[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

imelik1 imeli|k g -ku u Jõh, spor eP(-e|k; pl -kod LNg; emele|k Rid) eL, -kku Lüg, -gu Kuu Rei(-e|k) Trv TLä San; n imelikku VNg; komp p imelikkumba Kuu
1. iseäralik, võõrastav, veider ei `oldki muud imelikkumba ku `kardina puu oli `toisest `otsast `langend [maha] Kuu; `poiga tegi `aspli siis `üöldi: oo seda imelikku üvä `asja VNg; Imelik, kuda nied ajad `lähväd Jõh; lehm on imelik – nüid imedab teise vassigud Khk; Ta on ikka püsut imelik (mõistusest puudulik) koa; See on egapidi imelik, ajad `terved, obust pole Pöi; Ihu lεheb imelikuks (tekib sugutung) Emm; `vaatasin mes imelekku `moodi tä läks Mar; mere poolt tuleb imelik õhk `vasta Tõs; vanaste naiste särgid olid imelikud, piht oli linane ja alt takune Ris; vanasti olid ikka imelikud aśjad küll `kangesti. nüid änam nihukseid imelikku `aśju ei ole Hag; `vaata imelikku (veidrikku), mis tema ei tie Iis; neid sõnu om õige imelikit mis sääl (kaasituslauludes) ütelti; `liiga imelik ind Krk; ta `oĺli nigu pääst seǵäne, ai imeligu juttu Ran; om ike imelige küll inimesi ilman; imelik küll, vahel om nii vagane, ja siss tulep toŕm Nõo; papa om `säände imelik Ote; no haŕkadõŕ om, imelik kaiaʔ külh Vas Vrd imelikkune, immelgas
2. erakordne, ainulaadne üt́s imelik mälu, igäl ei ole sedä mälu; siss taheti minu käest `laule kah. ma olli imelik laulumi̬i̬ss Hel
3. (intensiteedisõnana) a. (koos substantiiviga) ilmatu, tohutu Ku˽ma˽`tüt́rik oĺli, siss `viidi `pulma imeliku˽sõiraʔ; [ta] Vedi `mõisahe imeliku˽palgiʔ Har b. (koos adjektiiviga) väga, eriti nüid oo jo imelik `kerge si̬i̬ eenätego Kod; temä om iki imelik `peĺglik; imelikuss suuress lääp si̬i̬ tuli Krk; nemä (mesilased) om imeligud targad loomad Ran; imelik suurõʔ, nigu `üśkä võtta oĺli (terve sületäis( Se
Vrd imeline