[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

ees- 1. (kohakäänetes võivad muutuda mõlemad osised) (ruumiliselt) eesmine `Aidas oli ies `nurgas pahemmat kätt suur kirst; Ies `kõrtsis õlivad `purjes mehed Lüg; Iesväli (kodulähedane põld) Jõh; Aja `luomad iesthult (kodulähedane ahu) kodu IisR; vat igavene suur `körge kivi on meitel säl, eesrannas Khk; kesse mind ette `rinda (esiritta) laseb Muh; Kui vintsimees vintiilist ouru keerab ja eebel aa eesseisus siis vints töstab Emm; [voki] luh́t oo eespulga ja tagapulga vahel Aud; eeskarjama kibe - - põle kedägi võtta (loomadel); eeslõugas (kivi ahju esinurgas) Juu; Ies`ammad Jür; kui sa [kihelkonnakoolis] juba ees`saalis neli talvet ära käisid, siis läksid taha `saali Pil

2. (ajaliselt, tähtsuselt) esimene pole ma ees`järges oln Rid; sedäviisi kõnelesid, kes minu eesvanemad õlid Kod

Vrd ede-, een-, eest-

ees1 ees, ies eP(eess Muh); ies R(-ss Kuu hrv Vai); i̬i̬s Hää Saa Trm Pal Äks Ksi KJn Vil(-ss); ihes Pal; eden Kod; ehen M Ote San, i- M San; i̬i̬n Krk T VLä(iin) uus Plv; i̬i̬h Ote VId(iih); i̬i̬hn, iihn Har(iinh) Rõu Vas Lut

I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses `Naine vedänd `verku ja [mees] ise pidänd iess (istunud paadi ninas ning hoidnud sõudmisel paati vastu tuult ja lainet võrkudest õiges kauguses) Kuu; `meie `jälle taga kahe hobusega `kündasima ja täma ies `külvas VNg; `lõikavad `mersäs puid. `talvel on kõhe tuli ies Lüg; ees kurna all on pεεvili Jäm; Ma ole küll 70 aastane, aga mool on paergu veel [silme] ees, kudas papa sõjase läks Pöi; lammas seisab nii vagusi ees Phl; toal oli kaks aket. teine oli ees, ja teine taga Mar; ees ea, aga taga `persse siis `lõikab `kaela Mär; sa `olle ees lipe ja takka kipe Mih; siss `sõitis ruudi veime kirst kõege ees PJg; mul on tee ees `kińni, ma ei soa `minna Juu; ilp ies, tallukas taga (näruselt riides) Kos; mülgas soo - - `jalge all vaob ja ees `kerkib Tür; ikke `rohkemb parem jalg oli ies [külvamisel] VMr; ebäjumal - - kel tuli eden põleb Kod; kis `püśti ropsivad linu, neil on igäl oma lõugut́ ees KJn; tõne käsi ihen (teine kangaäär hõredamaks jäänud) Trv; ka siul ti̬i̬ `püstü aet om ehen, et `minnä es saa; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬ nig `keträme, egäl oki ehen Hls; üits suigunui, kõnnip pähl, pää ehen mahan; vaade raamatust, sul om kiri ehen jo Krk; vanast poosi `naarsiva latsetoojat naist et, aap kõttu i̬i̬n Nõo; lita joosep i̬i̬n, peni takan Kam; lehmil om `ruhve i̬i̬h Ote; Üt́s `niit́se i̬i̬h, tõõsõ˽kaariga˽takah; kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa [äralennul], imä i̬i̬hn ja latsõ˽takahn Rõu; tal om tuli i̬i̬h valu takah (väga kiire) Räp; käut pümehhüisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; i̬i̬h `sõit́ja [pulmas], nu `sõitva i̬i̬h, takah sõit kosilanõ Se; vikat́ lätt nõnaga iih, lahutass `haina Lut; asja ees (ega) teist taga põhjuseta; tuluta Ei ole `asja ies ega toist taga [külaskäigul] Kuu; kes käib öhest kohast `teise - - äi `asja ees, teist taga Emm; Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu - - `asja i̬i̬s, teist taga Hää; käisin seal `aśja ees, teist takka, ei sest tuld kedagi `ühti Juu; kõneleb, ei `aśja eden, tõiss taga Kod; si̬i̬ `putrass `pääle, `asja ehen ega tõist taga Krk; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; `Asja i̬i̬h, tõist takah, a terve ilm `kärrä täüs Räp | Suu jooseb kui `tatra`veśki, `ända i̬i̬s ega teist taga Hää; kõnõlass `endä hüppä juttu, `aśja iihn ei˽takan Har; hupalõss pääl. ei tiiäʔ midö i̬i̬h, tõist takah Räp; asja ees kut ~ kui taga id Ärgudab ja ärgudab ühe asja kallal, `asja ees kut taga Emm; Mi‿sa sii klööberded, `asja änam ees kut taga Käi; ja koer läin kurva meelega kuju [pärast luhtunud kohtuskäiku]. änam `asja ees kui taga Phl; ees või ~ ehk taga (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem sie päiv nüüd ies ehk taga Lüg; Vai sel `juodikul `miski `asjast `kahju, tämal üks lehm ies ehk taga IisR; selle `ümber tä ikke on, see nüid `aasta ees või teine taga Mar; mea õienti enne `tärmenit ärä. `massa ta taht - - päe ehen ehk taga Krk; tu̬u̬ kolm rubla i̬i̬n vai takan Rõn; üt́s päiv nüüd iih vai takah Plv; ees ja taga igal pool (tegemas, nägemas jne) Tee peel keies olga sul silmad ühtelugu ees ning taga Kaa; kui ise ää suri, sis ma pidi igal pool ees ja taga olema Jaa; See oo ia küll, kui ees ja taga kõik ää tihatse Han; õlivad ikke `tienijad ies ja `tienijad taga Iis; emä tege ehen ja taga kiḱk ärä Krk; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; timä om iihn ja˽takan - - üt́s virk inemine Har | sel on silm ies `toine taga (näeb kõike) Hlj; kui sa kasvatad last teised silmäd ees, teised taga Mar b. söögiks, joogiks (laual, sõimes jne) kas `lehmädel on `rohto ies jo Vai; pidavad sool ägabe pulmatoidud ees olema Vll; tal oo `süöki küll ies Ris; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees Sim; kas obesel oo eden kedägi või näĺjän nasama Kod; lehmil om põhk ehen Hel; obene ollu saena küĺlen `kińni - - mitte üits aena kõŕs i̬i̬n Nõo c. aiste vahel, rakkes nuor obone kie ei `õska ies `käiä, `utsitan ies `käimä Lüg; kui kaks hoost on ees, siis on `pitsis Phl; obuse masinad olid, neli obust olid ees Rid; Obo üsä vahul ies Khn; `enne oli obone aestega [äkke] ees - - nüid on `trengidega ees Juu; ärjad `küntsid, kaks `ärga ees Ann; kaks obess `surnu`vankril eden Kod; saksamaa adra, kaks ovest ees käib Äks; [hobune] egä päe ehen, ommukust `õhtuni rangi kaalan Krk; siss `oĺli obese ku lina`si̬i̬mne `kandmistel i̬i̬n Rõn; häŕäʔ i̬i̬h kat́s tükkü Vas; hopõń om i̬i̬h ja naanegi jo ri̬i̬h Se d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalust, tüliks `püssi kuul lüöb tagasi, kui raud asi on ies Lüg; [jääs] prago ies. obone ei saa üle Vai; nee roosid on `akna pεεl nii ees Khk; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; Jõmbakud puid oo `raske `lõhkuda, oksad ees Han; lage vesi oli ees tie pial. ei soa läbi Nis; kana tuol oli aseme all, sial oli redel ies, et `väĺla ei piast Amb; sa kuer, oled mul jalus ees Ann; vahel ku riibovad naesed `einu, paksult one `einu eden Kod; mõni lääb olgu seal mets ehk meri ees Plt; siin on riips i̬i̬s, egä siit või üle `minnä KJn; silmad on `selged, aga suits on [vaatamisel] i̬i̬s Vil; seisä eläjil ehen Trv; sõss olli - - ku pulk ehen (jäi vait) Krk; tõesel `olli joba `raskemb `riibu, `olli joba i̬i̬n tõese aenad Ran; ma‿less võenu `ammu jo mullan `olla, nüid `viugle siin tõestel i̬i̬n Nõo; ei tiiä˽mis putatuss täl i̬i̬n võisõ ollaʔ et, tä es tulõʔ Kan; sa olõd siin ku vana risu meil iih Vas; sa mul jaloh videlet, käut iih Se

2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni), olemas `polled olid ies `ennevanast jah VNg; krae `kaelas, lips ees Jäm; sool oo rillid ees; see (kirves) oo nii nüriks εε peksetud - - pole tera ees änam Khk; sellel üle`ü·ltse särgil `nöörisi ja tuttisi põlnd ees Mar; meil oo sii kahed `aknad ees Mih; jaki nööbid on sandist i̬i̬s Hää; vanger on obuse järel, aesad ees Nis; pöörad olid enne `pükstel ees Hag; nii nutune nägu ees teesel Juu; ühtlugu suits ies HJn; adradel põld `õigeid `sahkasigi ies VMr; ku viäre eden, siis `aitab [käimisest] Kod; uks oli ihes Pal; mul `olli lukk ihen, aga oli läbi lauda tullu; kihva või `seantse om ihen [netsseal] Trv; nägu kimman ehen, moka mutti Krk; mõnel om `ahtake nõna - - nigu `kirve terä i̬i̬n Ran; mulk om `kinni - - `laide iluste i̬i̬n Kam; kas aidavõt́i om iihn Har; reṕp om i̬i̬h Se || (muust tasapinnas) kõrgemal, etteluatuv `lapsel kõht suur ies Lüg; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; söönd kõhu täis, kõht `õĺlis ees Mär; suur kõht ees [rasedal] PJg; magu ies ku itaari tõŕss VJg; kanapojal veeke pugu nagu puńn eden, muku lähäb Kod; kõtt om punnin ehen Hls; käis nii `uhkeld, pää säĺlän ja rind i̬i̬n Ran; [paksul inimesel] kõtt nigu `vaeseme tare i̬i̬n Nõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss tal om kõtt i̬i̬n Urv; kõtt punnilõ i̬i̬hn Vas

3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, varem `teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Rumala tükki tegid ära kahekeste, üks ies, `teine taga IisR; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; Naar ees, nutt taga Emm; üks teeb ees [niie] `aasasi, kera kää Mär; läks `siemnetega ies väilale VMr; viina pit́s käü ehen ja saia pala pääle; kudass kand ehen, nõnda võrsass taga `järgi (öeld vanematest ja lastest) Krk; latse lätsive [linna], üt́s ihen, tõse `perrä Hel; mul omma lehmä `nüsmädä, ma lähä i̬i̬n kodu Ote; Jovva õs ni˽paĺlo [riideid] tetä˽kuʔ i̬i̬hn kakuti Rõu; `õndsa inemine hinele näge surma kolʔ `tuńni ja iih; iih `äestäss ärʔ, pääle ḱulb `siimne pääle Lut Vrd eehnä b. varem kohal, olemas, ootamas; nähtaval `Koipse mihed tulid jälle va˛est `siie, siis olid siin `süömäd ies Jõe; `läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama`kõrda Lüg; siul on üks naha täis ies `suolas juo Vai; koes sa lihad, sεεl vahib töö ees, silmad `pungis pεεs Jäm; `umne tee - - mette jäĺje vermestkid pole ees Khk; riipsud `väätse ette, külirinnad o ees Muh; nüid on igäs kohes kiri ees (kohanimeviidad) Mar; ma olin eese roovetega ees Mär; üks `Kurksi mies - - oli [kõrtsis] ies Ris; üvä tegemine ehk õlgu kuŕja tegemise löiäd eden; ti̬i̬ one vi̬i̬l eden, aga `kangess ummine (tuisanud) Kod; vana kulu on i̬i̬s, seda on `raske `niita Äks; ti̬i̬ olli `seante, es oole iire `jälgi ehen Krk; es saa `täämbä jahvatada, jahvatust olli paĺlu i̬i̬n Puh; kiä [saunas] i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ [tervitajale vastu] et esi˽ka˽sekkä Vas || varuks, tagavaraks mõnel on `kolme `aasta leib ies Lüg; sääl oli vana järg ees, mis sääl viga elada Jäm; Talu meistel oli sii köigil ikka oma `aastane leib `salves ees; Tüki kaks `valmis tahutud tiiva `aerdammi katsuti koa i̬i̬s oida Pöi; `Pehmet `leiba `süia ei `antu, ikki üks tegu `seisis i̬i̬s Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad pisut suhu Ann; vana jäŕg [viljast] vil i̬i̬n Puh c. tulemas, tulevikus (oodata) üks jägu `aastad veel ees Ans; Päris õige einaaeg on alles ees Pöi; `oomnepäe oo ees Tõs; õrge surge ära viel, meil tuleb viel ia aeg ies KuuK; kõik mis eden tuleb, kõnelnud ärä Kod; taĺv om vi̬i̬l i̬i̬n, ei tiiä kudass läbiu saab Nõo; sul on elupäevä i̬i̬n, mul om lõpul Kam; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv

4. (ajaliselt, saavutuste poolest) eespool, kaugemal `kuoliga on ka miust ies Vai; si‿`asta on rugid nisudest [kasvult] ees Khk; Kiś ees, see mees Han; nad on oma `tööga juba natukene ees Juu; minä rabasin `tüügä eden `õlla Kod; miʔ ollõv muidõ `rahvaga lina˽`kakmisega üten rinnan, ei olõ miʔ iihn Har; ke i̬i̬n tu̬u̬ külen Lei || normaalsest kiirem (kellaosutitest) kell on ies Lüg; selle kelläst om ehen, ma jätä ta paigal Krk; tuńniʔ `lätväʔ i̬i̬h Lut

5. käes, tegevus- või mõjusfääris [leeris] `Ommiku `kestril ies kaks `tundi, sis õppetajal Lüg; rohi üsna laŋŋeb [vikati] ees Vll; Siis teeb [uduvihm] viimati märjaks koa, kui sa ees oled Jaa; `Keskmine ilm, võib ikka ees `olla (väljas liikuda) Pöi; saa as väidsega lõigadaʔ [leiba], kõ̭iḱ `murdu i̬i̬h Se || hoolel, karjatada sool on äga suur kari `lambud ees Khk; Poisil oli lambakari ees, läks teistega kupatas Emm; `lambu karjane, tal oli viis, kuuskümmend lammast ees Ann; vana karjuss oli, viie talu kari oli ees Äks; üits lehm magass sääl vi̬i̬l mul i̬i̬n - - `teisi ei ole üttegi enämb Ran

6. käes (tööks, normiks, teha); kavatsusel, teoksil; arutusel `enne `käisivad `mõisudes [tööl]. õlivad oma jaod ies; sel ajal kui minu asi õli ies (kohtus arutusel) Lüg; Igal niitjal oli oma rind ees Kaa; mool oo ikke see tee ees ja ma pea ikke `sõnna minema Mar; taal oo suur lai ee ~ rind ees (väga laiast kaarest) Kse; igal ühel oli jägu ies [vihusidumisel] Sim; aga nüd oĺli [asi] `kohtu pääl i̬i̬s Vil; paĺlu tallitusi vai toimetusi ihen Hel; lina `kakmise ja rüä `lõikamise man om igal oma esi ehen Ote; rüä põimu `aigu oĺl egal ütel uma esi i̬i̬hn Rõu

7. (kellegi asemel) tegemas, tööl ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; kui tä (isa) ikke ees sool veel tegemas oo Mar; parunil olid valitsejad ees Aud; Sul piavad ikki tańtsikud i̬i̬s olema (vastatakse, kui kästakse midagi tuua) Hää; täl oo emä eden. `kerge kodo õlla Kod

8. (eelnevalt) eeskujuks, matkamiseks `Peidlakońdiga mõõdeti [pikkust], ku teist sukka i̬i̬s ei olnu Hää; minä laalin jäälegä eden, tämä laald piĺligä järele Kod; mis sa (kirikuõpetaja) ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi; ku ta ehen ärä lauĺds, tõise lauliv taga `järgi Krk; nigu emä ~ esä i̬i̬n, nii latse takst `perrä Nõo; sa˽loe esi iihn, siss saa lat́s takan lukõʔ Har; ja mis tu vana nainõ tegi iih, tuud tegi poiśs kah takah Se

II. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses Ihasalu ies olen `nuota vedand, Kaberneme ies olen; Igäkerd ei old siin külä iess kalu Kuu; kerigos ja kerigo ies oli suur pühä Vai; peab korra näpud suu ees, siis muĺlub paiset [arstimisel] Jäm; kui ma oli lapsene veel, siis ma pidi `jälle ärja ees `käima Ans; tuul kuristab körva ees Khk; Midagi naagu korra `silmade ees vilksatas; `Kallid pühad on `jälle ukse ees (lähedal) Pöi; `öötasse ikke, et estob aga oki ees `peale (ketrab) Mar; uśs vingerdab jüst `jalge ees Vän; surm just suu ees; minu körvade ies on vahest nisuke umin ja kumin Ris; ta käis täna `kohtulaua ees Juu; inimesi läks küll mu ees Jür; üks teene vanaisa oli sial aas ta (voodis lamaja) ies juttu Amb; `kolda oli ahju ies Sim; saana i̬i̬s on kaev Pal; uisk - - meie läve ihen elänu Trv; oolik karjane kurdab `püsti eläjäde ehen Hls; rinna luu om siin rinna i̬i̬n, üleväld `alla; `leibä ei ole vaea, kui joba uba nõna i̬i̬n (laual) Ran; mõ̭ni om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n; `tütrik om peelde i̬i̬n, koda kangast Kan; sääl pliidi iihn omma jo puu˽ka `vaĺmi Har; mis sä taah muḱetat `hińdä ja säet `pi̬i̬gle i̬i̬h Räp; `kõ̭iki iih kasusõ hu̬u̬nisaʔ Lut || ei ole `uidu `otsa ees Kuu; elu`juoni one `otsa ies VNg; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu otsa ees Mus; suur muhk õtsa eden Kod; igi om `ernen otsa ehen Hls; tati rida rinna i̬i̬n Ran b. aiste vahel, rakkes obone on rie ies Vai; Ärjad olid adra ees iges Pöi; kui sa `talve öpeta [noort hobust] siis `olle ree ees, sui `olle `vankri ees Phl; obu oo `vankre ees Kse; kaks `ärga olid saha ees Rap; nu̬u̬ ärjad olid adra i̬i̬s ja künneti Äks; kaks obest `oĺli neil kae·śsi i̬i̬s Vil; valla obõsed olliva [mõisahärral] tõlla i̬i̬n Ran c. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalus, tüliks ära `sõisa ` valge ies Lüg; üks va maias loom, kedrustab `pεεle teiste ees Khk; Mia ei põlõ `teite ies Khn; sapp on `päikese ies, et nüid tuleb `vihma KuuK; ma olen neid `lehmasi näind küll, kis käisid karjas, laud silma ies Amb; trihinnud naarta, käsi suu eden; `silme eden nõnnagu vari, ei näe üväss Kod; mets on tuulte ees ia soe Plt; topuss `olli lõhna augu ihen Krk; kui inimese `vihtnuva olliva, siss `oidsiva viha käpäga kõtu i̬i̬n, nii et äbeduss es ole paĺlass Nõo; kartohka i̬i̬h aid, `naaridõ i̬i̬h aid Se

2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni) vana pries õli `särgi ies; `kardinad `onvad `aknate ies Lüg; öle tuuśt käib sauna leili augu ees; pöör keib ukse ees Khk; rukknööp, `leitide ees Mus; aesad oo adra ees Lih; `kalja astjaste ies on kraanid Ris; kaĺja `aśtna i̬i̬s õli vanast ike naga Trm; vanast `olli puu pü̬ü̬r pögsi i̬i̬n Nõo; `ammõ rinna i̬i̬n oĺl meestel viiś, naistel neli `nüpsi Kan; kerigu `aknidõ i̬i̬h omma võraʔ; t́jooklaʔ (prillid) omma `siĺmi i̬i̬h Se

3. (ajaliselt) enne, varem ku olivad `suured `päävad lihavotte ies, suur `neljabä ja suur `riede VNg; minu ies vast läks `vällä Lüg; joulu ees Käi; `toomapääval keisid mehed `toomaks, just jöulute ees Mus; `Erned `pandi `keetmise ees ligu; Toa koristamine see oli ega `aasta `rehte ees; Ega ilma ees olid omad [taeva] märgid Pöi; sööma ees, kui `sööma akedi, ikka loul Rei; pilve pagi `tõusis müristamese ees Var; üsna pühade ees `tehti vorstid `valmis Tõs; Oli `sikõ `õhta ies aeg Khn; pioleo karjub vihma ees PJg; suure maru ja tuule ees mängivad kalad Ris; sõja ees Tür; `õhta eden laps `väśsi ärä Kod; minu ees oli vi̬i̬l õde ja vend ära `surnud Äks

4. käes, tegevus- või mõjusfääris `Auku`leibi - - `küpsendetüd sütteägejä iess Kuu; kohevel - - maa - - lammub kää ees ära Jäm; mul on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; sepa löötsa ees ep saa vabrigu tööd teha Khk; Raand oli ju `aasta `ömber kaju `otsas ilma ees Kaa; panime [nõu] koira pütiks, nüid ta koira ees käib Vll; Kenad `päikse ees kuivat kalad olid; Mis see pisike sitsi`riide niru `söukse vihma ees on Pöi; ma ole tukkun sii soja päeva ees Muh; Sa äi läbe isegid `vaata, kis koera ees on (kelle peale koer haugub) Rei; mis sa koa mehe löögi ees oled Mär; nägu elletab, `päikese ees ja tuule ees Ris; küll `lambad kuppasivad `juosta nagu ullud kuera ies Kad; enne on vagane vesi, siis tuule ies jo akkab `liikuma Trm; külmä eden puu ei kestä, külm võtab ärä Kod; kulu ei taha vikati ees maha `minna Äks; poisid käisid sõa ees aga tütar suri ää sõa `aegus Plt; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; ku `meh́tseʔ oma löönüʔ `kahha koh́e madalahe päävä`paistõlõ, sõ̭ss hoiõtass külealotsõ rõõvast päävä i̬i̬h, et süĺlem - - pakko es `läässeʔ Räp || valgel, valgusel piiru tule ees öppisi lugu Kär; Sügisene töö see käis puhas tule ees; tat́tnina ees saab ikka midagid ära ka `tehtud Krj; lambi tule ees sai `rehte rabatud Pha; ma nää pääva ees lugeda Vll; `Matsabest pole änam tuld öles `vöötud, istuti natuke koi `valge ees ja `mindi magama Pöi; leedu tule ees `pärssisid juusskullid nõnna et, `tahtsid `juuste `sisse menna Muh; `meestel `olle ka tööd, pidid tule ees tegema Phl; kuu`valge ees `lõikast `mõisas koa Mar || hoolel, karjatada Kes pidas oma ede karjast, kessel köisid küla karjase ees Pöi; lehmad ja muĺlikad olid karjas, karjatse ies käisid. `lambad käisid `jälle ise karjatse ies Amb; igas talus kus olid ike loomad nied olid ühe karjatse ies Kad

5. a. pool, läheduses (jutul, asjaõiendusel jne); juures(olekul), silma all; kuuldes, kellelegi (rääkima, kõnelema, teatama jne) `kella `kümme ajal `ohta mina olin viel sääl `kohtu ies; `vandus jumala ies VNg; laps piäb oma isä ja emä ies ikke alandlik õlemaie Lüg; kuninga ies nämäd `ninda sama `rääkid Vai; akkab sadama, koer söi `rohtu, ega ta‿p tohi mo ees valeta mette Khk; ega te‿p akka seda `kordama (edasi rääkima) kellegi eess; `olli isa ees üteln et, ma nägi Kuramal nii suure koera kut obuse vars; ega ma‿p `kaiba seda vanamate eess; siis köisime `uurija ees Muh; pahu`rahva `jütlust `ütles öpetaja, luges nende ees Emm; kis Senkpussi ees nuttis, see sai keik Phl; Neid `lapsi `lastakse vanainimeste ees jurada, et võtab kõrvad kurdis Han; kεisin Talinas arsti ees PJg; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; kihelkonna ies pekseti inimeisi VMr; ta on üks salauśs mutku vusistab ühe ja teise ies Sim; laheb püksid maha `sakse eden Kod; kui sa papi i̬i̬s ära käid, siis akatasse kirikus maha kuulutama Ksi; kül ta mukitab ennäst pośte ees KJn; `kaemen ~ `katsel käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen egä kuu kõrra Hls; su oma ehen võletess Krk; etsitäp pośte i̬i̬n, tahab mehele Nõo; Õt neide `tütrele äste˽suuŕ `veimevakk saasiʔ mud́u `võidsõ tütär pulmalõistõ iinh häppü ka jäiäʔ Har || teenistuses, alluvuses `ninda `nuorelt juo `võõra ies [teenimas] Lüg; vana [mõisniku] ees ma tööl ei keind mette LNg; kolm `aastad ma oli oninaise ees `teenimes Kir; kolm `aastad oli `võera ees (teenisin võõrast) Tõs; Mina `kasvasi pereme i̬i̬s, mul põlnu `aega epitada Hää b. võrreldes, suhtes; vaatekohast, silmis nii vähäses `väärtüsess sie `rannamies ige oli `neie (maameeste) iess Kuu; miul ei ole siu ies saladust kedägi Vai; tahab teiste ees tark `olla Khk; elä küll nagu tahad, eks sa õle ilma eden äbemätä; egä tä ei `piisa kedägi tämä eden (ei jõua kaua teistega võrdselt töötada) Kod; me olem puha patutse jumale ehen Krk; mia ei oless julenu noid `tüt́rige naesess võtta, mia tuusi et ma noede i̬i̬n olli `liiga alatu Nõo

6. mis selle ees (sel viga) on, et see‿b `aita Khk; näd ikke oma `tööga `meite ees (kaugemal). näd jo `peale `niitvad Mar

Vrd iil2

III. prep 1. (ruumiliselt) eespool, -otsas iess `silmi on üvä, aga taga `perse kade Vai; kõnnib, ees minu läheb tua ette KJn; kos tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kae, kari tulep säält, sääl kit́s joosep i̬i̬n `karja Kam; i̬i̬h essä tuĺl lat́s kodo, `mänǵih tuĺl kodo Vas

2. (ajaliselt) enne, varem Lagle on merelind - - `öeldi i̬i̬s tormi siś nad lagistavad Hää; tütär läks eden sedä mehele Kod; minev`aaste tei [heina] ehen sügise; ehen lõunat, enne katte Krk; i̬i̬n õdagut jääp tuul vakka Kam; om üte `aastõgõ iin minnu pernaanõ olluʔ Krl; ta käve iihn meid siihn Har; i̬i̬n `aigu šündünu; iin `ielat (üleeile) Lei

ees2 ees g eesi Jäm Ans Kaa Pha; iis g iisi Jäm Khk; ies g -i Lüg

1. saapa- või kingasilm, (selle) metallrõngas kiŋŋa pusid, niid ep `itle küll mitte, nii kutsuvad `saapa eesid Jäm; kiŋŋa ~ `saapa iisid; iisi augud Khk; Mu kiŋŋa ees oo peelt ää tulnd; Saapa eesiauk oo nii pisike, et mette‿p saa saapapaela otsa säält läbi aeda Kaa

2. (nööbi-, kanga)kinnitusaas `iesid, `niidid `panna `pulkide `külge [pleekimisel], siis tuul ei vie `kaŋŋast edesi; `iesid õlivad `riidel ies [nööpaukude asemel] Lüg Vrd öös

ees3 ees MMg, ies Kuu KuuK Kos(ijes, i̬i̬s), g ikke härjaike pane härg ikkesse Kuu; kaks `ärgä vedid kõvass, ies saŕvin; kui panid kaks `ärgä ette, õli kaks ijess. egäl ühel õma ijes ~ ies; ühel ärjäl õli üksik, i̬i̬s õli kahe õma; i̬i̬s õli pitk, üle kahe ärjä; rihmadega `panti i̬i̬s pähä; ärjäd ikken akavad minemä; ärjä ikked õllud sarvil ja künnetud; talvei̬i̬s (ühe härja ike talvistel vedudel); ärg `pantse ikke, siis sidotse `sarvi `külge `kinni `tiisel Kod; `ärge ees (kahe härja jaoks) MMg

eks1 eks R eP(äks hajusalt Sa, Rei Noa Han Ris); es Äks Ksi Lai Plt KJn Trv hajusalt T, Har Vas

1. (kinnitus- või rõhusõna) a. (välj nõustumist, kinnitust, seletust, oletust jm) küll(ap), ju, noh `eiga ma `uskund et isä nii pia tuleb. eks tuligi sield üle `silla `sauna `juurest Kuu; eks te õle isegi lugened Jõh; `korjasimmo sääl `marjo ja eks karu oli ka mei ligidäl Vai; eks te‿p tahade `marju Jäm; äks pühade `loupa oli ikka pailu tegemist Ans; kis neid (puid) `vankre `põlves vädama akkab, eks kui lund tuleb, siis vää Mär; poisid jään `vinti, eks üks poiss jään magama Aud; Eks ta ole, või ta vale (tõsiasja kinnitus) Hää; eks nisu, kui ta oli suur, eks ka leigatud nagu rukistki Amb; obuse`riistade jäuks eks seda juht`nahka tehakse `praegugi JJn; isa `ütles, et eks ta ilusti võind `rääkida Ann; tema müristab üks lugu, eks nää, mis ta võtab teha (hakkab sadama või ei) Pai; eks ma siis lähe Iis; eks tegijal `juhtu `mõndagi Pal; `veissel on tühemud, eks `lambal on nisa·ma Lai; es mul need rinnad on siit `aiged Plt; poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn; purju `pääga es tu̬u̬ `lü̬ü̬mine tule Nõo; Ära˽pilgutu˽`pańgi täüs! Kui`mu̬u̬du ma˽pilgudaʔ - - Es ku˽valat pańgi pilkätäüś Har || (koos eitussõnaga) eks eb jõua tööd teha koa Pöi; miul `olli ka oherd, a es na kõ̭ik‿i ole nüid kadunuva; es si̬i̬ vana inimene ei köhi ja ei rögise, vanal jo vana rinna Puh; `pernasel olliva katsiku latse, es ta ädän es ole Nõo b. (välj soovi, nõuannet) eks sa `siivu `ennast ka, tie `puhtast (nt aja habe ära) Lüg; mis sa midu nügid, äks vöta vahem nuga Jaa; mis sa siin luus`kanti lööd. eks sa või vekatiga `niita mette Mar; Äks sa läin koju, mis sa sii veel `vaatad Han; mis sa‿s rattaga lähäd, eks sa‿s või sammati joosta Nis; eks sa `lasknud siis `lahti, mis sa tast `kinni `oitsid Amb; eks sa mine `sinna `vaatama Kod c. (välj imestust, parastust, etteheidet, üllatust) `Eksas (eks sa siis) tiand, et mul ei õle Jõh; siis sulane üteld oma tüdruku `vastu, et noh, eks ma üteld seda Nis; eks ma nää, kellega sa annad meile lõuna `süia Amb; Vanaʔ inemiseʔ kõnõli: Es sa no˽kaeʔ, medä lat́s om tennüʔ Har

Vrd as, eiks, eiss2, ekse1, etse

2. (usutlussõna, eeldab jaatavat vastust) kas (ei), ju (ei) eks se `perse jää `aigest? Vai; eks ole, pere vanam võiks `tuua Muh; eks jääb nii – nagu me `rääkisime Mär; Lähme `mängima, äks Han; eks täna ole `teisibä, mul alati päävad segamini HMd; eks te `pähkleid tunne? Ann; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kangast kudund VMr; eis sie ole õmmeti `õige VJg; aga minu kits küll ei taha [kartulikoori], eks ta ole siis maiass, kas ta põle maiass siis Lai; Es `ääskine kohupiim vi̬i̬l siihn kausin olõʔ Har || (koos eitussõnaga) eks `silmäd ei tie `haigeks sie `kirjutamine Kuu; eks sool pole `körvi pεεs, et sa‿p kuule Jäm; äks ta pole siis änam laps? Rei; eks sool põlnd äbi mette Rid; sie (kuslapuu) kasvab `metsas, eks te‿i ole seda näind VMr; es temä‿i või minnä ka vahel Trv

eks2 eks g eksu Juu, eksi Kod; p `eksu Kuu viga, eksitus Et ei pia hajuks panema ku `kirjatüöss tule sana`eksu Kuu; mul sii kudumesel läks eks `sisse. ei soa aru, kus ma selle eksu `sisse teind olen Juu

ems → emps

eo eo Tõs Mar int (hinkuva hobuse häälitsusest) obone `iotab. teeb eoʔ Mar Vrd iu

eo → higuma2

eps edev, tore (inimene) meite eps Jäm Vrd epsam

eros eraldi Ei näväd kuos ela, juo `ammustajast `saate `onvad eros Lüg

es1 (preteeritumi kõigis pööretes; eP alal hrl van) es Sa(äs Mus) Muh Rei Phl Khn Aud Hää Saa MMg Äks KJn Vil eL(hrl sõltuvalt eelnevast vokaalist as, is, os, us, õs äs V), is Har Lei; (eitusverb) (ta) es Kod; (kontamineerunult eelneva sõnaga) s Sa Muh Phl Khn eL
I. (eitussõna või verb)
1. eia. (predikaatverbi ees või järel; sag koos mõne teise eitussõnaga) see‿s ole mees, kes εi ole `mandril `raavi `kaevand; kas te sεεl Kergu külas es `keiend Mus; Ta es olnd seda `kuuland Kaa; ega seda es mõedeta küll nuiaga; ma‿s seesa kodu mette Muh; see (tanu) pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla; ta‿s annand Phl; kana tuõs (ei toonud) kedägi `poegi `vällä; ei tahas mitte kudagid Khn; mia es `saagi seal uues maeas elada; kõik nut́sid. mina es `nutnu Hää; tämä es maksa kedägi Kod; aga sält vist kuulda midagi nad es leia Äks; vanast `simmani es ole Vil; egass vanema inimese es roogi linu Trv; si̬i̬ leib eś‿joole apanu Krk; ma‿s täi oma mõtsast karja `aada `vitsa ka lõegata; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme; na‿s käsevä `kumbki poosil tü̬ü̬d tetä Nõo; me es `lääme konagi vihmaga linna `kakma Ote; ma‿s mõista änt, es `julgu änt midägi˽tetäʔ San; peremi̬i̬ss `pernasega es tulõva Urv; olõ is, näe‿s ma üttegi kirvõst sääl maal; ega ma vällän is püüsünü (ei oleks püsinud) see `rõivaga Har; timä taha as, et ma sullõ kõ̭iḱ är˽kõ̭nõla Rõu; sõ̭ss ma es olõss tõsõ jaloh olnuʔ, es tõsõ sõkkuʔ Plv; sa as lubanuʔ – mis sa lubasiʔ; mi taad `tiidnü‿s; Esis kiä eiss mehele lää‿s, niisama mehe˽ka võta as ummapääd `naise Se; [kartlik hobune] kõ̭õ̭ `kullõss kon miä habahhanu‿s, kõrahhanu‿s Lut Vrd esid, esimä, esin, esitä b. (eitust rõhutavalt predikaatverbist lahus) vanna inemist olõ˽ka es, kiä `lat́si `perrä `kaenuʔ; `sü̬ü̬mägi es mi̬i̬śs läpe˽tullaʔ Vas
2. (möönduses, etteheites; lause sisult jaatav) kas sa es oless võenu minu manu tulla Hel; no milless ma es näeʔ [väänkaela] sõ̭ss ku pesä oĺ sõ̭ss näit tedä külält Plv
3. (eitussõnana vastuseks küsimusele) es, tulõkassa mehe es usu˽kah [et naine põlema pani] Urv; ah tulissil, es, maʔ es [käinud] Plv
II. adv (eitust või keeldu tugevdavalt) mitte, sugugi, üldse maśsinõ `oĺli˽kõ̭ik ukka `lännü, es saa˽`villu kaaŕsi es San; käve siin mustõldõn, mul `oĺlgi, a˽ma es anna es; vanna `su̬u̬rmaleemekeist, tu̬u̬d lõ̭mbõʔ ja oĺliʔ, es olõ˽`leibä es `õigõt es Urv; Neil is olõ˽matuss sukugi kõrran – is ütte lillikeist; `Tütrik pedi tegeme suurõ `veimevaka, mudu õs `saaki õs mehele Har; tiiä ma˽noist [linnu]munõst õs, mi munnõ kae es Plv; latsõ `tüḱsevä kah voḱi ette minemä. maʔ es Vas; saa as `sisse kündä äs, rikass veli palot́ tuu `vaesõ mehe [sõnniku ära] Se || ega nee ole es sehuksed palgi puud siis nee `ollid `pienid puud Muh
III. konj
1. (eitavas lauses) ma oodi tat ku `enge, es tule‿s tule Krk; [poisid] niisama `amme väel, es ole `pökse es medägi; es osta `kiäki ütte `naasklit es `nõkla Nõo; Vanast es olõ˽villa `kraaśjat es lahutajat kah `õiõʔ Urv; is olõ üttegi inemise `vaimu nätäʔ, is minnen, is tullõn; timä is tiiä ü̬ü̬d is `päivä Har; es olõki `kahvlit olõmahn es väist Rõu; peenikene kumak ja maagõ lang ta mitte `veega es pääväga `kuigi `vällä es lääʔ Räp Vrd isek
2. is ku (võrdlev) kui küla laib pareb is ku ama laib; jesa tütärd änäbä `meileidsess is ku `poiga; tu̬u̬ mukkaga änäbä `sõimlõži is ku ma `mõetleži Lei
Vrd ei, esid, esimä, esin, esitä

es2 es Urv Rõu Plv ega siis `heitsi magama ja, es inäp `hirmu midägi es olõʔ Urv; Es `putru kiä nii˽kuumalt sü̬ü̬ ei˽ku˽tedä `keetäss; Es noʔ inäp säänäst linast `rõ̭õ̭vast tetä ei˽ku˽vanast Rõu

es → eks

ess1 ess Muh Käi Khn Trv Hls, g essa Rei(-i) Tõs Tor Saa Ris Juu Kos, essu Krk, esse Mar Kse; eśs g essi Jäm äss (kaardimängus) ma anna soole essiga `seĺga; trump eśs; paja eśs; kruutu eśs; kreitsi eśs Jäm; risti ess Muh; mette `ühte `rumpi ega `essa Tõs; pada ess; mitu `essa sul oo? anna essaga Tor; ess on kaartimängus keigest üle, ainult trump saab essast üle; mia tahan ärtu essa Saa; poti `essa põld Juu; ruutu ess Kos; riśtess Trv; pot́t ess Hls; ärdi ess; ruudi ess Krk

*ess2 sitt Kurblisel om periss essu ais man Hls

ess3 → s

Ess ess g essu = Esmu `i̬i̬sebe `panti Ess nimi, ärjäl; Essuss õigati ku tal täht́ots olli Krk

ets → eest

jos jos Lut Lei(-ss; d́os) konj (alustab tingimuslauset) kui jos tulõ tuul, aa piĺve ettepoolõ; jos muna om valmis, siss süüʔ, a kui ei, siss keedäme viil; d́os sa tulõdõ sess ma `paata Lei

kos kos hv Vai Kär, Käi Phl Mar Han Ris TaPõ Plt eL (sag lausefoneetiliselt liitunud järgneva pronoomeniga)
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus kos‿sa käisid Trm; Eku kos kari Trv; kos tibuse om Nõo; no kos `põrsad, `põrsad om rüän TMr; kos kottal sa tu̬u̬ kõrd oĺlit Rõn; kos sa käveʔ sikakõni Krl Vrd kosa
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) `naaskliga parandatasse koa obose `riistu kos paksem koht Mar; karedad koŕvid õõnal, kos `si̬i̬mned sidel Kod; ega mina sedä‿i tia kos kuhal nad `ki̬i̬gi olid Pal; kos suvel keedeti kutsuti koda; talud `aeti `senna, kos lagedam Äks; ma vaadi, kos `kohta ta sihip Krk; [nad] küsinävä sedävisi et, kos tü̬ü̬n sina siss käid, et kos uulitsen tu̬u̬ om; `älve om serätse rabade pääl, kos serätse su̬u̬ `loika Puh; vähämbil taludel kos oĺl üits obene, sääl `olli rehe taḿp Ote; mäe takahn, kos `vaŕjo oĺl, sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu Vrd kosa
3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) kus tahes; teadmata kus vaim jεεb elama pärast sorma. kos kohas ta on, seda äi `saagid seleta Käi; `kostis kos `maale ära, kui lenu lougutati Han; [susi] viinu väedse kos sedä ja tõist Ran; vanast `aeti `varra kari `mõtsa, `aeti su̬u̬ pääle ja kos konagi `olli Puh; [poiss] ulgub pähle kos ulgub, vahel om `päivi`kaupa kotust ärä Nõo; võttava hanna `ki̬i̬rdu `säĺgä ja läävä kos kolmkümmend Har; lät́s kos si̬i̬ ja tõnõ; tõsõ lät́sivä kos huńn ussaiastõgi `väĺlä ärʔ Plv
II. (osutab kohta) missugusesse kohta
1. (otseses küsimuses) kuhu kos‿sa lähäd Ris; kui sul üks sõber on, kos‿sa ta magama paned Pal; kos‿sa‿nd läät `paĺla `ammega Trv; kos miu tuleriista om jäänu Krk; sõda om lähikesen, kos‿me sõ̭apakku lähme Nõo; tohohh sõke seh, ko‿sa siss lähät Võn; ko‿sa˽tu ahuluvva pannitõ San; kos‿ti nüüd `läädeʔ Rõu
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) kos vili `sisse `veeti, oli kaśt Pal; nõnna (suuraudadeta) lääb obene sinnä kos ta esi tahab Hel; ei ole üttegi lukutagust, kos‿sa raha panet; tu̬u̬ om nii ärä `irmenu, et ei tiiä kos pakeb Nõo; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos‿te mu `lautsile panete Rõn
3. (täpselt määratlemata koht) kuhu tahes; teadmata kuhu nu [heina]tuudid `panti `vankre `pääle ja vii kos‿sa tahad Ran; kos paneb ta ni̬i̬ naha, mes looma tapetass Puh; [ta] ei kuule sõna, ti̬i̬b mes tahab, ja lähäb kos tahab Nõo
III. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) ja kos‿si obese `vargus! küll keriku juurest ja `kõŕtside eest varastadi; elu`aegne suure kuha perenaene, siis akkab karjas `käima! kos sa sellega Äks; no kos olli Riinul elu vi̬i̬l Hel; kõik es jõvva `ostagi ku̬u̬rmat `ainu, kos liina inimestel tu raha `olli Ran; vahi kos om miniäss, piäb ämmäst lugu Puh; näet kos latsel om jala, lasep nigu üits põder jälle Nõo; siss kos meil oĺli ää mi̬i̬ĺ - - nakatass `vorste tegemä pühädess TMr; Tulõ no jo ärʔ a kos no˽tõõnõ, mugu˽`voŕpsõ uḿmi `luudõ tetäʔ Rõu; `meilgi oĺl suuŕ oinass, kos tu hulga liha, mis laadulõ `vi̬i̬di Vas; kos ta no läpe paaǵah ollaʔ Räp
Vrd kus

meos(s) meos Vil; meo|ss g -se Krk

1. metstuvi – Vil Vrd meokas

2. rumal, saamatu (olend) sa olet ku‿t́s meoss, sa kellekist aru ei saa; Mis sa selle meose käest küśut, si̬i̬ ei tää ju maast ega ilmast midägi Krk

mos → moosa

oos u̬u̬ś Krl, g oose Kam Ote San, oosõ Võn Rõu Vas Räp Se, uosõ Lut, oonõ Plv(h-) Räp; hu̬u̬ś g hoosõ Kan Rõu Vas; u̬u̬ń g oonõ Võn Har õõs, õõnsus, auk; urg, koobas pütü piĺli oĺli nigu oosõga pulga; uśsi`maarjapäävä läävä uśsi ärä `u̬u̬ndõ Võn; mütä aava kah `u̬u̬si perve `siśse Kam; ta (kartul) om nii oosele siśest `sü̬ü̬dü Ote; kähr lätt hu̬u̬st piten. mõ̭nikõrd `laskvaʔ meheʔ püssüga˽sinnaʔ `hu̬u̬stõ kährele Kan; meil omma na ubina rikkõn, omma `väega kärbädsõ ja oonidsõ; ma˽taha ka uḿmi `hambõid `ploḿmi, oonõʔ omma kõ̭igil sisen Har; jänese˽`kaibva `hu̬u̬si maa `sisse Rõu; rebäseʔ `kandvaʔ kannu `hu̬u̬ndõ Plv; kerigu all om tu u̬u̬ś, paṕiʔ matõtasõ kõ̭iḱ sinnä `u̬u̬sdõ Se