jalus1jalu|s g -seSa(ill jaluksiAns) KäiMärVänTorJuuPltVil, -sseMär; jalu|ss g -sseKJnHel, -ssõVasRäp, -seHls, -sõV, -ssaVil; pl jalossedVig; jälus g -ePöiEmmRei 1. sadula jalaraud saduli jalusedKhk; ta `pistis jala jalussesseMär; jalussa `ü̬ü̬ksed oĺlid oma `koetudVil; sadula jalusõ omma˽`korgõn, naid om vaia pikembäde `laskõʔHarVrdjala|raud, jalg|raud, jalus(e)|raud, jalusti 2. (nöörist) aas, silmus a.obu pannakse jaluksi (st pea seotakse nööriga esimese jala külge) Ans; kui obusel `painaja peel keind oli, siis oli palmidud obuse laka `sisse jalused; `ekli vigati puul on ka jalus; [naha kraapimise] koogul oli aas ~ jalus; Köiele tehakse ajutine jalus, millesse astudes hea selpu tagumist otsa alla tõmmata Khk; vörgu jälusedReib.üks purju nurk `üita purju jälusEmm 3. silmusekujuline käepide vikahti jaluss oĺl toomõst vai paiost painutõt; mul um mitu jalusõga vikahtit; ku niidät, siss jalussõst hoiat kińniʔ; panõ vikatile jaluss manoVas || püśsi jalus (püssipäästiku kaitseraud) – Vil 4.voki jalus (voki ?tallalaud) – Plt 5. kannus sõamehel omma naa takah ravvaʔ `kundsõ man, nu üldäs jalusõʔ ~ kannusõʔSe 6.vanendisaegne mõõtühik kalade tükiviisi müümisel enne osteti jaluse `kaupa kalu. jalus kalu `oĺli viiskümmend tükkiTor
jalus2jalus(s) KuuLügJõhIisRJämRidHääJürJMdJJnAnnVMrKadVJgSimIisTrmPalÄksLaiPltKJn; jälusRei 1. (jalgade) ees, juures, all; figtüliks; takistuseks, koormaks Joba se olis sen `tütrigu ärä ottand, vade `toine poiss on jaluss iessKuu; Kakerdab säel inimeste jalusIisR; Mes sa tuuseldad mo jalusJäm; sa kuer oled mul jalus ees, mine minemaAnn; pinsak on jalus moas, võta ülessTrm; || fig [kellegi] meelevallas et ma küll sõja jalus põle old, aga eks oli `puudust ikka kaJJn; sii tüdrek on juba ma˛ilma jalusKJn 2. jalgade ümber v küljes `kammits jalussKuu; obesel - - preid jalusÄksVrdjalgus, jalun