kuulma`kuulmaePT (-e San), -me M, `kuuldmaSanV/`kou-Lei/, `kuulema R(-ie Lüg); `kuulda HiHaJMdJJnVMrhv uPltKJn, kuuldaSa(kuldaPöi) MuhL(kuldaKhn) hvNisJuuViK, VlPõM(-taKrk) T, -daʔ V, kuultaTaPõ; (ma) kuule(n) ePeL, `kuulenR; nud-part `kuuldanu, -uʔ HarLei/kou-/, -unu KrlHar, -õnu San, kuundMärPltPilKJn 1. kuulmisvõimet omama; heli, häält tajuma `kuulemine läks viel `ullemast, `enne ikke `kuulesinVNg; mida sa `ilma `aigu lähed keriku, kui et `kuule midagiLüg; `Rüögite `ninda, et ei `kuule kaht `kõrva pias; Vana muld, ei sie `kuule ega näe enam kedagiIisR; `eigä `korvi saa `kinni `panna, `korvad ikke `kuulevad Vai; ma `kuultsi `ammu so ääle juba koju; ta‿p kuule tasast juttu ühtKhk; siis ma kuuli pisike kabin oli taga Kaa; mis sest ühest ealest `kuulis, neid pidi palju olemaMuh; teina körv äi kuule mitte Emm; ku nad (linnud) paugu `kuulvad, siis nad keerutavad kohe ülevalNoa; eks sää eese kõrbad `kuulmaMar; `kuultsin lõõna `selgeste `lehmade `ammomestKul; kõrbad ei kuule, aga siĺmad nägad küll Mih; Ei `suajõ `kuultud, ollõ kuŕt; Üks kõps käüs ning mia `kuulsi (ärkasin) ülesKhn; elab naa jumala puu üksi päine, et seal kedagi `kuulmas ega nägemas ei oleAud; ära `karjuge, mina kuule küll paraja `rääkmese ära; silmad ei nää, kõrvad ei kuuleHMd; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb, põhud kõhisevadJuu; kuulin `lammad akkavad `joosma Ann; üks ommiku oli kukkumist `kuulda, aga sie oli vist siakäguJJn; mitte teine kõrv ei kuulnud teistKad; kuulid, et mina viliga (vilistades) tulen Kod; tema pime kuulnd kõik ää Ksi; vurinad põle enäm `kuuldaKJn; kiik (kõik) `oĺli `enne kuulda, aga vat ei kuule änämVil; kõrva ei kuule mitte, kurres jäänüHls; temä kuul küll, aga ei saa aruKrk; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jällePuh; ma esi ei kuule, siss `mõtle, et sa ka‿i kuule; miu `lambal om `õkva nigu inimese mi̬i̬l - - ku ta miu eli kuulep, siss joosebNõo; ma minev`aasta `iste jäńessel kõrval, mitte jäńess es kuule Võn; `kuuldõnu kobinet, lännüve `kaemeSan; vanast moonamihe `kuuldi ega päiv `kellä - - ku `lõunõ kell `lü̬ü̬diHar; ku makadõʔ, siss ei˽kuulõʔ, a‿gu virvehüsi olt, siss kuulõdõʔRõu; alati umma˽nimä˽lävel, ku `kuuldva õ̭nnõ et mõ̭ni tulõ Plv; mul ańd mitu kõrd röögähütäʔ, inne‿gu kuuĺd Vas; kiä kuulõ õiʔ, siss viiäss kellä ala, suure kellä ala Petserehe (siis hakkavat jälle kuulma) Se; mina äi olõ kuuldanu ḱäkuLei; (ei)tee kuulmagi teeb, nagu ei kuulekski ei nie tehnd `kuulemagi Kuu; küll sai nimedud, aga `äi‿es tee `kuulmagid Khk; Vana patsakil asemel, tee `kuulmagiPöi || figpuu ei `kuule, `tõine nää (kiirest sõidust) Lüg; uma˽kirbu˽küle all ommaʔ (kui endal on mure), küll tä siss kuuldVas 2. juttudest, teiste räägitust kuulda (ja teada) saama; teada olema ei mina sedä õle kuuld `üöldä Lüg; sai `kuulla, et on üks `tarka miesVai; see on sedasi teise kääst `kuultud Jäm; aga nüid pole änam kuulda neid (laevaõnnetusi); seda `inda pole `enne kuuldagid olndKhk; pole mette Mustjala `keeles kuulda olavadMus; muud nime ma pole kuulnd Krj; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse; mis küla pool kuulda on (mis uudist) Vll; põle änam kulda jõulu anest `ühtid mettePöi; ennem reagitse ikka `kuultud juttu kut `nähtud `asjaMuh; kas sa oled mo söbrast midaged `kuulendKäi; törve ajamest pole nüid `kuulda Phl; tä `kuulis mo käest, et oome kiriku pühä ooMar; ma `kuultsin seda jutto isa kääst Kul; ma pole `tüiri näind, olen kuund Mär; mina ei ole seda kuulnd et ta `kuulja oliVig; ma olen kuuln, ei tea, mis `moodi need naaritsad onLih; mina `kuultsin, et sedasi `rääksidMih; Ei `suajõ kusagilt kulda, mis miestegä `juhtun Khn; Sia suust ma kuulen, et ma siga olen (öeld vastuseks sõimajale) Hää; siin ei ole `kuulda oln `siiga saavadRis; mina põle küsind koa, kust tema seda juttu `kuulisJuu; eks [ta] - - ole ka vana inime, põle kuuld suremaAmb; kui kuulid, kus talus ta (rätsep) oli, siis `kutsusid `meile; muld põrand oli, ega laud põrandid old näha `kuuldaVMr; põld teisest jo `aasta `otsa kedagi kuuldaRak; oleks nagu poole kõrvaga kuuldSim; tämä `kuuĺdi eelä `ütlemä; põle kuuld olema mehelPil; sedä minä olen kuund küll, et pidid isisugused rohod olema, kus vee sooned all onKJn; vahetamist es kuule mina oma isa käest ka mitte, iki raha i̬i̬st `tu̬u̬di Vil; ae kala elab suuren järven, mia ole paĺt kuulu Pst; temä om `keŕge puha `uskme, mis ta kuul `kustigiltKrk; meie sordi seen ei ole kõllatõbe ollu, ei ole kuulu üttegi kõllatõbist; kas latse `kuulden `kõiki üteldiRan; ei kuule tost asjast mitte `kihku ei `kahku Nõo; rahast ma‿s kuule, a `sõlge emä `ikse iks alatiRõn; Kuulõt kurja vai hääd, a peiu (pihku) võtta olõʔ midägi = hääl Krl; siss olõss õks `kuuldanu, ku timä os purõlnu kingagi (kellegagi); ma kõ̭kkõ tu̬u̬d `halva ja `kuŕja ei taha kuuldaʔHar; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäleRõu; olõ õi˽kuulu˽timäst midäginäʔVas; ma latsõh olõ‿s `kuulnuke apeĺsiìneRäp; kuuldakuuldavasti Ja köik [tuuliku] kivid kuulda mis ta teind on, `olla ead kivid olndPöi; kivi varede sees oo põld`marju kuulda, sii meie `ümbruses ei oleVar; sält (Muuge varemetest) vist kuulda midagi nad es leia Äks; [tal] tettänä kuulda `monti (remonti), kõ̭ik lae ja põrmandu värvitänä üleNõo; [ta] om iks terve kuuldaRõn; Tsirgu Jaań ollõv kuuldaʔ vańgist joba `väĺlä lastHar; Kuulno nännö oma kõ̭ik, a ku vaja kohtohe minnäʔ, ei `tiia `kiäke midägeRäp; kuuldassekuulukse nüid kuuldasse `vaikne olevad (pole sõda) VigVrdkuulduma 3. kuuldavat jälgima, kuulama `Kuule `palju, ära `palju pajadaKuu; vadisevad ja `auguvad, et `ilge on `kuullaVNg; `Kuule `kõrvidega, ärä `kuule kõhugaJõh; `toisil paha miel tämä juttu `kuullaVai; kuule ometi kut `sooga räägidasse; Vana meremees mängis vahest oma lõõtsmooninguga - - lapsed vaatsid ning `kuultsidKhk; `vannus `kangeste kraak ja kraak, et erm oli `kuuldaEmm || välja selgitama läksime obuse pärast `kuulma - - et kas lubatasse paet meite käde, et obuse `Loona `laidu `sisse `viiaKhk; pealt kuulma(salaja) kõrvalt kuulama aga ma `kuulin kõik päält, midä `teie `rääkisitteLüg; kui `keegi nüid peält kuulebJuu; ma nii päält `kuĺssi ennedä ku nimä sääl sõnutõĺliHar 4. arvesse võtma, arvestama a.hoolima, tähele panema ei võtta mitte `kuuldagi, minu `rääkimisest midagi `asja Lüg; Võttas `kuulda, `muutas mieltIisR; ei voda `kuullagi; `eiväd voda `kieldo `kuullaVai; Kas ta sul kuulebHää; jumal võt́tis mo palvet `kuuldaJuu; ta ei ole minu õpetust kuulda võttenHel; minu juttu ei `võeta `kuuldagiVMr; Ta ei ole minu õpetust kuulda võtten Hel; aga es kuule `kiägi mu palvet Ran; ma `arva, ta võta ai˽kuuldaki minnoRõu; kes ei kuulõʔ, tuu [jutt] lätt [nagu] läbi `haotsõ aia (ühest kõrvast sisse, teisest välja) Seb.kuuletuma Karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema Lüg; miks et `kuule sana Vai; pead `mütmes `asjas söna `kuulma, äi saa oma `tahtmist ühtKhk; Laps äi aja `sõrmi nina `auku, kuule juttu; Kui sa˽b kuule juttu, sa saad mo käest täna kaigastPöi; sõna `kuulmata lapsed taha vanemate sõna kuulda mette Muh; ta oo sõna`kuulmata laps, ei kuule sõna Tõs; teesed pidid kõik temä sõna `kuulma Juu; koer kuuleb küll `keeldu KJn; obene om kah sõnaline, kuuleb `käskuRan; tü̬ü̬d ta mitte üits põrm tettä ei taha ja sõna ei `kuulnaPuh; emä ańd valu, kui me sõna es kuulemeNõo; nemä `ütlivä küll poosile, et ärä ole uĺak, aga ta‿s kuuleRõn; sa˽piat õks perremihe sõnna `kuuldma Har; ta kuuĺd mu sõnna, nigu `üt́li, nii lät́s Räp || juhtimisele alluma vene akka `juoksema `ninda‿t ei `kuule `tüüri ei midägi Vai || figKüll ma käiks viel kõik kuhad läbi, kui jalad sõna `kuuleksIisR; Rahakott kuuleb sõna (raha jätkub) Hää; jala om alt ärä - - jala ei kuuleva enämb sõnaNõoVrdkuundelemma 5. aru saama, märkama; taipama `peial on ikkä olnd minu `kuuldes VNg; kui tast (kutsikast) ikke nisuke kuer tuleks, kes kuulebvõerastJJn; toda es ole konagi, et ma‿s kuule üless tulla kona ma `tahtsi; es üteldä aŕk ader, kui mia `kuulma nakassi, siss `olli iks maa aderNõo; Ku˽ma˽`kuuldma `naksi, `üĺti kooliõpõtajad ku̬u̬ĺ`meistriHar 6.tundma `Sääsed kuppivad, tämä `kuule kedagiIisR; arak särtsutab, kuuleb `värske `lehki; kuuleb ärä ku one kala õtsan; kõhe kuuled ärä kiäle `külge, et puro silmän Kod 7.a.(kõnetlusvormel imperatiivi kujul) `kuule kas `teie `vorstid on juba `valmisJõe; ja ja, `kuule ja siis `linnast ostviel `uue tegiKuu; kuule akkame nüid minemaKhk; Kuuled sa, kohes sa ennast niid jälle topid Kaa; Ma pidi korra `ütlema, kuule poiss sa valetadPöi; Kule, jäta nüid `järgi Jür; pia oli kohe täis raginad ja krõbinad, kule `õhtaks jah kohe nii oli kael `kangeJJn; poiss kuule, pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `pialeKad; ma `kielan teda küll et ära sa kule käi selle vana raisa `Kaarliga Sim; kule te lähäte, siis ku te lähäte siit KJn; peigmes `tuĺli, oĺlid kule kõik viinad ja õlled tal juuresSJn; kuule pojake, tu̬u̬ tu käḱk säält sängi `päitsest siiäPuh; kule, naka minemä, sä jääd rongist mahaNõo; Kulõ˽piḱk päiv oĺl, tu̬u̬ oĺl ka‿ks uma osa rassõ külätUrv || figkuule, kuule, kusi jooseb sita ede (öeld, kui laps segab vanemate jutule vahele) Emmb.intno `kuulga nüid Vai; kuulõ‿ka (kuule ikka), või `kõikis `käüteKhn; Võeh! Kuulõḱkes! Räp Vrdkullema, kuulama