[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 19 artiklit

alle1 `alle Hlj RId Rak VJg Iis

I. adv 1. alla, kaetud või alumisse ossa; (millestki) allapoole panin `sinne nahad `alle vana `vestile VNg; asu sinä `alle, minä asun `pääle; tule pane `puhtad `nartsud `lapsele `alle ja `kuivad; pisikesed `lapsed kusevad kõik `alle; Vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulle Lüg; ei saand [heina] teha, vana kulu, vana ein jäi `alle Jõh; Kevade `luomad - - `tõussa ei `jaksa `muidu, kui aja `uovad `alle IisR

2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole, madalasse sie `justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagi; [ei] `tohtind nii `kiiresti `alle `lassa `longa [ketramisel] Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle (vette) VNg; `linnud kui `saavad porodetust (kui mesipuud põrutada), siis kukkuvad `alle (surnult maha); kui `korsna `õtsast suits `alle lüöb ja `korssen ei `tõmma üäst; `istub `kelko ja laseb `alle menemäie; [leib] jääb kõri `kinni, ei lähä `alle, on pali aganu sies Lüg; sukkad `lähväd `alle, kui `paelu pääl ei õle; Siis akketi `männäga sääl `kirnu sies üläs `alle `liigutamma, kui sie mant läks siis võist Jõh; akkas `kallast `müödä menemä ja kukkus `kaldast `alle; `leivä `taigina `lasko `alle, ku leib on segatu; `päivä `lasko `alle - - `lähtö `luoja Vai; `vanker `vieres määst `alle Iis || ette, vahele; töötlemiseks kui `torgid `vilja `trummalille `alle, `torkad kääd sügävälle, unt `karsib purust kääd Lüg b. (lähemalt kohta määratlev) `kaura `tehti `siiä `alle `õitside küll, aga mina piän siit kõik [muudki viljad] `saama Lüg; siis `laiva kippar toi pudel `viina taas `sinne `alle (laevaruumi) Vai c. (päri)suunas; allapoole, kaugemale keväde kui vesi `lahti lähäb ja jää `alle lähäb juo, siis `aetasse puud jõkke Lüg; ida `tuulega vesi `lähto `alle, `lähto `lääne `puole; kui on `allemenemine, veso `lähto `rannast Vai

3. omale kohale (allasendisse); külge, kinni `kartulid akkavad juo `alle `lüömä, saab `varsti liend; laps võttab jalad `alle juo, akkab `kõndimaie Lüg; tekköd `puused jalad `alle; seppä `rauda tänä ovost, pano `rauad `alle Vai

4. (välj suhet; määra, hulka) a. vähem (kui) en õle viel `seitsekümend viis täis, õlen `alle viel Lüg b. vähemaks sääl on pisikesed `mustlased, nied norivad koleda `alle `inda VNg; `tõmmab `indasi `alle, sie on siis kui `tõine müüb `uodavammast kui `tõine; nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg; löi `innad `alle Vai || jões on ka vesi kahenend ja `alle `andand; nagu pakku õts õli jäme [paistetusest], nüüd on juo `alle `andand Lüg

5. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) mene akka `vasta, ärä `anna `alle VNg; `tõine on `kärmemb tegemä, mina jään ikke `alle Lüg; `Allekäind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; üks iga `anda `toisele `alle, leppivad ka Vai

6. (välj aega) eel, enne, ette `silku `leibä `alle ja siis viel `kartuli ja võid `pääle, siis sie õli üks eht `süömäaig ma `ütlen, äh Lüg; No kui õli karaski, siis `võeti `suala`leiba ehk `silku`leiba `alle, siis `üäldi, et `tiema nüüd `silda `alle Jõh

II. postp 1. a. (kellegi, millegi) alla; alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale rukki `alle [pandi sõnnik] VNg; pane nied `kuogid `piatsu `patja `alle; ühe pisikese alukese panin `pliita `alle; mitte palakeist ei `andand `amba `alle; mies jäi `metsäs puu `alle; aluskuub `panna `kleidi `alle; `õmblesin `sieliku `alle `tuoti Lüg; kukkus üle `päide kõhe `meie obuse `saani `alle IisR; `viskas `einä `verko `perse `alle ja läks kodo `puole Vai b. (millegi) sisse, varju mul kattusse alust ei õle, kuhu lähän, kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe; sain oma `vilja `õigel ajal kattusse `alle, `sisse `vietost; lähäd kevädel `metsä `alle `kõndimaie; sao kääst sain `räistä `alle `varjule; `jõute `riistad `viedi agerikku ulu`alle Lüg; maod `männöd maa `alle `ussi `maarja `päiväl Vai

2. (kohta märkivalt) (millegi) lähedale, juurde täma läks pere `ukse `alle ja `viskas `saŋŋa `ukse `august pruut́`pulga `sisse Hlj; ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; ärä jää `ukse `alle `sõisama; suri minu `silma `alle, õlin kõhe `juures sel ajal; pääv kesk`õhtas, saab juo `Tallinna `alle Lüg; Ei `salli `silma `allegi (sugugi) Jõh; `sõitaja tõi minu‿ss (pruudi) nii`kauagu `siie treppi `alle, ämm oli treppi‿päl `vastas IisR; `istuda ikkuna `alle ilosad `ruosid Vai

3. suunas, poole `Tartu linn `oiab `lõune `alle Lüg

4. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse keik vili `tehti `künni `alle Hlj; `voidasimma `siepi `pääle [pesule] ja panima `vanni `jälle `kuuma vie `alle VNg; kikkerberi `marjad `pannasse `korgi `alle `sõisamaie, ei luhi `vällä siis; siis kokk võttas anel pää maha, kui juo läks prae `alle; jättän siis nüüd `lapse sinu käsu ja `uole `alle; en `maksa `võlgu `vällä egä `sintsisi, `pannasse varandus `pitsati `alle; tieb üks inimine süüd, siis `pannasse vahi `alle; `kartuli vagu, midä ei saa sügise `võetust, jääb `talve `alle; tämä `viedi `tohtre `alle, on tõbine; `viedi `arstimise `alle; `ilma `süütä sain `tühjä juttu `alle; kui laps on jo `kolme `päiväne, siis `panna nime `alle Lüg; sie õli `arvast, kes [vilja] äkke `alle tegi; sie `tarvis kõne `alle võtta, vaja `rääkida Jõh; `Leenu sai tanu `alle Vai || vahele, ette sedä tuleb `tihti, et kääd ja jalad `jääväd `massina `alle Lüg b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele sie `kuulus Vihula `moisa `alle sie `vaprik Hlj; Rio külä käib `Maidli `mõisa `alle Lüg; piab `linna `alle `sisse `möllima Jõh c. (millegagi) hõlmatud, täidetud tegin juo sügise rukki `alle sene `uuvve maa Lüg

5. (välj aega) eel, enne `süömä `alle võttan `viina, `süömä `pääle en taha enämb Lüg

6. (välj umbkaudset mõõtu või määra) kas on sada viistõist tuhat vai on sada kolmkümend tuhat, sene `alle näväd `onvad üless `kirjudetud [tulekirjutusteks] Lüg

7. (välj viisi, laadi, korda) `lüödi `vartaga ~ `vardaga üks ühe `alle VNg

III. prep 1. (millestki) all(a)pool(e), madalamas(se) päiv on juo `alle `lõunet, siis kui `lõune on juo üle, on juo kahe `kolme aig; minu `aigasi vanu enamb ei õle, nied on kõik `alle `mulla juo Lüg; `Lapsukeste `kleidid `käisivad kõik `alle `põlve; `Lapsed `veiked, `alle `põlve keik IisR

2. (päri)suunas läks `viilite `alle `tuule `ranna `puole (laevast) VNg; `alle `tuule piäb `külvämäie, siis vieb `sieme `laiali; `alle tuult ei tõhi `põtrale järele `mennä, siis näväd `tunnevad minu `aisu Lüg; `Allemägä vahi, et `vanker ei käi `kandu Jõh; vei rüsäd mänemä `alle vett `merre; tulimogi sedämodi `alle `lained - - `randa Vai

3. (välj suhet) vähem (kui) sie on viel `alle kuut`kümmet `aastat VNg; minul on raha `alle kaht `kümmend; mõned kalad õlivad `alle `naula, mõned õlivad üle `kolme`naula, kuda `trehvas; `alle `aastat `tienis merel Lüg; vähäse moned kobegad `alle `neljä `rupla läks Vai || sa õled `alle minuda, minu `vasta ikk‿et saa Lüg

Vrd alla1

edela|tuul edelatuul (SW) edelätuul `seiliga vei ja toi taas `randa Vai; edela tuul puhub `lõune poolt Kei Vrd edel|tuul, ädala|tuul

iga2 n, g iga hv R Sa, Muh Hi L K I, igä R(ige Kuu) Rid Mar Vig Juu Pal spor VlPõ, Hel Ote San Urv Krl, iǵä San Urv Krl; psg ikka Kam; igä- hv Pst; ind-pron
1. a üks mitme omataolise hulgast, ükskõik milline vanemad olite igä üöd ära Jõe; oma siad `pieti igess taluss, ige `aesta `jouluks tabeti siga; Kes igäpäiv `tahtub ilus `olla, ei saa `arvagi ilus `oldud; igäss peress oma viis, igäss taluss oma taba Kuu; Igas peres ise leib, igas talus ise taar; `rohkemb neli`kümmend samu igä tahu (igast küljest) `niitasin maha Lüg; `Atsalama laat, iga `enne `jõuluid õli Jõh; iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka; igä `uomiko `katsosivad ja imestäsiväd Vai; `keidi `törva `müimas igas `kantis Mus; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; iga `aegu (igal ajal) Muh; igasse `kohta nüüd send `tarbis oo Mar; kaks `sülda igad `kańti Mär; sii `paergugi kiba veel nii paelu, et võid iga sammu peal kibi `peale `astuda Mih; Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (öeld sellele, kes ei tule toime jõukohase tegevusega) Hää; iga pühadeks sai teha tegu peen`leiba HMd; iga perest `ańti raha Kei; see on se iga`oastane võeras, iga `oasta käib meil Juu; igap̀ä just `peksta sai Ann; kisub igast asjast `riidu VJg; igal ajal võib `saada Iis; ega igad naised ei kaasitandki Ksi; temä muud ametit es taha kui igä sügise noore jää aal vi̬i̬ all `sõita Hel; laits oṕp ~ opip ikka sõnna Kam; kahrutandsutaja käünü igän talun; tolm om jo jälle ull, `tüḱmä iḱkä `paika San; vana `vu̬u̬stri om, ulguss igä öie Urv; kis süvvä˽taht, tu̬u̬ saa iǵäst paigast kätte; kat́s `pańgi iǵäpäivi `ki̬i̬ti `kartold Krl; igal(e) pool(e), igalt poolt Vai Noa Mär spor K, Pal, igasse poole Jäm Kaa Tor Plt, igas poole Kse Aud Amb, igas pool VNg Vai Muh spor L, Äks KJn, igas poolt Kuu VNg Muh Lih, igas pooles Jäm Kär Kaa(poolis), igast poolest Kaa ~ poolist Pöi kõikjal(e); kõikjalt igas puold ei saand `vankriga kätte [heinu] Kuu; mul oli igaspuol `kuolis, igaspuol paha `olla VNg; edevä `poiga, tämä igäle `puole toppi kuhu `tarvis ei ole Vai; [putukad] lodivad igas `pooles Kär; aga `vaata igal `poole, aga - - ära `vaata ta `silma Noa; tahab igas`poole ronida Kse; kahmakas vanainime oo tugev jõuab `minna igasse `poole Tor; tema `kuhjab raha igalt poolt; teda sai igale `poole Kos; oled ikka va edev igass `puole sa joksed Amb; igass pool on oma kuńts Äks; eks nüid püilitä igäl pu̬u̬l KJn Vrd igane3
2. a üks mitme erineva hulgast, mitmesugune iga puude `ulgas `juhtub olema näsusi ehk näsulisi Jõe; siis sai neist (männikäbadest) igä igäd `muotisi `paatisi `vestetüd Kuu; no ku tuli pue`värvid, minu ajal on old igat `seltsi `värvi küll; oli igat `karva neid (lehmi) VNg; eks tema küttis iga puudega oma tua `ahju ikka Ris; ega sie lina iga muas ei kasva; ma siis karistasin iga`muodi teda JJn; kõik kohad olid täis iga `seĺtsi `lõnga; lammas iga `eina ei süe VMr; igät `sorti; igät `mu̬u̬du `tuĺli ette [heina kuivatamist] Kõp
3. s igaüks; kõik isä jagas liha igale kätte Lüg; nõiutab enne kebade loomad ää kui `väĺla saadab: annab igale vitsaga patsu `persse Mär; `Räimedest ikka keedetakse [suppi]. Tast süńnib igat teha Kei; `vaesed `istusid siis kiriku sees - - igal oli oma iste Juu; sääl (külakõrtsis) `oĺli igat, `oĺli õlut, `viina ja `veini Vil; igäl om igatsuss kodu `järgi; saada tedä kohe taht, igage [iga tööga] saa ta valmiss Hel; tel oĺl üit́s kõ̭ik, kes poiss oĺl enne, tiä oĺl iǵäle sõbõŕ San; mul om suuŕ kaśt, neli jakku. ikkä lätt neli vakka `sisse [jahu, tangu vm] Har
Vrd ega2

imeline imeli|ne Jõe hv L(e- Rid), Koe Kod Krk, g -se Vai spor Sa, Muh Lai spor T, -tse Har, -le|ne Tõs, g -se Mar Tor Hää Plt
1. iseäralik, võõrastav, veider `Perjatsis on taas imelised sanad Vai; nönda `kangest räägib eesti keelt, imelist `moodi; ma nägi imelissi `aśju Jäm; kas te panete mind imeliseks koa Muh; tegi suurt imelest äält ja Tõs; mea ei `saagi võid, piim om `seante imeline Krk; aga imeline, et ma kõik päiv`aiga olli paĺlaste `jalguga, es ole küĺm; aga imeline asi küll, mitte `vihma ei tule Nõo; tu̬u̬d (paksu inimest) om imeline kaiaʔ Har Vrd imelik1
2. erakordne, ainulaadne ja nemä om imelise poesi, kõ̭ik tü̬ü̬ nemä tunneva Puh; tu̬u̬ oĺl üt́s imeline sadu - - kõ̭ik maa oĺl vett täüś Har Vrd imelik1
3. paras, sobiv `sõnna ta just imeline Koe
4. (intensiteedisõnana) väga, eriti Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast - - `seike oli ilma imelise vali ise Kaa; imelised suured olid [vaarikad] Lai; päeväliĺl om imeline õrn küĺmä `vasta Ote; imeline suuŕ elläi Har Vrd imelik1
5. (välj imestust, üllatust) oi sa imeline, oi sa imeline! merätse inimese; imeline asi! egä kõrd `tulli [ta] suure kraamiga, aga nüid `tulli kate `paĺla `käega Nõo

jahi|koer hagijas, linnukoer, looma ajav koer jahil jahi `kuerad on taas eri `muodi - - `lahjad, `pitki `jalgoga Vai; siit `Koikla `möisast `anti jahi koer `sönna Kaali `möisa. säält se Maŕt - - jahikoira eest vahetati ää [siia ratassepaks] Krj; Kus igavene suur jahi koer oli kut ea mullikas Pöi; jahi koerad - - mustad kered, kollased siĺmad ja käpud Juu; Õõnes nagu jahi kuer Iis; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs (inimesest, kes alati on jooksus) Vil Vrd jahipeni

jälle1 `jälle R eP lausefoneetiliselt ka jälle (`jäĺle Khn, jäle Rid, jäll KJn); jälle M(jäle Trv) T (rõhulises positsioonis spor `jälle, jäll) spor V(jäĺleʔ Rõu, jäle Plv); jälʔ San V(jälh Har, jalʔ Rõu Vas Se Lut)
1. (teat aja järel) uuesti, taas, uut puhku Eks ühä`kõrra `jälle pere`rahvas läks `einamale ja üks vanames jäi siis kodu Jõh; akkab `pilve ajama jälle Mär; said need lademed `löödud ja puestatud, `pańdi uus `jälle maha Juu; olid põllud ja nüid kasvab `jälle mets `piale Pal; tuled mutku `jälle ja `jälle KJn; si̬ (vili) olli sääl üte ü̬ü̬ üleven ja tõine ü̬ü̬ `võeti maha `jälle Hls; `tüt́rigu, mes te jäll teede sääl Nõo; `jälle mina joosõ ja jälle `rehḱse [ussi] ärä Võn; tõistõ `pernainõ om jälʔ rasõ˛õt Kan; lääme no `vesperile `veetkesest, sõ̭s tulõme jälʔ `keträmmä Räp; `naakõ jalʔ `tü̬ü̬hü Se Vrd jällegi, jällekina
2. (hrl lauserõhutus positsioonis, mõnikord ka ilma kindla tähenduseta) seevastu, hoopis; omakorda; siis; aga nisudest tieb `veski `jälle `kolme `seltsi nisu `püüli Lüg; mo köru pole ka väga `selge, vana inimese `kuulmine jääb vähemaks `jälle Mus; meitel oerdi, `Aeskas jälle üterdes (oherdi nimetus) Rid; aga mõnel `jälle kebäde ussi `söömese järele ruki `jälle `kangeste `võrdub Mar; vana perenaene, ta `jälle murd `jälle `lammaid Nis; ja uśsi kuningas on `jälle Juu; mina enam argiga [sõnnikut] lahutada ei saand siis jälle `tõśtsin `piale Pee; obused ies vedasid, naised `jälle taga lahutaśt [sõnnikut] Rak; mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga. `koeti jälle peenemase kot́esse Trv; valu võt́t ärä nigu `peoga jälle Nõo; nii illuss tasane ti̬i̬ nigu laud jälle Rõn; tu om jalʔ Viĺo vald, a mi̬i̬ʔ olõ Petsere vald Se

jällegi `jällegi Kad VJg Ran; jällegid Mih; jälleki T Krl Har Plv Vas; `jälki, `jäĺki Võn V(-ke Räp Se), `jalki Lut; (j)el(le)ki Lei taas, uuesti, jälle öhöl omingul lähäme jällegid `senna allikade `juure Mih; puu tõrred olid taĺli sies, `sinna `tehti sis `jälle aganatest suĺp ja `jällegi sie praak `piale VJg; jälleki visass `väĺki Kam; nigu suu är ammutõt jälleki aik aigu takan Krl; noʔ jälleki sul söögihädä, ammu˽sa sei Har; [hauakaevamisel] visatas [kolp] `vällä havvast ja `jälke tagase `hauda Se; saarisspää tulõ, satass ärʔ, `jalki lät ärʔ Lut Vrd jällekina

jältä `jältä a. mähk nüüd olid taas lebä `jältä närind; puu `kuore all on `jältä – tämä on lippe `justku natta `valge Vai b. kaabe `kaabi `miule `kaaliga päält `jältä Vai

järg1 järg (jäŕg) g järje (jäŕje) eP(g järre PJg; kom järiga Ris); jäŕg Plv, g järje (jäŕje) TLä Krl Har Rõu; g järe Vil M(järg Hls) San, in jären Nõo Krl; `järg(i) g `järje Kuu(g järe) VNg Lüg Vai
1. järjekord, kord minu järg on `mennä Kuu; Nüüd järg Poola kääs (sõjast) Pöi; Juhanes ku jütujärje oma käde sai, eiedas seda öhtu otsa Emm; lähäb `veskesse tä `ootab kas kolm `pääba `järge Mar; mine viel järjegä (loe arve edasi) Khn; siis kui selle `viimse järje sinised läksid, ta oli sinise paśsi mees, ta läks sõtta Nis; sügise obuse `rautamise aal oli sepapajas suur `ootamise järg Kos; nüit tule jäŕg miu kätte (pean varsti surema); ku ta (nakkushaigus) järege siin om, siss võtt ta läbi puha Krk; masin jõus järjega joba Räesajagule; nüid om jäŕg miu käen, ärä tüki vahele Nõo; ma es jõvva `järge vällä `u̬u̬ta San; järge, järges üksteise järel(e), järjestikku, järjest; reas; ritta `vaslabe, `tuhkabe, `matsabe oo ühes `järges kõik Muh; `aetasse puhas `ühte `järge Mar; vahest oli ikka suured pulmad, mõni kakskümmend obust ühüs `järges kõik Lih
2. a. algus, hakatus mine tee poisile `künmise järg pöllal üles; lapsel on luu järg kää (saab lugemisega hakkama) Khk; kui soja järje `sisse soab, siis ta (pliit) akkab vädama Vll; juba akkab `kohmama, lume järg akkab tulema Muh; `keegi tegi järje üles, siis akkast jutustama Rid; tääl nüid järg käe, sai järje kätte egä nüid põle lõpetost `enni kui ots käe; järg (viljakasvu algus) `näitab küll elos Mar; seda `viisi ma sai obuse järje `piale (sain endale hobuse) Kse; ilm akkas kahutama, küĺma järg juba sies Kos; ku juba järe kätte saab, küll sel küined on, kis võtta tahab Vil; noh jäŕg (töö algus) om käen, `astke `platsi! Nõo || (taipamiset, arusaamisest) ma sai jutul järe `pääle, ma tää, kudass ta olli Krk b. tegevusjärk; koht, töörinne, kus miski pooleli jäänud, kus parajasti ollakse koes see järg jähi Khk; `Sitmeadraga veeda pöllu pεεle pisigene vagu, külija nεεb siss küli `järge Emm; käi oli `metsas järje peal, siis sai `jälle käiatud kui ta (vikat) nüriks läks Rid; kus eile järg jähi sealt akatse `peale `jälle teise pääbä; sööb sii ja söömäjärg oo lauale jään tesel Mar; Järg jääri persses ja ots oina kõhu all (tööjärg kadunud) Kul; Kus ma täna järje jätan, sealt ma omme otsa leian (poolelijäävast tööst) Mär; `kaugel te oma niidujärjega olete jo Juu; sialt lõppes töö jäŕg ära Kos; jutujäŕg jäi kolmandõ päätükü manuʔ Har c. teat aeg, ajajärk, arenemisjärk, periood mul oo vanaduse järg käe Muh; vat kui vaaks jäi elm, ilus vehma järg (vihmajärgne aeg) Rid; sügisene järg; `paergo ike alles suine järg Mar; ligi `õhtut vai `õhtu järege ma lää talliteme Hel
3. a. pidevus, järjekestvus miä pean sedä `ammeti ikke `kinni, siis on järg kääs Vai; Aŋŋerjad viidi järjega Berliini ära Khk; nimi ike `ampsest ajast, vanast järjest Vig; tuul on vesigares läin. se vesigares saab järiga Ris; tal on viel `aiguse järg sies Kos; lapse järg tal on, et võib `kohta pidada; tal on loomade järg ia Trm; nüid om vihma jäŕg, nüid tule `vihma `varsti jälle; temä (siga) ei oole vi̬i̬l `järge (harjumust) saanu, ku ta järe saa, siss käi kardultess; ei tää kedägi, temäl om jo `poige jäŕg, ei tää, ka tüdärt tule Krk; viiś `aastat `ti̬i̬ńse üte järege Hel; mul käib nüid ubina`ku̬u̬rmine ütte `järge mü̬ü̬dä, mõni ütsik päiv jääb vahet Nõo || ikka sii Saaremaal on olnd se elamise jäŕg mul Krj; minu järg (elukord) on siin Trm; ma piä sedä `järge (tööd, elukutset) ike käen Puh || ahervare, ase teu majad, nende järjed oo `paergu nähä seal Vig b. varu, tagavara kellel vanad vigadi `järge on, see saab `niita; piab vilja `järge ede `oidma Khk; `järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama Muh; vana järg seisäb alles ees. ikke vana `järge saab alles `süia Mar; eks teil ole ike alati se (silgu) järg Juu; õenas tapetud ärä, arvata et si liha järg one `veeke Kod; söögi jäŕg, si̬i̬ piab oleme; ku vili är külveti, kudas tera järg olli, ku jäi üle, sis sai tetä kama Hls; `oiti tulejäŕg tuha sehen Krk; mul om vi̬i̬l vana jäŕg i̬i̬n, mul ei ole ädä midägi; nüid om ubinajäŕg i̬i̬n (küllaldaselt kooritud õunu), nüid om `aiga Nõo; vana viĺlä `jäŕge om iks vi̬i̬l Krl
4. olukord, seisukord, seisund (iseäranis majanduslikust olukorrast) tüö on üvä järje pääl Lüg; tüdär ka on taas `vaise `järje pääl Vai; oras on kasumise jäŕje pεεl Jäm; ma vaada kuidas selle `aige järjed on Khk; [ta] pole seda vöin näha mitte, et ta öde nii viletsas `järges Krj; [moos] paers keema järje peal Vll; küll oo vilets järg igast asjast Muh; nad seal nii paljo `teenist, et nad elamese järjega läbi said Rei; see järg tääl käe ikke et tä `poegima akkab Mar; tal `praegu päris ea jäŕg kääś; ta elab `äśti eal järjel Mär; seda `muodi järg (rase) Ris; kuda ta jäŕg on, kas on `jõukas koa Kos; paraegu on meil iki rahujäŕg KJn; mede kolooś olli edimelt ää järe seen Pst; lehmäl om tõise järe (hakkab poegima) Krk; kuiss selle `tü̬ü̬ge sul jäŕg om Hel; temäl olna ka nüid lahedamb jäŕg elädä Nõo; mul oĺl külh elu `vä˛ega kitsass, noʔ om jo elu vana järje pääl tagasi Har || vara, jõukus meil oli seda `järge Aud; Vanemate järje pääl on `kergem elama akata Hää; kel vähä suurep jäŕg olli, sulasel, `aeti talu pidäme; ää järege (jõukas) tüdruk Krk; sääl vana jäŕg i̬i̬n, mes säl viga elädä Nõo; järje peal(e) 1. (heast majanduslikust olukorrast) sai nönda järje `pεεle, `ostis omale `autu Kaa; `aitas tä järje `peale `eese vara ja kraamiga Mar; olli mitu `poiga, aga kikk saive järe `pääle Pst; talu om ää järje pääl Krl 2. korras, joones; korda, joonde (tööst) kangass on järre peale `säetud, muutku kuju PJg; ken `tü̬ü̬ge järe pääl olli, sel olli iki enne `jaani sõnnik veet Krk Vrd jären, järjes; oma~teise järje peal rase ta oo vist teese järje peal juba, jalad paestetavad Mär; oma järje pial `jälle; oo järje `piale saand PJg || fig Ädalesel pole εεd `järge (liigne kiirustamine ei ole hea) Emm
5. (asu)koht, asend (millegi suhtes) pöhjamaa peab pigem olema külma järje pool ikka Jäm; Ikka tera teisem, ta metsa `ääres järg, sool ikka koht kus sa looma lased Pöi; seal ju silla `earne järg (talu asub tee ääres), seal köivad `ühte `inge inimesed Muh
6. muid tähendusi peaks sellest tööst ka ühekorra `järge saama Khk; siss tä sai täst `järge (võitu) Mar; neil o kateksi jäŕg, na om üittõśtege sõbra; ega si̬i̬ naaruasi ei oole, si̬i̬ om tõe jäŕg; na püünive `endel mesilinnu järe `kinni Krk; järge andma välja andma rugi `andas se `aasta eieti `järge; nelja tahalik oder, nee `andvad änam `järge kut kahetahalised Khk; Saab niid ulluks ää näha, kas tuhliseeme annab nii pailu järge (piisab), et maa täis saab Kaa

kaksi|pidine a < kaksipidi `toise talo pere`naine on üks `kaksipidine inimene, ei tädä voi `usku – taas `räägi nii, taas `toisite Vai; see oo ühna kaksipidine töö Muh; `kaksipidine `mötlemine Rei Vrd katsipidine

kala|riist
1. kalapüügivahend abara on taas üks kala`riista; aga kui `puutu `tuule kätte, siis olid kala `riistost `ilma Vai; täl `oĺli kalariista ja vene, käis järvel Ran; kalariistaʔ oĺliʔ üleväl lae pääl Räp
2. kalanõu – Rei Phl

kriimu `kriimu Kuu Vai, kriimo Vas Räp, riimu Pöi, krõimo Se
1. määrdunud, kriim Pisuka laps oo alati `kriimu Kuu
2. kirju loom kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu Vai; krõimo kaśs sei verivorsti (laulust) Se || lehma nimi – Vas
Vrd kriim1

kähmakas1 kähmak|as Emm Mär Tõs Hää Nis Juu KuuK Koe VMr Kad VJg Plt Pil, `kähmak|as Jõe Jõh IisR, g -a; kähmäk|äs g -ä Mar, `kähmä|gäs g -kä Kuu, `kähmä|kä g -gä Vai; kähma|k Jür Kad, g -ka Käi(kε-) JMd, -ku Aud; kähmä|k g -ku Kod KJn TLä Rõn San
1. suur tükk, käntsakas; pahmakas sain üvä `kähmäkä liha; jo tuled taas `leivä `kähmäkä kääs Vai; `Leikas εε kähmaka `leiba Emm; suured kähmäkäd `teitel `leibu käe Mar; sai kähmaka maad Tõs; Neelus, si̬i̬ on `seuke `ahne `sü̬ü̬ja, nägu `tõmmab - - suure kähmaka - - ja läheb Hää; vat sõrmusest pidi läbi tulema siis suur kähmakas `lõnga Juu; siis olivad nisuksed ümmargused suured villa kähmakad KuuK; sain suure siebitüki nagu kähmaka Kad; leib kua `nätske ku vara ahjuss `väĺjä võtad, nagu kähmäk jäeb ammasse `külge Kod Vrd kahmakas1, kähm
2. salk, trobikond; kobar loomad läävä kokku kähmäkude Ran; `pähkme kähmäk Nõo; kähmäkun säl na ku̬u̬n olliva Rõn

lara lara spor R S L, JMd Koe Trm Lai KJn Hls Krk Ran Puh Rõn Plv
1. s, a a. loba, lora, plära oh seda lara küll Hlj; no sie on taas lara juttu, midägi ei ole väärt Vai; tühi lara keik Rei; ajab `tühja lara suust `väĺla Mär; Täma lara ei joua keegi ää kuulata Han; aab lara suust `väĺla Hää; kisse jõuab seda lara kuulata JMd; sinu lara vai `aśja Trm; ia lara on, iast `oskab `riakida; põle sel laral `otsa ega jäärt; laseme lara `käia Lai; aab igavest lara Hls; istub ja `latrab, sina mugu `kulle temä lara Ran; mis tah larra ti̬i̬t Plv b. lobiseja, tühja jutu ajaja lara larab `palju VNg; va lara tä ikke oo, ei tia mis suust `väĺla aab Aud; lara eided ulgakeisi koos Lai; ah si̬i̬ om üits lara inimen, aap loba juttu Krk || vähese aruga va lara on teene KJn
Vrd lära, plara
2. (millestki väga rohkest) Kõik see tänav oli laras `põhku täis, lara läks ikka edasi suure tee `peale Pöi; si̬i̬ olli [vihma]u̬u̬g - - `rästse olli joosnu nõndagu lara Krk Vrd laram

musta|kiut = musta|küüt luom võib `õlla kas punase kiut vai `musta kiut Lüg; se `lehmä on `musta `kiuto ja `toine taas punane `kiuto Vai; musta kiut on must, aga selja `roodu `mööda käib `valge joen ännast kunni `peani Krj

*nauratelema imperf (nad) `nauratelid naeratama Sis nämäd taa (taas) `nauratelid Kuu Vrd naaratõllõma

näitse näitse g `näitse Hls Krk; näidse g `näitsme Hls Krk; pl näitsed Saa; n, g näütse Krk, näüdse Hls tulehakatis, läitus kase alu küĺlest `aeti näitsid; ma pańnin näitsed ahju suu pääl, `muuku piśta tuli `otsa Saa; es ole üttegi pilbast `näitses `panna; näidset pannass ala, mud́u ei lää puu põleme; mia `vaate `pirdu, tule näüdset vaja Hls; ilma näüdset ei saa mitti, ma taas tuld ürjäte; ei ole näütset panna, puu om puha like Krk

peal peal, pial, piäl hajusalt R SaId, Muh L K I, pääl R Krj Pha Rei Hää Saa Äks Vil eL, pεεl, peel Sa Hi, peäl Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. peal-, ülalpool, millegi pealispinnal või kohal, midagi katmas, varjamas `alli pojad on jää pial Jõe; `vihma pilv on kõhe pää pääl Lüg; magadaste ahju pεεl Jäm; vee `raandad olid kaju peel Khk; `Istus toas, pisike tüdruk oli põlve peal Pöi; `olli‿s elu peal ea magada Muh; surm on lisemal kut särk ihu pääl Rei; siin laua peal ei ole `ühtegi pudelid Kul; kaks inimest oli kuhja peäl ja üks `andis [heina] kätte Mär; pää kumab metsa peal Kse; lõsna piäl oo parred Var; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; katus on maja pial Nis; mõni kannab `särki `pükste peal Hag; Igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua pial, nii et riie `rünsub Amb; au kubu `kuivas ahju pial Ann; kaśt `õunu `seisis riiuli peal Tür; majad olid mua pial kohe, mõned `lahtised kivid olid aga all Koe; istub nii uolega pesa pial VMr; pruun kord vie pial Kad; elan niisama kui lind oksa pial Pal; inimene `lämbub ära, kui tal - - suu pial kedagi Ksi; `päiste piäl ei tohi tallata KJn; paneme `kińni kiik, mis siin laua pääl on Vil; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl Trv; põse sarna pääl üits `vistrik Ran; arak kädsätäb aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; pöksi om täl serätse et paik paega pääl; kui Peedu pääl om nisukene aĺl, siss sääl joba satab Nõo; kõ̭gõ all oĺl hamõʔ, sõ̭ss `hammõ pääl oĺl pihtsäŕk Kan; vähjähaina kasusõ vii pääl Har; `maŕtkiid oĺl üt́skõrd paĺlo `kapsta `lehti pääl Rõu; kalariistaʔ oĺliʔ üleväl lae pääl; nigu tulistõ hüste pääl, ei kärsiʔ `kohke olõma Räp; ma sängü pääl `istõ Se || (kehaasendist:) mingi kehaosa on all ja sellele toetutakse ma ole nönda `aige, ma ole mitu nädalt külje pεεl maas olnd Kaa; kuer ka sitsub, kui ta kahe jala pial on Ann; ta‿i ole sängin, ta‿m vi̬i̬l ike `jalgu pääl (jalul) Nõo; tu̬u̬ makass sälä pääl Lei

2. osutab kohale või sündmusele, kus miski või keegi on või kus miski toimub nied on `terve `pääva läbi mere pial, kui vähegi `ilma Kuu; isa vilistäs siis `riiala verävä pääl ja ikke akkas tuul Lüg; `käisin `nelja talu pääl `karjas Jõh; sii nuki pεεl oleks εε elu küll Khk; küll külamehed `ihkusid `jootude pεεl Mus; pidude ja `näituse peal peab Muhu `riided üll olema; ää seisa `risti ukse peal Muh; Iiumaa pεεl olen mina `sündind Emm; nää mei mette änam sii maa pεεl Käi; paadid olid ju `öösi mere peal koa Rid; egä neid `kaarmuid maesemaa peäl ole, nee oo rabas Vig; jaanipää oli surnuaja pial teenistus Kse; Vanaemä - - see künn veel põllu piäl Var; `laate pial `köidi `jälle `müimas; ma ole kolm `pääva Kõpul `eksamite pial köin Tõs; pulmade pial tegin peent `leiba PJg; paesu peal ei saa kala üles ajada Vän; Kääsime `ü̬ü̬si pidu pääl Hää; `paarisrahvas pidi `altari pääl kõrvu olema, kui armulauale `võeti Saa; `istus laada ukse pial ja `juotis just sial `lehma Hag; kolmas põli sii koha pial Juu; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; Ku piasukesed `lendavad õue pial, tuleb `vihma Sim; `Peipsi piäl one suuremad `lained kui Virtsjärve piäl Kod; sial ti̬i̬ pial oli paelu löga Ksi; vanasti käisid kõik mööda küla, olid perede pial, `vaesed lapsed ja vanad inimest Pil; ti̬i̬ käänakide pääl on juhatused üleväl Vil; jooviku kasvave su̬u̬ pääl Trv; ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; me rahvass om põllu pääl; miä es ole pidude pääl `käijä, mul es ole `aiga Nõo; siin es ole muud ku Pühä jäŕv, mille pääl `sõita sai Ote; penipütsik kasvap aian ja ainamaade pääl Rõn; mis sa vahit läve pääl Krl; kala`veńläseʔ käveʔ mi `jäŕvi pääl ka `püüdmäh Rõu; mi˽piiri pääl om tu̬u̬ `Reoli su̬u̬ Vas; maja lät́s palama, `kohto pääl küsüti, et kost tuli tuĺl `vällä Räp; vaiv om elläʔ siih ilma pääl Se || teat kaugusel, teat vahemaa taga kahe tõist kilu`mietri pääl `käisimä `einämal Lüg; iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka Vai; siin `paergugi kiba veel nii paelu, et võid iga sammu peal kibi `peale `astuda Mih

3. a. osutab mingile tööle, tegevusele, ametile, millega keegi tegeleb olime `keulas `aerude pääl Hlj; ei `jaksand sene `ränga `ammedi pääl `olla Vai; Ta oli elu aja `sõukse liht töö peal, `saagis, `lõhkus puid ja tegi, mis sai Pöi; ma justkut koer ole vahi peal Muh; ma oli [sepa juures] suure `aamri‿päl Rid; tüdar oo tal Tapa raudtee pial Mär; tä‿o maade piäl, sai maade `piäle peremeheks Tõs; mies oli `veśki pial sial Raval JJn; vend ja - - õde, kõik olid `mõisade peal Pee; tämä õli obese väe piäl Kod; `kõŕtsnik oli kõŕtsi peal `aastate `viisi Äks; tuli soldatist `väĺla - - oli Pajusi mõisas `veśki pial Plt; oĺlin levä tegemise pääl Vil; mis tü̬ü̬ pääl ta sääl sõss om Krk; viis `aastat `oĺli kroonu pääl Ran; mu minijäss om nüid obeste tallin `varsu pääl; poig om `lõikuse pääl (kirurg) Nõo; tegi noid tsõõrikiid, tu̬u̬ `oĺlegi periss anumategemise pääl Ote; temä om koolin vanembide laste pääl Rõn; eńne naise `võtmist ma teenisi kolm pu̬u̬ĺ `aastet känksepä ammedi pääl San; mi tulõ`tõrjõ päälik om õnnõtuhe `surma saanu `autu pääl `sõitõn; tarõpoisi pedi ummi `śaksi `paśmadõ, tu̬u̬ pääl oĺl tarõpoiśs Har; noorõmb poig om `traktori pääl Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule `käisivad `seili`paatidega `Suomes, [olid] elu ja `surma pääl `väljas Hlj; ega `mustlased ei `oldki `ninda `viemise pääl VNg; Sene pääl kõhe `välläs, kust `miski saab varastata Jõh; Teiste inimeste `petmise peal ta `väljas oli Pöi; ta oo vedelemise peal, sis‿tal teha oo Mär; sui sai `ärgega `küntud, `talve oĺid ärjad änamasti seesu pial Kos; minu isa oli viina pial [väljas] VMr; aśja õiendamese pial väĺlas KJn; `oĺli kolm `päivä jõmmitamise pääl Ran; mõni `u̬u̬ramise pääl eläbegi Nõo; `üt́ski pühä es lähä mitte `mü̬ü̬dä, ku mina jahi pääl es käi TMr; ega˽tiä siss ei˽sü̬ü̬ʔ, ku jooma pääl om Vas

4. osutab millelegi, mille varal elatakse või mille abil midagi tehakse a. (seoses elamise, toimetulemisega) kie on üvä elo pääl - - [sellel] on lokk `lõuva all; muud ei õle - - `leivä ja `silgu pääl õlengi Lüg; Meite lehm on sääl sööma pεεl Jäm; sui nad (sead) olid rohu peal Vll; loomad `paĺla põhu peal, muud põle `anda kedagi Mär; luomad `kurtuvad ää sańdi einte peal Jür; kül‿ta aga teise kruami pial ubis `süia Kad; tänä õlen õma leevä piäl Kod; kalu sü̬ü̬b, kalade pääl tema (kaur) elab Äks; [on] suure palga piäl, saab suurt `palka KJn; levä pääl si̬i̬ `sü̬ü̬mine, midägi leib `vastu‿i lü̬ü̬ Krk; ei saa `kopkatki, eläb naese vaeva pääl Nõo; tol aal eeringide pääl elu `oĺli Rõn; ta eläss sääl tu̬u̬ perremihe pu̬u̬ĺ prii pääl (ilma tööd tegemata) Har; Süǵüsene vill oĺl kõ̭gõ paŕõmb, noorõ haańa pääl timä `kaśvi piḱk ja˽paks Rõu; Talvõĺ oĺliva˽laadah vi̬i̬ ja olõ pääl, jüvä `raasa es `näeväʔ Räp b. (iseseisvalt, omaette elamisest) `este `tienisin `vierast ja siis sain vähä `aiga oma pääl ela Hlj; tulin isa kodont `vällä, eläsin oma käe pääl Lüg; `teensin `võeraid peremid, nüid ma ole enese peal old tüki `aega Vig; `Suilesed suisel ajal `teenisid, talve `oĺlid oma pääl Hää; õlin pere leivas - - põld `miski muret, aga katsu oma kää pial Iis; ku ma sääl henne pääl oĺli, siss ta õks `tõiõ mullõ kah medägina söögipoolõst Har c. osutab riistale, esemele, vahendile Paramad uurid käivad kivide pεεl Emm; `kεεved `tehti voki peel Phl; jämedam lõng `tehti kedevarre peal Rid; Teĺlede pääl kujume; mängib ilusad lu̬u̬d leierkaśti pääl Hää; kõvasi peal teritaks Ris; nied (linad) tulid juo `ropsida ja siis viimaks arja pial sugeda KuuK; `pestakse lõngad äe, siis keri`laudade pial keritakse äe, siis käärpuude pial kääritakse üles Ann; seilapaelaga niied tehakse ruobi pial, aga sõĺm niied tehakse niie paku pial Kad; `varda‿päl tehässe siĺmäd ja siss akatse kuduma KJn; vesi vedas reiss-`saage, vi̬i̬ pääl na käisiv Pst; kehvä inimese ollim, näppe pääl `ti̬i̬ńdsim iki Krk; mia ai pöörä pääl vikatit teräväss Puh; vü̬ü̬ `koeti haŕgi pääl Plv

5. osutab mingile ajaühikule või ajalisele seosele `küündlä`päivä ajal `murreda `talve selg ja siis talv on `puole pääl Kuu; miu isä on jo `seitse`kümme `aasta pääl Vai; Ma ole oma tööga poole peel Jäm; ma ole `paergu `seitsmekümne viie peal Jaa; tä tuleb illa peal kodo Mar; tänase pääva peal pidi tulema; pää lähäb `looja kümme minutid ühüssa peal Mär; kell juba ühü peäl Juu; kahe pial akkavad nemad `lõunelle Tür; no mis on kolme`aastane laps, neĺlanda pial olin Koe; kell on juba `seitsme piäl Kod; ta om saa (saja) pääl Krk; selle pikä iä pääl om küll kõ̭kkõ saanu nättuss Rõn; Ma `eśki oĺli kuvvõtõiśs`kümne vanalt pääkoolih, mõ̭ni kuu vaest oĺli `säitsmetõiśs`kümne pääl Vas

6. osutab tegevusele või olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal ma ühe`kerra olin uppumise pääl Kuu; tahi `õnnetus `tulla, aga sie õli `karva pääl, läks viel minust `müödä Lüg; menoki pääl sain täda käde Vai; nii viimase pääl - - akkab `ümber minema, ära kiputa Pha; Seda äi saa ütelda, et nee (roherähnid) nõnda kadumise peal oleksid; See on nõnda kärisemise peal juba Pöi; odrad oo `loomese peal Lih; vanaemä oli suremese piäl Tõs; mis sa sest obuse sut́ikast ääm peksad, ing mineku pial Sim; lehm `leidmese piäl (kohe poegib) KJn; Viimatse veerandi pääl (katki minemas) ni̬i̬ `kinda Trv; ta om iki lõpetse pääl Krk; lobjak om sulamise pääl Ran; ińg om minegi pääl Krl; ta om joʔ perämitse otsa pääl, näüss, mis ta tuu, poja vai `tütre Har

7. osutab sellele, kellel või millel miski lasub, on kohustuseks vms pośti vädu oo koa tema peal Mär; mehed olid `aiged kua, sio piäl sie tüe oligi Khn; perenaene ei `tiandki `kanga kudumisest kedagi, kõik oli minu pial Hag; kel vilets obune, sel maeapidamine nõrk, obuste pial se suurem `raskus oli Lai; maja pääl oĺl paĺlu `võlgu kah Urv; kümme hobõst oĺl tińdi nooda pääl (vedasid tindinoota) Räp

8. osutab tegevusele, mille ajal midagi toimub jooksu pial annab seĺg `tunda JJn; lu̬u̬m `käimise pääl - - abib `viĺlä suhu Ran; oi `taivake, sa `tõmbat nüid obese joosu pääl `risti tõśtele ette Puh; ega ma es küsi, aga jutu pääl (rääkides) tuĺli ette, siss ta kõnel Nõo; hobõnõ ka mõ̭nikõrd sõidu pääl kumastuss Kan; `vargusõ pääl oĺl täl jalg `kat́ski lü̬ü̬d Vas

9. osutab laadile, viisile, kuidas miski toimub või on korraldatud või kuidas midagi tehakse mehed `rääkisid `iesti kielt, `suome `kiele pääl `kiegi pali ei `rääkindki; tüöd tulevad, tehässe uut `muodi, `uuvve `viisi pääl Lüg; Kaks peret olid öhe nime peal Pöi; paet‿o `ankru peal (ankrus) Muh; seda `üiti siis kaera keeks ehk Vigala keele peal apu rokk Vig; korra pial oli `karjas `köimene Aud; Ööbik ju küll iluśti laulab, `mitme`kümne ääle pääl Hää; mul olid `lammad - - oiu pial mõisa `juures Nis; `reńtisime linna kääst selle `veikse reńdimõesa ja pidasime seda reńdi pial Kos; tädil oli koht puoletera pial JJn; käḱki ja kiigu, mõlema pial `ööldi Pai; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; ahunvõrgu `koeti kas kolme vai nellä tolli pääl; enne tetti kolm `jalga müir paks, nüid tetäss katõ jala pääl Ran; ku om tulilinnu `vahtre otsan, siss na laolava `mitma keele pääl Puh; ma ehmati nii ärä - - `õkvalt kisendäsin kit́se ääle pääl periss KodT; `pańti sari üless ja tuulõ pääl siss puhastõdi Vas

10. väel kui oli palav - - `niitasimma `särgi pääl VNg; `pluusa pääl tegin tüöd Lüg; Kolm`kümmänd `kraadi õli `külmä, aga isand õli `pintsaki pääl Jõh; üks mies sukkade pääl `juoksis kolm `virsta IisR; Nee `vaesed põlesid küll puu `paljaks, särgi peal olid `välja saand Pöi; Sui `aegus vöib küll kleidi pääl `ringi `joosta Rei; naised, kui särgi päel olid, siis neil olid põlled koa ees Mar; einalisel oli õhuke kleit́ seĺjas ja vahel sai vihutud säŕgi pial Sim

11. (muud juhud) `seitse on `täieste [kuked], aga kaheksas on kahe pääl (ei saa veel aru, kas on kukk või kana) Lüg; tahab peeli piäl (peegli ees) `vahti KJn; mesi olna `võiga üte inna pääl (maksid ühepalju) Ran; ma ei saa tuulõ pääl (vastu tuult) olla, mul pand `hingamise kińniʔ Har; maa pääl (maa pärast) käveme kohut Se; kaŕuśs - - oĺl hämmlikõ, oĺl vihma pääl (käes) Lut

12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) nee tööd oo keik nii üksteise pεεl Khk; no pajata `väĺla, mis sul südame peal oo Mär; [kubjas] `ühte `enge oli sul kepiga kaela pial Tõs; Suur väsimus - - siis on ki̬i̬l veśti pääl Hää; eng keele perä pääl, iki om vähe Krk; midägi nigu pakitseb südäme pääl; esi ei viisi midägi tetä, siss tahab tõese `perse pääl `liugu `laske Ran; siin om üits `tüt́rik, tol om viis last - - kõneldass, et nüid jälle om `tu̬u̬mise pääl (on rase); tu̬u̬ minek om mul katõ kaalu pääl, ma‿i tiiä, kas ma lähä vai ei lähä Nõo; tu̬u̬ `valtass küll `süäme pääl, et kuiss timä nii paĺlo `vaiva latsõst saani nägi Räp

13. peale `onne pääl oli virutand viel sen `varre `tüŋŋegä [hülgele] Kuu; kes veel tansi pεεl tulid, siis oli nende taha asund Jäm; pani vihud `püsti parte peal Rid; `kaupa `tehti riiete pial PJg; mu süda on ta pääl täis Hää; läksin kaju pääl vett `tooma Saa; kreĺlid lükiti niidi peal Ris; sirbil olid tera pial veked näksid `löödud JJn; pikä aa pääl läit́s periss rassess; ta om magjass viina pääl Krk; lät́s `Tartu turu pääl `müümä Vas

14. pealt lehm `ehtib ära, kui sa tunni peal ei lüpsa Vll; nied päävad, mis mia olin, makseti kopika pial `väĺla Jür; mõedetud kohe naela peal Plt

II. adv 1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant all `purjed lasimme maha, enämb `purjed pääl pidä ei voind `paadil Kuu; nuor jää, ei `kanna pääl Lüg; tuva `seinä äärt `müödä oli `pitked `pengid `pandu, kus pääl `istuti Vai; pajal pole kaast pεεl Ans; poti sinine `seisi kaua pεεl Kär; särk oli ihu vastas, jökid ja `kampsun oli peel Mus; `ohju pöle pial olnd, jutad olid `ümber `sarvede Pha; `nüklik maa, seal peal ep saa öieti `käia mette Vll; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal Pöi; võrgu `laossel‿o õnne märk peal Muh; regi oln toas ja tite ema oln titega pεεl Phl; kilupaadil oli kaks `purju pääl Rid; `lambal elos kudros vell peal, aga se oo ermus lühike Mar; püt́i sees apo piim, koor peal Kul; ennemuste olid mademed peäl jõel Vig; siis `antakse õlut ja `viina, kui saarikad juba peal oo Mär; `pahkrane kord põllul piäl Var; suur järsk mägi ja kaks või üks talu seal peal Mih; `Lehtel kolõ paelu lehe`täisi piäl Khn; peab töö `juures ikke öö peal olema, siis oo keha tugev Aud; `iatse kord on jõel juba pial Vän; Kõht kõva, et tapa või täi pääl ära Hää; maeal on juba katus pial Nis; ei kanna kevade oost peal, `pehme, keev moa Juu; paal oli kuaś pial Amb; ega ärjal `ohju pial ei ole Koe; kasukas seĺlas ja `mantel viel pial VMr; `lähker ümargune, pial pruńt Kad; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; `lookadel olid vanast kirjad pääl Äks; `seisval veel on maage pial Plt; tõhu `nahka oled ju näind küll, tore karb pial SJn; `silmel on kale pial Vil; kui märdipäevän jõel jää pääl, siss om ka maarjapäevän pääl Hel; tekki es ole olemaǹnegi - - naśtel olliva `undrikukese pääl, mestel säŕk vai `kaskakene Ran; kallass mäeküĺg - - ku `ku̬u̬rma pääl, lääb `õkva `ümbre; pot́t `kärbläisi täis, nigu kaas `oĺli `kärblästest pääl Nõo; suitsutaren ma‿i ole ollu, me majal `oĺli `koŕsna pääl Ote; `nimmeʔ ommaʔ pääl, all ommaʔ tuharõʔ; obõsil omma loogaʔ pääl Krl; vanast oĺl `mõŕsal pallai pääl, ku laulatõdi Har; nii veśsin sü̬ü̬ḱ, et sääl ei olõ˽mitte üt́s väe tolm pääl Rõu; nu̬u̬ŕ lumi om iäl pääl Vas || millegi kasvavaga kaetud kuuse mets on pial, taga on raba Lai; meie põllu maatükk siäl, `kangesti lepäd ja `siuksed `oĺlid piäl KJn; Eläväkunnu mäel om jäl˽suuŕ mõts pääl Vas; suurõ tuulõga õi piaʔ hakõl pää`vihkõ pääl Se

2. a. küljes sileril on `õiled pääl Lüg; sölusel oli pisine keel pεεl Khk; kaseväädist sang oli peel [puuämbril] Mus; ernestel ikka veel lestad pääl, millal nendest `lestadest `asja tuleb Krj; Sarapuul olid ammu juba pitkad urvad peal; Tuulingul tiivad `jälle peal noagu enne Pöi; õunad `kukvad `alla, taha peal `olla üht; meitel ollid jooma kapad koa, kõrvad peal ja Muh; linal nii vilets kiu pääl Rei; sellel jäkil põle kraed peal Kul; `Õmbu ladu `murdus ää, tänäve oli nda paelu `õuni piäl Khn; suka kot́t oli pisike lapilene kot́t, kaks `sanga oli peäl Juu; `Taskud olid ike kua, nurgaga `taskud ja nöep pial Amb; puu pangid oĺlid, sis oĺlid paalast sangad pääl Vil; nüśk olli lavvane, vang pääl Ote b. sees ouk jökil pεεl, taarist `kinni paigata Jäm; vahel `olled ühna kenad `valged võrgud, siis `olle palju `räimi peal Muh; löŋŋal kuurud pεεl Käi; äks om serände müir, kos lõõdsa suu pääl om Nõo c. ees Ööd otsad ajab `peele poistega, `päeva nägu peel just kui lidul Kaa; Prillid pääl Rei

3. kinnitab mingi olukorra, seisundi olemasolu `mootur `seisis nii`kaua, kui sõda oli pial Jõe; siis õli `viina ajamisel lõpp pääl Lüg; sellel on iga küll peel juba, mis see änam rabab Ans; pailu `völga peel Khk; Tööinimesel oo eluaja üks leil pεεl; Mis viga see oo, et mul ööseti uni peel äi seisa Kaa; Kael peal kut sööma seal Pöi; `öösel käis laŋŋe `aigus pääl Rei; ega sool pakki peal ole, `aega `minna küll Mär; Poiste koerustel ots pial Han; luupaene köib peal Mih; viha oog tal peal Tor; `ossa issakene, minu elu`päävadel lõpp pial JJn; `kangest kõva kari on pial, ei jää sugugi `aega üle Sim; `ulka `võlga oĺli pääl Vil; joba neĺläss `kümness üits pääl (vanusest) Krk; täl om ää tuiu pääl Ran; tõene saab `endä üle valitseda, ku täl tu̬u̬ iratsemise ädä pääl om, tõene ei saa Nõo; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; säitsmetõiss`kümnes `aaśtak oĺl pääl Se

4. (fraseoloogilistes väljendites) Tubilièrid `hoisid küläl `silmä pääl Kuu; Isa ei ole `silma pial `oidamas, `poisid `lähned `irmus kuerast IisR; `Küünlakuus, siis pole `kassidel änam aru peal Pöi; obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä nõnta, et es oole `otsa egä aru pääl Vil; tu laits om väegä vali, ei püsi pütin, ei mahu mat́ti - - oia `siĺmä pääl Ran

5. a. peale uni tikub ninda pεεl et Emm; põrssas liśtib moĺli ääres peal, söö `ahneste mette LNg; võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar; `ilpsab peal külatänavit kada, töötegemesest põle juttugi Mih; sinu sõna jäägu pääl; Toiduasi `äśti kõva, ammas pääl ei akka Hää; köht on nönna täis, et pane vits peal Ris; Siul om ää `amba, jüräd‿päl neid `ernid Hls; mul uni `täämpe `ü̬ü̬se pääl es tule Krk; ta pohmutass pääl ilma `ambita Võn b. pealegi öpi aga pεεl, siis param elada; ole aga pεεl, `prεεgu mool `aega on Käi; tule aga peal, ei ma sind karda Mih; võta pial jalast siis ära Ris

pori|kärblane porikärbes tänä one taas mittu pori`kärbäläst tuas VNg; pori`kärbläne taht suurõmb ollaʔ kui mehiläne Plv