pada Se || fig Sita potil kõrvad `küĺges (inimene, käed puusas) Pöi; seesab kääd `taskus nagu kõrvadega pot́t Trm c. käepide vikatilöe küljes – San d. hark, näsa, pulk aisa `külges konks, aisa köru, `sönna keib `juhtme ots `kindi Khk; [puuvankri] ige kõrvad (rõugud), rõukpaku sehes olid need kõrvad Tõs; `aśpli kõrvad ja sarved; obaduse kõrv Kod; aeru tollari (tullid) om ni̬i̬ sama mis aerurauva või aerukõrva Pst e. kingapealse paelaaukudega nahklapp kiŋŋa küĺles olid körvad koest rihmad väädid läbi käisid Jäm; `kumbaskid pool `kinga `olli üks kõru, kõre `olli kõrva sehes ja paelaga `pandi pealt `kindi Muh f. pl auguga nahatükid voki lühipostide küljes, kuhu lühivarras sisse käib nahast kõrvad käevad [voki] posti `külgi, luhe oli seäl kõrvade `külgis Tõs; ma `lõika uut `nahka oki `kõŕvess, okil o kõrva lobevess kulunu Krk; nahk kõrvad olliva, mõnel `olli puust, aga nu̬u̬ larasiva väegä kõvaste kui kedrässivä Ran g. (reheahju kerise kõrval) Peerud `pandi ahju kõrva `pεεle `kuivama; Kass istus ahju kõrva pεεl Kaa
3. aas, silmusa. (jalatsil) `saapa `kõrvad on `sääre `külles, säält `tõmmetasse `jalga Jõh; `Kummalgi `paslil oli kaks `kõrva kahel puol, `kõrvad olivad `nüörist vai `rihmast; `Kamassi `kõrvad IisR; Ummikviisadel `paelu ei olnu, teised `oĺlid kõrvaviisad, vaat neil `oĺlid kõrvad, kust paelad läbi käisid Hää; [viisu] kõrvad jäävad mõlema `poole, kus pael läbi käib Pai; suvvale tetti kõrva, `külgi pääle tetti `täŕkme veedike suuremba, kost tu kõrvanahk läbi `panti Nõo; tsuvvakõrvaʔ piät iks küllält kõvast nahast olõma Kan; tsuvval omma `tsälḱmõʔ, a viižol aasaʔ, vai kõrvaʔ Se b. silmus võrgu nurkades ainad oo võrgu `pealmisest paelast `keertud, kõru oo aina `külges, see pistetse `juhtmest läbi Muh c. obadus, konks; võru, öös selp̀u kööve lönk `pandi [vankri] `karssa körva taa `kinni ning siis tömmeti kövast `pεεle; kurnal oli kolm `körva (~ `aasa), ega körva sihes oli pael, pailad kεisid koogu kailas Khk; Raŋŋi köru, nendel raŋŋidel [oli] - - sääma külje raŋŋipuu sehes sörme jämune raud aas, missest väuroom läbi keis Kaa; [käsikivi] vitsa `külges oo kõru (rõngas), käsipuu ots o seal sihes Muh; `kanga kõrvad [esimese samba küljes] o rauast, `sinna käib rimp̀oom `sisse Aud; [vankri] redelte küĺlen om kõrva - - ravvast kõrva iki, mud́u redele joosev päält ärä Krk; külvi anum - - minul `olli ümärik, õhuksest aava lavvast, `rõivast kõru veere küĺlen; tellete i̬i̬n otsan `olli rindpuu, tu̬u̬ susati `kõrvu `sisse Ran; sarjal om kõrva küĺlen ja vang pääl, kõrvust om köüds läbi, kõrvast oidass `kinni ja sarjatass Ote; mul omma väidse kõrvaʔ (metallvõru noapea ümber) needist vallalõ `tulluʔ Har; sedolga kõrvaʔ oma˽kah rihma `pandmise jaoss Räp
4. külgpuu redemi `korvad on koverad; `kresla `korvad, nie mida `korvale tulevad, `kresla `külles, nie on `korvad; mei `ütsima `kaŋŋaspu `korvad, no nie kahel puol `korvas olivad VNg; eks redeli `kõrvapuud õle redeli `kõrvad Lüg; [ankru] piĺl jooseb pilli `körvade vahel `ümber Mus; niie kõrvad (pöörad) Pär; üks kiaŕbu kõrva vahe `ongi sein, kiaŕbu kõrva `kohta tehakse `nõega või `süega seina mäŕk; kiaŕbudel on neli `kõrva, tulevad ülevalt `alla Kad; lina maśsina kõrv (küljelaud) Kod; vanast voki kõrvad (lühipostid), noil `olli kah `treitud nupstükid otsan Ran Vrd kõrva|puud, kõrvas|puud
5. lõimelõnga arvestusühik Üks kõrv on kaks `niiditükki, `milles on `kummaski kaks`kümmend kaks `võrget ja sie `annab `kanga pikkust juo `kümme `küinart Lüg; meil õlid lu̬u̬puud, nelitõisskümme küünärt pitkäd lu̬u̬puud. kaks aenokess `kõrva läks `seinä, ku kakstõisskümme `kõrva oli, siis kuus `seinä [kangast] Kod
6. lõikeraud a. adral lipet käis `sahkade `piale, si̬i̬ `keeras mulla kõrvale. lipeti raual õlid kaks `kõrva, mis oisivad `kińni sial saha pial, sepad tagusivad need kõrvad Trm; kõrv õli saha `külge `taotud, õli õhuke ravva lipat́s, kõrv `lõikas kamara `kat́ki Kod; kütüse künnü adral om ahere esi `mu̬u̬du, `lõikamise kõrva küllen Krk; kõrv käänd maad kohõ vaia Lut b. labidal `turba `lapju `olli su̬u̬nravvaga soonitu ja tol `lapjul `olli tõese poole pääl kõru küĺlen Nõo c. puuril `kiämre kõrv; puuril one teräv kõrv eden, kellega `lõikab Kod
7. kärg, kärjeviil – Krl Har Räp Se kõrv kinni liimat päält, mesi sisen Krl; mehidse kupaʔ, säl om sada tükkü üte kõrva seeh; kõrva `lõikat, säntse pala; vaha kõrv, tuud `kõrva lõigatass, kõ̭iḱ kõrv lõigatass `maahha; kõrvaʔ ni vahakupaʔ; kimalaisil kõrv Se
8. heledad horisontaaljooned kummalgi pool päikest päävä kõrvaʔ nigu tulba katõl puul `päivä, `näütäse `vihma; pääväl omma kõrvaʔ ja pööräʔ, `tõisi `ilmu saa; päävä kõrvaʔ üĺdäs õks `vasta `ilmu; ommaʔ nikuʔ vikahtkaari otsaʔ Se
9. südameklapp `surne südäme `kõrvad `kuulevad keriku `kella äält, kui `kella `lüässe Lüg; Kui `surne kell lüäb siis `surne südämä `kõrvad `liiguvad Jõh; `kõikel oo südäme kõrvad, loomal ja eks inimeselgi; kõru ikke, auk lähäb `sisse, lõegatse `tapmese `aegas ää Tõs; südämel on kõrvad, ni̬i̬d `lü̬ü̬mä vere `käimä; si̬i̬ `piämä vere pump õlema; kui minu vanemad tapid `lu̬u̬mi ja minä kua õlen kõrvad ärä lõeganud Kod; loomal on südame kõrvad `veiksed latakad, need visatasse minema Lai; ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; võtan `süäme kõrva ärä, mud́u ta (loom) kuulep kiḱk, tunnep äräde, mis ta lihage tetäss; ku inimene vihane om, sõ̭ss ütelts `süämekõrva olevet `püstü Krk
10. taimenimetustes liitsõna järelkomponendina Ls hiire|kõrv, kadaka|kõrv, kitse|kõrv, maa|kõrv, metsa|kõrv, põllu|kõrv

lobin1 lobin g -a RId Jäm Khk Muh Mär Kse Tõs Khn Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg Iis Kod Plt KJn Trv Ran Nõo, -e Hls Krk; lopin (-ṕ-) g lobin|a Puh Har Rõu Plv Vas, -e San, -õ Krl
1. solin, lobistamine `Siale süöm `õige `mieldis, `aina lobin taga võttas IisR; kui `noota tömmetesse, siis `kuultesse ka, kas kalade lobinad on kuulda nooda sihes; lae tuleb, suur lobin pime sehes Khk; kui räimed sees oo [noodas, siis] - - suur lobin taga kohe Tõs; Mia `kuulasi ikka, kas vee lobinad kulda ond Khn; kõva lobin oĺli liivis, suur avi oĺli `sisse tulnud Saa; siad süevad nii et lobin taga; ma küll ei kuule sigade lobinad JMd; vede lobinad tämä (kala) ei `pelgä Kod; sööb ku lobin KJn; anise ja pardsi võtav lohun ku‿t́s libin ja lobin Krk; kui paĺlu [kalu] sehen, siss võrk `oĺli nigu `tilke täis, satteva tagasi nigu lobin Ran; pardsikõsõ `võtva ku lopin Krl; `vihma tulõ niu loṕin om ennede - - lobinaga ju̬u̬sk vesi mahaʔ Har; `põrsaʔ `võtva rohe man nigu loṕin Rõu; lat́s võtt käśsiga˽`kiisla seeh nigu loṕin Vas || hõlpsalt, ladusalt; kiiresti tü̬ü̬ lääb edesi nõnda ku lobin Hls; sia söövä kah noid sia`kapstit, na‿m jo `väega lobeda, kaku nigu lobinaga Nõo; tu̬u̬ kõnõlõss nii lobinaga, et ei saa üttegi sõnna arru Har; [forell] Kudõnõmise `aigu võt́i˽nigu˽lopin Rõu
2. loba, tühi jutt sie on `paljas lobin Jõh; ma‿p usu seda lobinad Jäm; lobin käis `aknast `väĺjä Juu; üks lobin neil alati Plt || lobiseja üks lobin inimine, selle juttu‿b maksa ühegitel `uskuda Khk; sa va lobin Kse Vrd lobi2

meel meel S Lä hajusalt Pä Ha Jä I VlPõ, mi̬i̬l Mih Hää hajusalt TaPõ/g miäle Kod/ VlPõ, eL(mi̬i̬ĺ; g miele Lei Lut), g meele; miel g miele Khn Ha hajusalt Jä, ViK Iis Trm, `miele R

1. aistingute vastuvõtu ja eristamise võime `ihmisel on viis mielt Vai; inimesel `öetse viis meelt olavad: `kuulmene, nägemene, `maitsmene, `aistmene, `tunmene Tõs; meil on jumalast viis mielt `antud JMd; Need on arilikud inimesed, kellel viis meelt on Trm; viie meelega `tehtud (teadlikult, mitte kogemata) MMg; ega loomal viit mi̬i̬lt pähän ei oole, ärä lüvvä `lu̬u̬ma Krk; meele peale hakkama iiveldama ajama Sie kala supp hakkas kohe `mulle `miele `pääle; Mage `süömine hakkab jo kohe `miele `pääle Kuu

2. a. mõistus, aru; mõtlemisvõime, arukus mis on `vergu parandamine. muudkui käsi piab `käima ja miel piab `tiadma, kuhu kedagi lähäb Jõe; juob `miele pääst ärä; `Poissil‿o kohe miel `tehtud (ära võlutud) `toises peress, `muudku käüb - - igä päiv siel Kuu; nüri `mielega eit, ei saa midagi `arvu Hlj; `luomal `luoma miel, tämäl ei õle aru, `enne ku mene lüö `nuiaga; sel mehel on `ninda tark miel, et tiab kõik `välla selitada Lüg; `undil on `üeksa mehe miel ja ühe mehe ramo, karol on `üeksa mehe ramo ja ühe mehe miel; sie on `mielest `vällä `langind, `ilma `arvota Vai; sool pole mette meele `tuhkagid pεεs; lühise meelega inimese jutul pole ju `miigid aru Khk; Kohe `loodud `sõuke targa meelega laps; Põrutas meele ää, nüid on segane Pöi; sellel põle nii palju meelt mette kut kana jala peal liha Muh; Ma tikkusi üsna tugevasti ta `pääle, jo näib, kas vetab meeld (muutub targemaks) Rei; verutasin tööd teha kui üks poole meelega Rid; meel `mõistus on `seĺge, aga änam oma ihu`liikmeid liigutada ei saa Kul; meelest ää `eese tegudega Mär; kui süda täis‿o ja `riidu lähäb teisega, ju tal siss meel segane oo Var; tuul lääb meelest ää (muutub maruseks) piltl Tõs; Mis sul mielesse läks, et tohmitama akkad Khn; sai teda ikki uditud, a või ta sellest meelt päha võtab Saa; mõni inimene on küll targa meelega, imesta koe Kei; ise ta (kass) `voatab nii aledalt mu `otsa, `justku oleks inimese meel ja `mõistus Hag; temal põle õiged mielt pias JMd; laps akab jo `kuagama, nää tal jo varekse miel peas VJg; sul oo kõhe lapse mi̬i̬l, ei õle täit inimese `arvo; tämäl ei õle miäle terä, ku ulluss lähäb Kod; kus see meel siis oli, `persses või. eks ta vahel lähe `persse kah Lai; sul meel `kaikaga õlal, põle pias. võta‿nd meel pähe Plt; koer on nii tark, tal just inimese meel KJn; pu̬u̬ĺ `narri om, mõni - - sääntse `väikse meelege Hls; võta mi̬i̬ĺ pähä, akka parepest eläme; tark mõist meelege, rumalel näidets näpuge; enne olli ta `raisku lännu mi̬i̬s - - või olla, et nüid akkass mi̬i̬lt pidäme (ennast ohjeldama) Krk; si̬i̬ om meelege `mõista (iseenesest mõistetav) Hel; `amba valu ja `varba valu, ni̬i̬ võtava mehel meele pääst; si vana inimese mi̬i̬l om nigu kit́se pi̬i̬r; emä `suskab rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei `suska pähä Ran; ää söögike küll, aga jätäme vaśt `sü̬ü̬misele `perrä, ega kõtul mi̬i̬ld pään ei ole; obesel om ka üitsjagu inimese mi̬i̬ld; ku sul mi̬i̬l `mõistuss pään om, siss sa olet iks inime Nõo; ma panessi sulle tõse meele, et sa `onte `saaśsi targembass Rõn; nüüd oĺl jo ta mi̬i̬ĺ segätsess lännüʔ Kan; Vana mi̬i̬s, varsa mi̬i̬l piltl Krl; ta‿m jo hullu meele‿päl, ei `mürrä tark inemine ni `hirmsadõ nigu ta; sul õks om ta mi̬i̬ĺ kah `väega lühükene nigu `mulgi Har; `õigõt mi̬i̬lt mul mitte ei olõʔ, ütte`paika tahat, `tõistõ saat; ku `kangõ vaiv ja murõʔ um, sõ̭ss kaoss ärʔ mi̬i̬ĺ; keeleldä meeleldäʔ, ilmamaa tark = päsmer Rõu; sääne om ta mi̬i̬ĺ, nigu˽`kiisla li̬i̬ḿ; miʔ imäst ei˽saa˽kõ̭nõlajat, miʔ imä om meeleldäʔ (mõistuseta); a olt vi̬i̬l - - iks meele man, otsani uĺl olõ õiʔ Vas; `süäme valu võtt vai meele pääst; ei tiäʔ mis asi tu̬u̬ pidi olõma, mis `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; tu̬u̬l olõ õi latsõ `võrdõgi mi̬i̬lt õiʔ; inemine om umast meelest `essünü Se; tühä mielega - - mitägi pääh olõ‿i·ʔ, tõńõ um tävve mielega; mi̬i̬ĺ mihele, a silmäkeseʔ sikalõ; nii paĺlo ku käldul ki̬i̬lt, nii paĺlo havvõl mi̬i̬lt vns Lut; meelt mõistma ~ märkama taipama, aru saama Ää olg `siokõ, mõesta‿nd ikka mielt kua Khn; laps akkab ju meelt `märkämä KJn; akkab mi̬i̬lt `mõistme, lääb targepess Hls; ma ole tedä kuulu sest saanik, ku ma mi̬i̬ld `mõistme `naksi Hel; ku ta `talve siiä käis, siss `oĺli ta ilmast `ilma täis, ja nii täis et es tiiä mi̬i̬ld `mõista; Röögid nigu eläjäs, kes mi̬i̬lt ei mõesta Nõo; `väikene Tiiu nakass jo mi̬i̬lt `mõistma, ei˽saa˽taad enämb pettäʔ Har; lat́s `märkass joʔ mi̬i̬ld Plv Vt meele|mõistja, meele|märkaja b. meelemärkus, teadvus miel läks piast `vällä, kukkusin maha, `silmad `lohki VNg; Mi̬i̬l jooseb pääst ära, siis kui pää uimane on, valutab ja `ringi käib Hää; mi̬i̬l lääb `ümmer, siis kõhe tükib maha `kukma Kod; ku `siĺme ehen - - lääp kirivesess, siss lääp mi̬i̬ĺ pääst ärä Krk; mõne pää ei kannata `karmu, mi̬i̬l lääp pääst ärä, satap maha Ran; ma pane `perse tooli pääle, näiss mes siss saab, kas mi̬i̬l lähäp pääst ärä vai ei lähä Nõo; ma võt́i pliidi alt tuha ärʔ ja `tunsõ nigu mi̬i̬ĺ lät́s pääst är˽minemä Plv; ma‿lõ nii sadanu, et meeleldä oĺli Vas; kõrra ao peräst, sõ̭ss tulõ mi̬i̬ĺ `päähä, siss nakass `tiid́mä Se

3. mälu (hrl sisekohakäänetes) Äkki `turgat `miele, et unestin `ukse `lahti; Mul jäi kohe sie reis `miele `pääle, ei saand `enne rahu, kui tagasi `oldi Kuu; ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kui `motlen `kaua `monda `asja, siis ikka `johtu `miele; `päivised `tembud tulevatta `üöse `miele; ärä tuleta vana `asja `mielle VNg; eks mul õle ka `mieles `menna `metsa puid `raiuma; ei tule äkkiste ette, aga `viimäst - - `tärkas `miele; ei minule jäänd `kergest `miele. mittu `kõrda sai ikke üle lugeda, `enne ku vast jäi `miele; `poisikese `põlve `asju, mida neist enamb on `mieles pida; õlen nüüd `selle `kautand `mielest `välla Lüg; siis oli `meele `ärkand, et vana Jüri - - oli `sounas olnd; mo `meele‿p tule `präägu, mis sellega tihaste Jäm; korra välgatab `meele; kui sool sεεl `εεsti läheb, siis tuleda mind ka `meele Khk; mool talbadas äkist `meele, et tä ise oli ühekorra nee sönad - - `itlend Mus; mette mu meele `sisse es tule; kui `meele äratate möne asja [siis räägin] Pha; Ju ta muist [lambaid] meelest `juure pani; se nimi ei taha `meele `jääja; Neid `päevade peale ilma `märkisi oli teab kui pailu vanade inimestel, ma pole neid nõnda `meele pannund Pöi; äkist tülbatas mu `meele; kui sehukst kenad kirjad siiliku aiad oo või `kinda kirjad või, siis pane `meele nee ja too kojo; tämal‿o kõik `meeles oma noorepõlve elu; ma mäletagi oast`numbrid änam `ühti, nee oo meelest juba kadun Muh; äi tule `prεεgu medad `meele, mes `aitaks kerjuta; sene ma unodasin nii εε, et pole `märkiged `meeles Käi; `talbe kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli. sest vaadati kala `saaki Rid; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; `kerkleb keele peal, `meele ei tule; midagist `meeles ei seisn ja pea oli sańt Var; `ü̬ü̬si ärgand `mi̬i̬li, et võti seal ülal `akna peal Mih; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, [ei] tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu Hää; `voatad seda, siis tuleb sul `miele Kei; paerga `turkas just `meele Juu; need aead on `möödas, mis me neist änam `meele tuletame Kos; ega vanal inimesel enam kedagi `miele siis jäe JMd; ei tuld `meelegi, et see kuer sial `aukus Ann; tuletati `meelde `lahkund sõbrasi Tür; see jo `ammu meelest maha läind Pee; `kahtepidi teda `üeldi, kuda `kelgi sie sõna `miele tuli VMr; sul pole muud kui poisid alati mieles VJg; panen `mielde kõik asjad Iis; elätäb `mi̬i̬li, aga ei tule mette `mi̬i̬li (asjast, mis ei taha meenuda); nüid mul algatas `mi̬i̬lde, mes mul `käśti tehä; lapsed `loevad üle, jääb kõhe `mi̬i̬le ~ `mi̬i̬lde; kui miäless ärä lähäb, siis tahad ike valetata. egä `õige jutt miäless ärä ei lähä Kod; minu `meele on jäänd, et nii ilusad nad (tangud) põle kui `veśkil `tehtud Pal; om küll mõttin, aga `prilla `aigu ei tule `mi̬i̬le Trv; obesel om meelen, kus ta käinu om Hls; ta om lühikse meelege, ei mälede kedägi; miul om si̬i̬ meele `sissi kulunu; siul es `älpä ~ `ärpä no `mi̬i̬li ka ometi; ma‿i või võtta oma muress sedä `asja, mul ei kurda (püsi) meelen Krk; sellege kui tsusaśs mulle vi̬i̬l emä sõna `mi̬i̬ĺde; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust si̬i̬ keelest vns Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; vanal inimesel ei ole enämb mi̬i̬ld pään, mitte midägi ei jää `mi̬i̬lde; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole Puh; ku mul `mi̬i̬lde algatab, kül‿ma siss tu̬u̬; äkkitseld karass `mi̬i̬lde, et `täämbä om jo pu̬u̬lpäiv, piap `sanna `kütmä; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu; nüid vanan kaop kõ̭ik meelest, ei tiiä ämp midägi; nigu `võeti meelest ärä, mitte es ole meelen; mia ei ole toda juttu viśt kuulu, ei tule nigu meele `sisse; tu̬u̬ om vaest mõni serände võõrass sõna, mes äḱki meele pääle ei tule Nõo; kudass sul siss tulep jummaĺ `mi̬i̬lde, ku sul ädä om Võn; mul om jo näet säändene mi̬i̬ĺ, et õkka lätt meelest ärʔ San; Mitte ta mi̬i̬ĺ ei olõ inäp uma kotusõ pääl, pää ei˽pia inäp midägi˽kińniʔ; Halgata mullõ `mi̬i̬lde, kuis tu edeots oĺl, kül‿ma sõ̭ss kõ̭nõla Urv; mul halgatu `mi̬i̬lde, et tsiga jäi söömäldäʔ; siss `juhtu mul `mi̬i̬lde ja ma `naksi kõnõlamma kah tu̬u̬st aśjast; ma˽panõ uma raamadu su˽kappi, panõ˽sa häste `mi̬i̬lde, ega mul esi `mi̬i̬lde ei˽tulõʔ; kae mia ma latsõn kuuli, tu̬u̬ sais mul nii meelen, nigu iilä olõss olluʔ; ma˽jät́i siss tu̬u̬ meelest mahaʔ Har; mõ̭nikõrd `haarduss meelest ärʔ (järsku ununes) Plv; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü˽meele `sisse, muud es kõ̭nõlagiʔ, ku˽tu̬u̬d hobõst; Mul satte äkki mi̬i̬ĺde, et leeväʔ vi̬i̬l ahoh; latsõ˽laja ilma pääl, kuna tulõ `kuagi `mi̬i̬lde; viisu kudamine om meeleh ja kõ̭iḱ om meeleh; näet püsü üi˽sõ̭nakõnõ meeleh; mi̬i̬l ei˽piäʔ inäp midägi˽kińniʔ, om nii sama ku sõgõĺ Vas; sa piät tu̬u̬ aśa `hińdäle `mi̬i̬lte `panma; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii et meeleh pidä Räp; Olõ õi mi̬i̬lt, ni vot eläʔ vai olõ vi̬i̬l; heidäʔ meelest aŕa, `naaku‿i `mõtlõma tu̬u̬d `kurbuist Se

4. (inimese loomusest, hingelaadist, vaimust, meelelaadist) Midä libejämb kiel, sidä tigejämb miel vns Kuu; `riiaka `mielega mies Hlj; sie õld au `mielega, `ninda aus mies; kes püha `kirja järele `püiavad elada, nied on vaga `mielega Lüg; Ta on küll pikka `mielega inime, aga nüüd on täma `kannatus ka `katkend IisR; Ära ole nii `kerge meelega (äkiline), nönda ei saa elust läbi Jäm; `körge meelega inimene pεεb `endast liig pailu; inimene nönda tore meelega - - `uhke vaimuga Khk; tää‿o vaa meelega, aga ise `julge Mus; Ta oli ikka nii äkise meelega just naagu püśs; Ta oli alati nii suure `lahke meelega Pöi; se nõnna ara meelega, `kartlik Muh; `äise meelega inimene (äkiline) Käi; kadeda meelega inimene Rid; oo kannatamata meelega, kärsitu Mar; meeste`rahva meel oo üks kergitos `kergid `õĺga, naese meel aga aho täis `toorid `alga Kul; väga laialdase meelega, põle tõsine inime `ühti; tuima meelega inimene, ei tunne tema aletsust ega alastust kellegi `vasta Mär; pikad `juused ja `kerge meel vns Var; vanem poeg `olle sandi meelega Mih; laia meelega inimene, lobiseb paelu Tõs; `Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst `narri Khn; toesu (tuisu) meelega, kes reägib `ühte `siia, teist `sõnna Juu; ta on ühe `muutliku meelega inimene JMd; `rõemsa mielega inime Koe; tige kiel, tige miel VJg; akka kannatama ja `pitkä mi̬i̬lt aŕjutama Kod; pika meelega, pole äkiline, teene paneb kärinal nigu kadakas Plt; si̬i̬ om va `eit́liku meelege - - ei ole `kindla meelege, üit́skõrd sinna, tõnekõrd `tõisi Trv; kate meelege, kõnelep katsiti Hls; si̬i̬ om mihitse meelege naine, kel abene suhun Krk; kes tiiäb, mes tä oma äǵedä meelega oless ärä tennu Ran; ku inimesel om serände kannatamada mi̬i̬l, siss ta tulep tõesele vai ammastega `küĺge Nõo; taal om säärän mi̬i̬ĺ nigu jumalõ tuuĺ, üt́skõrd siist, tõnõkõrd säält Har; Hää ku mehel om kimmäs mi̬i̬l Vas; naase mi̬i̬ĺ kui keldo li̬i̬ḿ Se; meelt muutma ~ parandama ~ pöörama end elukommetelt paremaks muutma, halba käitumist maha jätma inimine on paha tehnd, siis piab küll mielt parandamma Lüg; Iga päev lubab mielt parandata, `viina `tilka enamb suu `sisse võtta IisR; `juomarid parandad mielt Vai; `alba inimest mainitsetase meelt parandama Khk; Soadeti `oastaks `eese meelt parandama (saadeti vanglasse); Äi see oma meelt pööra, mis ta on, selleks jääb Pöi; oli ülekäte läind, nää nüid `pööras meelt ja sai üsna inime Mär; paranda meelt, ää ole `sohke `uhke Tõs; muudab mi̬i̬lt, jätäb maha nid `konked Kod; paranda laits, `ende mi̬i̬ld Trv; naka˽sa˽ka üt́skõrd taad mi̬i̬lt parandamma Har

5. (tunnetega seoses) a. meeleolu, tunne, tuju Omal üäst `mielest `silmäd vie`kalkvel Kuu; inimesed `kandasivad - - `nende (lehmade) `pääle koledast paha mielt VNg; ku akkab midagi `õtsima ja ei `leia, `ongi miel `tuulest `vällas; ku üva `süömist `anna, eks siis kuer süö üva `mielega Lüg; Ia miel, et ing sies IisR; viha meelega ta kuulutab moole sedissi `aśju Jäm; mo meel läks ka aleks; nii ea meel, `kargab kas vöi lage; läks teiste sega meelt lahutama Khk; Ju see sańt meel `mööda `jälle läks Pöi; ta `andis sene ösna εε meelega Käi; ma lähe `sõnna eese meelt lahotama, mo meel na `raske Mar; segane asi, tegi seda nii `kahtlase meelega; paĺlu tööd, see ajab meele üsna `kaela (teeb murelikuks) piltl Mär; need `iaduse sõnad ei ole, need `öötakse paha meelega Var; tä pahandas mu meele naa ää Tõs; tä tuleb `lahke meelega täda `aitama Aud; poisil ää mi̬i̬l, et jumal pole sit́ikaks loonu (öeld näilise põhjuseta rõõmustajast) Hää; üks `üösi miel jäi eti pahaseks nende (kirpude) peal Ris; mis meelega sa elad veel, kui sa oled teise inimese ära tapn HMd; teene elas `jälle rikkasti ja teise miel oli kade selle `piale Kei; lähän koa meelt lahutama, ole alati nii kodo `kińni Juu; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale, mis ta minust naerab Amb; selle ia mielega ta ei tiand, mis tegi JMd; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; inimesed olivad süönd - - ja siis uńt on tuld nende `juure ja `vahtind nii kurva meelega Kad; kadeda meelega ajab `laimu Trm; ma tahan parema miälegä (meelsamini) talukid `ümmer pahkluu; kui `jälle miäle ärä jätäb (vihastub), ei `kõlba kohegi Kod; kui teisel meel paha on, eks ta aka `albu sõnu suust `välja ajama Ksi; lapsed `kilkavad iast meelest Lai; targa inimese kõnet `kullet ää meelege, aga sedä albi `lärmi ei taha mitte Trv; ei ole vi̬i̬l tõine tõise mi̬i̬lt rikkun; nõnda ää mi̬i̬l, et süä `kargap si̬i̬st periss `vällä; vaigistets temä mi̬i̬lt sedäsi, ärä muretse kedägi Krk; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; tule `julge meelega, mes siin peĺlätä; ää mi̬i̬l, nigu sirk oless `piiu `sitnu; lätsi `väĺlä mi̬i̬ld lahutama - - et parembit mõttit ja parembat tuju saad; ää iki, ku `endä peräld majake om, kas mina makan ehk ti̬i̬n tü̬ü̬d, `kiägi ei pahanda minu mi̬i̬ld Ran; emä tulep väĺläst `sisse ja `kangede ääl meelel Puh; mi̬i̬l om `aige, ikk tükip pääle; nii alb inimene, et mi̬i̬l lähäp apuss; ta‿m alati vihäne, täl ei ole ääd mi̬i̬ld konagi Nõo; Kui˽sul vai kui kullanõ mi̬i̬ĺ om, sõ̭ss tiä rikk su˽tuiu är˽jäĺ‿kiʔ Urv; mis sul `tääḿbä ta mi̬i̬ĺ ni˽kurb om; mul om mi̬i̬ĺ ni˽halv, ma˽lähä poodi manu muu `rahva sekkä mi̬i̬lt jahutamma Har; heräsi üless, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ, et oĺl unõńago Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ, koi sullõ `kindaʔ Plv; mul om `väega halv mi̬i̬ĺ ja rassõ ollaʔ, tiiä‿i kas süä midä pahanduist mõist; makase (magaksin) armu meelega (meelsasti), no ei saa `maadaʔ, [kärbsed tüütavad] Se b. soov, tahtmine Kas on miniä ka sul `miele järel; sul on `aeva miel `koerust tehä Kuu; Tämä `miele järälä ei saa `kiegi Jõh; saad sa siis ega ühe meele järele teha Khk; noorem tüdrok oli änam meele järele Rei; Silmi põle peas sitale minna, aga meel peas mehele minna Mär; Sie jutt oli talõ miele `järge, üsä nagu olõs mett moka `piäle miäritud Khn; tahab ika miele järele `rääkida, et ei pahanda Hag; tegema pidi, oli sie tüö siis miele järele ehk `vasta mielt JJn; sie mies on üks iripill, `miski põle tal miele järele Kad; kerik õli küll minu miäle järele; kessi ilma miäle `perrä suab elädä Kod; kui meele järele söök, siis sööb küll; sügise `lambad omal meelel kolavad, on nii `takjaid täis Lai; mes asi sul meele `perrä om, toda sa armastad Ran; kes `vasta mi̬i̬ld om, toda ei taha [külla] `kutsu; aab edevust taka ja säeb `endä, et siss iks pośtele meele `perrä om Nõo; t́siga nakaśs magusast `haḿpsma, tälle sai hää meele `perrä sü̬ü̬ḱ Kan; lasõ no `rät́sepäl ummõlda säŕk uma meele `perrä; mi Eeduardil sai ta naanõ ülemeele (vastu tahtmist) `võetuss, ega ei elä˽ka˽hästeʔ Har; mul es olõki toda mi̬i̬lt tetäʔ, nüüd võti ette; kes `säärne meele peri sü̬ü̬ḱ, sedä sü̬ü̬t ilma `tahtmada Räp; timä tege `vasta mu mi̬i̬lt Se

6. mõte; arvamus, seisukoht; mõttelaad; meelsus miel `velgub viel `toise järel (ülekohus seisab meeles) vns Kuu; mis miel `mõtleb, sedä suu `räägib; nied mehed elavad ühel `mielel Lüg; sa oled ikka `söoke, koest tuul, sεεlt meel, täna sa tahad seda, oome seda `jälle Khk; mis meele peal, see keele peal Vll; meel ja mõte köevad `seltsis Muh; Mes targald meeles, see joonuld keelel Emm; tääl kust tuul, sealt meel, põle naa ühö meelega, naa tuulepea oo Mar; ühe pere rahvas peavad ikke ühel meelel olema Mär; Mi̬i̬l võib pailu mõtelda, aga ki̬i̬l ei või `kõike ütelda Hää; miel juoseb `ringi (mõtled ühest ja teisest) Ris; omas `meeles `mõtlesin, egä temä sedä teänd Juu; luabib sõnu, mes su mi̬i̬l ei `mõtle; ilman on `ki̬i̬li ja `mi̬i̬li egäsugusid Kod; sel ikke `õiged meelt ei old - - kust tuul, sialt meel, eks ta nisuke iuh-aih old Lai; mõni ei lase midägi ütelde, mis temä meele `vastu Trv; `mõtli seda ammu oman meelen Hls; meele ja mõttege `sü̬ü̬sse kikke Hel; meele ja mõttega `ti̬i̬ssegi vi̬i̬l, aga käed ei kuule enämb sõna; elävä käsi käen nigu velle, ja ütel meelel Ran; ma `mõtli kõ̭ge meelega (kõhklemata), et sina tõid [selle kanga]; vana inimese mi̬i̬l, to‿m nigu tuul jälle Nõo; mi̬i̬l mõõdlõss mihe pääle, süä puhk poisi pääle; ma esi olõ küll siihn, mu mi̬i̬ĺ käü `ilma `mü̬ü̬dä; meelest ja mõttõst oss tennüʔ, a käe ei˽küünü˽kohegi, `võimu ei olõʔ Har; miä sul meele pääl (mõttes) um Vas; `julgõ inemine hooli‿i midägi, mis om meele pääl, tu̬u̬‿m keele pääl Se; mi̬i̬ĺ `mõ̭õ̭tlõss mere takka, a surm sälä takka vns Lut; meelest arust, arvates nüüd ma `õige `mõtlen omast `mielest, vai sie asi läheb `kõrda, vai `läheb `nurja Lüg; Oma ema `mielest `kullatükk, `teiste `mielest `mullatükk IisR; see εε minemine‿s ole vanade `meelest `öige üht Khk; omast meelest `arvab `eese `uhke olevad Mar; poeg `olle vabast meelest (vabatahtlikult) seletan kõik ära Tõs; Paõludõ mielest `pietässe tedä targaks meheks Khn; silk moo‿mest `oopis etem kui se liha Juu; Minu mielest on sie ilmaväŕk päris segi kohe Jür; vaim ja ińg, ni̬i̬d `piäsid minu miäless ühed õlema Kod; üks paik oli teise meelest ia, teisel ei kõlvand kuhugi Lai; ta on mu meelest nigu‿ks nuĺl KJn; omast meelest ma ei ole kellekile `kurja tennu; olgu ta tõese meelest õĺg vai agan, aga egäl om oma armass Ran; ma esi `endä rumalast meelest `mõtle; inimeste meelest ollu ta ää ja tark poiss Nõo; nüid ma ole inemine, `endä meelest ja muide meelest kah Rõn; ma nuhudi taad liha, mu meelest visaśs nigu `halva `haisu Vas; muis meelis 1. hajevil, mõtetega mujal sie on `ninda muis `mielis täna, motted on `toisial Hlj; Ei `kuulagi `teise juttu - - on muis `mielis Jõh 2. arust ära Tia, mis tal tänä on, kisendab kui muis `mielis; `Tuulab nagu muis `mielis Jõh; meelt mõlgutama 1. meelisklema mida sie siel mielt `molgutab Hlj; mi̬i̬lt mõlgutab, ei kuule teese juttu Ksi 2. meelt muutma, ümber veenma akkas teese meelt mõlgutama ja segas `viimeks teese meele ää Mär; mis ta meelt mõlgutad, las lähäb PJg; poiss on tüdriku meele ära mõlgutanu (pea segi ajanud) Hää

7. meelekoht oimud või meeled, need on õrnad, need võivad `surma `tuua, kui äda saab Ris Vrd meele

müügima `müügima Hää; `müügma Lei Lut, `müügmä Puh Nõo Võn, `müüǵma Trv, `müüǵmä V, `müüǵme Krk, (ma) müügi; `müegima, (ta) müegib JMd; (ta) müigib TMr möögima eks lehmad müegi, siis kui `süia tahvad JMd; lehma müügive laudan Trv; mia jäi vi̬i̬l ri̬i̬`altse `värjät `kinni panema ja lehm uegub nii aledade, vahib tagasi ja müügib Puh; [vana-aasta öösel kuulati] kos jälle lehm müigib, siss sääl saab jälle lehmä `ku̬u̬ĺjit TMr; lehm ka `müüge joba, oodap laadast `väĺlä `laskmist Võn; ku perenainõ `lauta läts, `tundsõva lehmäʔ tä ärʔ ja `naksivaʔ `müüǵmä Kan; Lehmä `müüǵvä˽laudan, `tahtva˽`nüssä ja süvväʔ Urv; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu; `ü̬ü̬se ma `kuulse hirmuss suurt `mü̬ü̬ǵmist laudah Räp; tiä äiʔ mis eläjäʔ mõtsah `veiga `müüǵväʔ Se; vaśk ni hilläkeidsi müüg Lut Vrd müigmä

pläterdus pläterdus g -e IisR/-tt-/ Käi Rei

1. a. laterdis Sel plätterdusel ka suu ükskord ei väsi IisR b. räpakas, kiirustaja Ta oo pläterdus inimene Käi; Mis `asja ma niisuse pläterdusega pea tegema, pani minema, jättis tööriista maha Rei

2. plära, loba Nisikest plätterdust aruline inime ei `kuulagi IisR

Vrd platerdus