[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

imeline imeli|ne Jõe hv L(e- Rid), Koe Kod Krk, g -se Vai spor Sa, Muh Lai spor T, -tse Har, -le|ne Tõs, g -se Mar Tor Hää Plt
1. iseäralik, võõrastav, veider `Perjatsis on taas imelised sanad Vai; nönda `kangest räägib eesti keelt, imelist `moodi; ma nägi imelissi `aśju Jäm; kas te panete mind imeliseks koa Muh; tegi suurt imelest äält ja Tõs; mea ei `saagi võid, piim om `seante imeline Krk; aga imeline, et ma kõik päiv`aiga olli paĺlaste `jalguga, es ole küĺm; aga imeline asi küll, mitte `vihma ei tule Nõo; tu̬u̬d (paksu inimest) om imeline kaiaʔ Har Vrd imelik1
2. erakordne, ainulaadne ja nemä om imelise poesi, kõ̭ik tü̬ü̬ nemä tunneva Puh; tu̬u̬ oĺl üt́s imeline sadu - - kõ̭ik maa oĺl vett täüś Har Vrd imelik1
3. paras, sobiv `sõnna ta just imeline Koe
4. (intensiteedisõnana) väga, eriti Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast - - `seike oli ilma imelise vali ise Kaa; imelised suured olid [vaarikad] Lai; päeväliĺl om imeline õrn küĺmä `vasta Ote; imeline suuŕ elläi Har Vrd imelik1
5. (välj imestust, üllatust) oi sa imeline, oi sa imeline! merätse inimese; imeline asi! egä kõrd `tulli [ta] suure kraamiga, aga nüid `tulli kate `paĺla `käega Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur