[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kus kus R eP M Puh TMr Rõu Se
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus on minu `sussid VNg; Kus se oma oid sul on IisR; kus se `toine maja on Vai; kus `kantis ta nüid elab Mus; Kus sa jöulute aegu mötled olla Kaa; Kus te siis nõnda `seltsi olete soand Pöi; Tiina, kus sa oled Muh; kus sa köisid Kir; kus pudru mänd o, ma taha pudru `keeta Kse; Kus tede rahvas ond Khn; kus tema oo Tor; kus sa lääd, kus sa `käisid Ris; kus su siĺmad o Kei; no kus siis neid inimesi niipaĺlu on sis Pee; kus tema peaks olema VJg; kus toop on Plt; kus sa käisid Trv; kus sa˽käveʔ Rõu; kus kohas ~ kohtas ~ kohal kus no kus kõhal täma siis elab Lüg; parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad Vai; kus kuhas sa elad Jäm; Äi mäleta kus kohas Pöi; kus `kohtas maad kündasse Muh; Kus kohas nii `ilja `olta Rei; kuskohes see asi oo Mar; kus `kohtes sa köisid Vig; kus `kohtas see asi oo Tõs; kus `kohtes sa `oĺlid Tor; kus `kohtas ta on Ris; kuskohas pidi olema see karjane, et lehmad tee peal olivad JJn; kus kohal ta on KJn; saanalava, kuskohal pääl viheltse Vil || kui kus `kaugel ta elamas on Kaa Vrd kosa, kusass
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `lenna, `lenna leppatriin, kus su isa ema on Nai; `vuoso (saapapöia) `painamise laud, kus pääl `painetasse (koolutatakse) Lüg; saverigod, nied on kus küles `aisad `käüväd Vai; sεεl `kohtas, kus ammas on, teist pole `vastus Kär; `keidi `törva `müimas igas `kantis, kus `rohkem `leiba oli Mus; tea, kus ma˛i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; vahe laut `olli koa, kus kõik värgid sehes `ollid; ma‿p tea, kus tuule all se Riia oo Muh; kus nirk pidi ennäst `näitäma, seal pidi looma õnnetust tulema Mar; ena kus rüssad oo kõik Mih; ei tea kus kääras nii räägitse Tõs; ma ei ole küsind nii `truuste, kus se mees tal ää suri Juu; Kus seda [liha] põld, `aeti piimatilga ja vee varal läbi Amb; kus peres karjane `korda oli, sialt pidi abilene kua olema JJn; kui inimene on ike kõik maapial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; set́seteist`kümme `aastane olin, kui tulin `seia kus `kostnaga maea oli VMr; mina põle siukses pulmas ei ole käind, kus taldrikid ei ole olnd laua piäl KJn; [vana-aasta öösel kuulati] kus obene irn, sääl siss saap `pulme TMr
3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) `Ahvrikas või kus pidada ka mets`sõnnisi õlema Lüg; `olgu kus tahes Jõh; `Käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat; Jättas `kuoli kus seda ja teist ja läks mehele IisR; ken kus tüöl olivad Vai; Olga Juhan eile olnd kus tahes, aga meitel ta küll es ole; `Pauku kuuldes `lindasid nonnid kus seda ning teist Kaa; mine kus `juudas Rei; läind `altari eest kus seda ja teist Vig; igavene uńnik maha luobitud `nahkasi, parsil või vommil kus nad olid JJn; `korja oma lamuoŕ ja mine kus seda ja teist Kad
Vrd kon, kuas1, kun, kusass
II. (osutab kohta) missugusesse kohta
1. kuhu (otseses küsimuses) kus sa tahid `mennä Lüg; Kus sa kuriloom jälle ronid Kaa; kus tal siis änam `minna oligid Krj; kus te siis nende `kirjadega lähate niid Pha; kus ne eenad kõik `mahtuvad; Muh; kus löa (lõnga) kera jähi Emm; kus sa joosed, ooda neid ka Käi; kus se vikat jäi Mär; kus sa mo mehe `jätsid Vig; kus sa jätad isat emat, kui isat emat viletsase jäid Aud; kus sa `arvasid minnä Saa; see (laps) oli ikka parandal, kus tema pidi minema Ris; kus `küĺgi sa nüid lähäd Juu; kus sa tõttad Amb; kuus tütart, kus ma teid panen Pil; kus sa lähäd KJn; kus kohale ~ kohta kuhu Kus `kohta sa minemas oled Jäm; kus `kohta sa lähed Rei; tä teab, kus `kohta ta rõnd jähi Mar; kus `kohta sa kipud Kir; panime kolm tikku maha, et aru saada, kus `kohta ta lähäb Kse; `tuńtsid `tiatsid kus `kohta nad tulid Kei; ega ei tia, kus `kohta lähvad Jür; ei leia üles, kus kohale ta kukkus HJn
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `sillal oli suur kaśt kus `sisse siis kivid `aeti Jõe; Äi tεε, kus nad lähvad Kaa; teab kus ta siit läks Vll; see oo suur jäme nöör, kus `peale võrk rakendatse; kus sa põle pannud, sealt põle võtta koa mette Muh; kui tema läks, kus ta läks, aga ikka ta sai [jahisaagi] Noa; putk o ahingal taga, kus vaŕs taha köib Kse; seal (katusel) oo `jälle üks puuarakas, kus vahele [õle]vihk saab `pandud Mih; kerade jäuks on oma kaśt - - kus lähäb kohe kakskümmend kera `sisse Hag; `kiegi ei tia, kus me lähme Jür; oli viinavabrik kus kardulid `viidi Kad; parred oĺlid üleval, kus `pańti vili `kuivama KJn; süte pańn `oĺli all, kus söe otsad `pääle `kuksid Vil
