konkonTrvTVLä(-hHar) RõuSeLut; kohVId(kuhSeKra); kohnRõuPlv(kohon) Vas I.(osutab kohta) missuguses kohas 1.(otseses küsimuses) kus kon sa käisidTrv; `küskse: kon ta om, nüid küstäss: kos ta omKam; konh sa˽taa käe olõt kraadsanuʔHar; `tahtsõ˽laulatamma minnäʔ, a koh sõrmusõʔ; Koh mõtsah saʔ näit suttVas; koh naa sõglaʔ ka ommaʔSe 2.(sihitis-, täiend-, kohalauses) kon ta (joodik) istup, sääl ta nokutapRõn; sualaat́ om tu̬u̬, kon suga seen omKan; kon om laudan sääl om lauda takan kahKrl; vanast oĺl śaksil tõld konh naa `sõitiHar; ma `üt́li poisi nime, ja külä nime kah, kohn poisi kodo oĺl; vanast latsõʔ iks `loie [kassile] et, kurr kurr, kohn sa˽käveʔRõu; kohon tu̬u̬ juudass um, seletä˽mullõPlv; a koh ar˽koolõss sääl timä (öökull) ikkSe Vrdkonness, kun 3.(täpselt määratlemata koht) a.kus tahes; teadmata kus olõ˽sa kon taht, ma saa su iks kätteKan; Tulõ jo üless, päiv jo kon taht, muuʔ kaŕaʔ ammu mõtsanUrv; ma saa ei˽ sinnu alasi `sisse `laskma, tü̬ü̬h vai koh `kuagi˽kõrd olõ; nu̬u̬˽videlese˽koh videleseʔVas; näid (teat seeni) om inämb kõva kraaviperve pääl ja koh om kõvõmb, kuivõmb maaRäpVrdkonnessb.kuskil kui oma inimese olli kon tü̬ü̬ man, siss mõni vanainimene nüśs lehmäNõo; kas mul tõsõ˽`varda kon ommaʔHar; sõ̭ss vaśt koh liinah oĺl tu aŕstPlv; tah olõ õi˽pinil ka koh `maadaʔVas; ko koh tulõkaih om siss ka lüvväss kollaSeVrdkongi2 II.(rõhuadverbina) no kon ma küĺmetanu ole, taren ole elänuRõn; no kon sa innembä oĺlit Urv; ka˽konh om süüäʔHar; kae koh om lännüʔ rahvass targastSe