[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

nurm nurm g nurme SaLä Pha Pöi Emm(no-) Käi Rei Vig hajusalt Ha, Ann Koe Kad Sim IPõ MMg Pil, `nurme Lüg, nurmõ Khn; nuŕm Khn Lai, g nurme Saa Sim Kod Ksi Plt M T, nurmõ Võn V(no- Se); n, g nurme Emm Phl VJg, `nurme Vai

1. põld, väli, kus kasvatatakse mingit vilja Suivilja nurm Khn; suure taludel oĺli `enne linanuŕm paarkümmend vakamaad suur Saa; lääme `nurme tühü, tõise om joba nurmen Trv; rüä nuŕm olli mõtsa veeren Hls; miul sai terve nuŕm kesä ala jäet; mia ole ommukust `õhtuni nurme pääl tühün Krk; ta om vi̬i̬l nurmest tulemada; latse koradi om nüid magama jäänuva, kari om nurmen Ran; ennemb tetti sedä lina taludel paĺlu, terve nuŕm; meil olli kaits obest, seeniss ku tõesele sitta `pääle `panti, `viidi tõene sita`ku̬u̬rma `nurme Puh; üits nuŕm `olli rügä, tõene nuŕm `olli kesä, kolmass `olli tõvvuvili; `panti kamaköŕt länikude ja `viidi `nurme, egä üits võt́t `luśkaga ja sei Nõo; me siin joba kõ̭ik kotoh, aga tõõsõ iks pimmest pimmeni nurmõh Võn; tu̬u̬ `põimmine `olli `rasse ja ikäv tü̬ü̬, `mõtle tsirbiga põima maha kõ̭iḱ nu̬u̬ suure nurme Ote; maa olli nii pehme, et poole nurme jäevä üless `künmädä Rõn; suuŕ nuŕm kaŕa käen Kan; nurmõʔ omma˽säidse vakamaad Urv; noʔ vaja mindäʔ `nurmõ ernet `küĺvmä Har; sõ̭ss sai nii illoś tasanõ nuŕm, et hüä mi̬i̬ĺ oĺl kaiaʔ Rõu; ti̬i̬ päält koŕaśs hobõsõ sitta, vidi uma nurmõ pääle Plv; mis Puĺli `rahvil viga elläʔ, teräne nuŕm pääl, kalanõ jäŕv all Vas; meil om maa neĺäh nurmõh; terveh nuŕm tett kardohkit Se; ĺinnu nuŕm `oĺle, sõ̭s `tuĺle kaara nuŕm, upinaina nuŕm Lei
2. aas, looduslik rohumaa Nurm on `kõrgemb maa, rohomaa Lüg; nurme, kus rohi `kasvab Emm; nurm - - see on rohu maa - - pöld on viĺla jaoks Ris; lähme niidame seält nurme peält maha Juu; me teeme `eina nurme pealt HJn; nuŕm on `kõrge Sim; ilus nurm, kus käivad jalutamas Plt

näitus1 `näitus g -e Kuu(-üs) Lüg Jõh SaLä Vll Muh Rei hajusalt L, Ris Juu Kos JMd Koe VJg Iis Trm Kod Äks Plt KJn Trv/-us|s/ Hls Puh; `näütü|s(s) g -se Vai Hls San hajusalt V

1. avalik väljapanek; koht, kus väljapanek asub peremehel, kenel õli üva luom - - mida õlid `ninda tugevad ja `prisked, `neiega meni siis `näituse `pääle Lüg; `linnas keiakse ikka `näituse peal Vll; kas obuse `näitus oo sii, et kõik `lähtvad `oostega Mar; lähme `vaatama, sääl peab üks `näitus olema Hää; `näitusel oĺli kikkesuguseid vana`aigsid `aśju `väĺla `pantud Saa; `näituse peäl kääväd `loomi `näitämäs Juu; `Näitusel `antakse au`indu, käsitüö pialt soab au`inda Kos; eks neid `näitusi `pieta iga `uasta JMd; mis ma enesest ehin, ega ma `näitusele lähä VJg; siiś oli kaks `näitust, sel kõrral oli ike `Tartus ja no `mõisnikud pidasivad ikke oma `näitust Äks; eeśti `aigu `viidi `näütüse pääle eläjeid, hobõsõid, `viĺlä Har; olõssi `hindäl kah `näütüst kaiaʔ Plv
2. näide `kurjategijaid `trahvitasse `tõistele `näitusest, siis `tõised enamb ei tie Lüg; ku kiä pühäpäävä tege tüüd, siss ku täl maja palass ar, siss üt́eldäs, et śoo oĺl `näütüsest Se; näituseks ~ näitusest näiteks `uusi [hooneid] ehitatti ka, `näitusest `muona`mestel jäi laut vanast, tuli uus ehitatta Jõh; `näituseks saaŕ `jälle, vötad se [kuu] kolmanda veerandi‿ses maha, siis on napsult ussid koore all Ans; kui metssiga tuleb nüd `näituseks sialt - - ja tahab siit `mööda minna, siis `vasta teda `lasta ei tohi, kui sa nüd `aavad, sis on ta sul kallal kohe Plt; `ti̬i̬nder `oĺli `näituses poiss KJn
3. näitamine kas `pitkne lõi maja põlema või lõi inimise maha, siis sie on üks jumala `näitus Lüg; minä es taha tõestele `näitusess olla Puh

ors oŕs g orre Hel T, orrõ Võn San V(n oŕž Lei); ors g `orre Kuu VNg Vai

1. õrs a. lae või katuse all olev rõhtne puu `amme `panti orre `pääle, et kirbud `väĺlä läävä; om iks `kästu ja ei ole tennu, tarvis orsile tõmmata (peksa anda) piltl Ran; orde `pääle pandass langa kujuma Puh; [peiupoisil] oĺliva `rõivad `pantu orre `pääle üless TMr; mõsk kuioss orrõ pääl Plv; oŕžil üt́š kõrd `viĺla Lei b. rõhtpuu, kus kanad käivad magamas kanad on `orrel VNg; `kulle, ku kikass laalap joba orre pääl, aab rahvast üless Nõo; kana oĺliva oŕsilõ tulluva magama Võn; üit́s kana läit́s joba `ortõ, tõsõ jäiväve `sü̬ü̬mä vi̬i̬l San; Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa˽mehele kah Urv; ku kikaśs õdagu oŕsilõ minneh kirähhäss, sõ̭ss saa tõõnõ ilm Rõu; kat́s orrõ täüt `vaĺgiid kannu = `hambaʔ Vas; kikass om ar nii pest, ku jovva aiʔ oŕsilõ linnadaʔ Se c. muu rõhtne puu; latt, ritv, roigas Ärä sa nii `valjust `kiigu, et `viimaks lähäd üle `orre (võlli) ka Kuu; tõogassime siss lat́tega ja ortega tolle parve üle prao Ran; poesi aeva räeme orre `otsa Nõo; orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote; kujunu oŕs `olli, tu̬u̬ `olli iks mul peon, nigu toki i̬i̬st Rõn; hällü oŕs (vibu) `pańti üless lakkõ kińniʔ Har; nimä ummaʔ `tsuśknuʔ orrõgaʔ kõ̭iḱ nu̬u̬ʔ hainaʔ läbi; hopõń ka oĺl śaal orrõ küleh Vas; ku maa hobõst ei kannaʔ, sõ̭ss tulõ hain `oŕsiga kokko vitäʔ Räp; oŕž `pantas [pulmalistele] ette, äi `lasta läbi Lei
2. kuhjavarras kuhja orre toe Nõo; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; Oŕs `oĺli iks keśkpaegan, kuhja pesän Rõn; Tu̬u̬ kua tegemise man es olõki jo muud, ku inne orrõ˽`pistü, päält otsa˽kokku ja `omgi koda käen Urv; kuh́älõ pandass oŕs kess`paika Lut
3. koormapuu `ku̬u̬rma köüdetäss kah orrõga Rõu; `ku̬u̬rma oŕs, orrõga kinni `pandaʔ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur