[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

higuma2 iguma Kam Ote Lei, -e Hel San, -õ Krl; higuma Har VId(-o-); (ma) eo Kam Ote San Krl, heo, hio Har VId, iu Lei, igu Hel (osa vorme langeb kokku verbiga heoma) ihuma väedse nühri, tulep iguda; aenamaa põndsu päält `löüti noid tahu kivve, kellega kirvest `eoti; kui ta igus, tei abena liǵedäss põse pääl, kai, kas kirvess võtap. kui võt́t, inämp es `eota Kam; sa `heie külh taad väist ääsä pöörä pääl Har; Vikati higumisess `oĺli˽vanast tõrvalastuʔ; vikahti hikoʔ last; `poissi es olõ˽säänäst es, kiä mul higi Rõu; ma˽hei kõ̭ik väädse˽teräväss Plv; Vana kuri igub väitsi (öeld, kui leib pannakse selili lauale); vikaht taht hikoʔ Vas; väist `heotass; ku ar˽saa `heotuss; niidä õ̭nnõ, vikaht́ om heot; higogõ taho pääl; vikahti hikoʔ tahk Se; vikat́ haard `liiva, tuuperäst um higomene Lut; hammast higuma fig viha kandma, halba kavatsema ta om ammuki joba igunu miu pääle ammast Hel; taa vana irvik um, üttelukku higo tõsõ küleh hammast Plv; a tu̬u̬ jo hammast higi ammuki tu̬u̬ `pääle; mis sa `hiodõ hammast tõõsõ pääle Se Vrd heoma