3. (täpselt määratlemata koht) siis ta oleks läin ei tea kus Muh; Kus `kuulmata mei ära läksime, sest änam olnd tääda midagid Rei; ehmatas roosi kää `peale või jala `peale või kus `tahtes Mär; nüid tegavad majad kus taht Kse; Vi̬i̬ all läheb [aul] kus `kaugel (väga kaugele) `teise `kohta Hää; üks on mulgu maha jätt, nüid on loomad tea kus läind Juu; [lihunikud] viisid liha jälle `linna ja kus seda `viidi Rap; kus maale (ei tea) kuhu, kui kaugele kus `maale tä oo jätnd `eese külbi rõnna Mar; kui nad reägivad seal `õues, se kostab kes‿ta (kes teab) kus `moale Juu; siis lähevad kus`maale, ega siis aru ei ole Pai; siit läksid vaest kus `maale SJn
Vrd koh1, kohes1, kusa2, kusse2
III. (osutab kohta) millisest kohast, kust
1. (otseses küsimuses) kus sa [suvitajatele] seda `piima vottad, ise tahad ka `saada Jõe; kus sa võtad selle raha äkist Kär; kus see vana inimene `prilla võtab, ei saa änam `linna `mindud Vig; ja kes rannast `iemal oli ja kus seda kala siis said KuuK; kus sa kuradi poiss said selle TMr; kus kohalt ~ kohast kust Kuskuhast `söuke tööriist `leitud on Kaa; kuskohalt si̬i̬ leib `väĺlä võetse, ku sa sedäsi koeral `leibä annad Vil Vrd kusast
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) sii ma oli sii Nigule talus, kus õuest sa ikke läbi tuled Aud; Vuĺbil old koa saun, kus uńt viind kolme`oastase lapse ää Amb
IV. 
1. siduv ajamäärsõna Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand; Üks `muutus ikka tuleb, paari päeva eest kus ma nägi `päiksel olid `rõngad `ömber Pöi
2. kusagil, kuskil välk lei inimise maha, kus siin Narva puol Lüg; pole last kus oln Phl
V. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) siis kui `kapten toruga `ütles `alla, et ädaoht on `müödas, kus siis akkas `juubeldus Jõe; Kas `ussid `jääväd maha, kus sedä, `ussid `lassed nüüd `ringiradast tämäle järele; kus sain `lahmaka vett `vasta `vahtimist, et `oia ja `kielä; `soimada said igäst `kandist kus küll Kuu; no kus `nindapali sai raha `maksada kui tämä `tahtus; `kolmest tükkist läks [mast] kurat, vot siis kus oli avare·i VNg; ta ei `anna sedä `mulle, `liiate sinule, `meie õleme tuttavamad, kus siis sinä võid `saada; ei, ei, kus sa ühega (ühe ahjukütmisega) said [rehe] `kuivast Lüg; Vai‿s tämasugune mies teist näeb vai `teisele appi tuleb, no kus sa `sellega; Kus ta (poeg) sul isasse on; Kus täma‿nd `millaski `süidi IisR; kus see `külmä, `külmä ei ole Vai; Kus selle nalja ots kui va Juri vangist tagasi tuleb ning levab, et naine - - kaksikud teind oo; Kus selle mure ots, mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa; `värdlig kuub oli üll, kus oli kuuel `laius Vll; Kus ikka mehel õlad olid, mõõda süllaga; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab et; Ise aasid uherdi nina otsast tüki ää, kus see änam [puu] `sisse läheb; Vett täis, kus `sõuke põleb; Kus see `vaene ori siis seda (hollandi veskit) pidi soama tehja Pöi; kus sa neid kätte said, rebane ju kaval Muh; Kus naabri poiss oli kohe siin, kui meie tüdruk linnast koju tuli Mar; annan noormihele tooli, ei no kus ta siis `püsti seisab Kse; vaata kus `endine töö oli Mih; Kus tal `meile `aega `tulla ond Khn; kus kasukas oli ikke tore; `õmleśt isi `käega ää ja oli, kus see, masinad või rätsepad olid Aud; kus rehepapp soand nii kurjaks Nis; noh, kus ta (pruut) üksi `jõudis [kõiki veimi] teha; ei kus pidu - - mina põle pidul käind Hag; no kus tema tööl käis, ma käisin üksi jo Pee; kus sa seal `julged sedasi `riakida Juu; kus olid pluomid jäneksel, justkui nuorel sial; mul lihane vedel [potis], kus kukkus kõik põrandalle JJn; kus ta pimedas nägigi, pidas seda minu kääst; oleks siis inimese `muodi `juodud, aga kus sa sellega, `aeti seda `viina `sisse nigu vett VMr; pesu pesemise jäuks sai ikke teha - - tuha lehelist, kus suodad siis põld olema·ski Kad; kus süda akkas `närtsima, `kanget `kuuma valu aas Kad; vaade, kus mi̬i̬s; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk