[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaksi|pidi
1. kahes(t) suunas(t), edasi-tagasi, siia-sinna mis sa joosed kaksipidi Khk; Kellel `keike kää oli, see‿s akka tümaga kaksipidi `keima ka Kaa; kaksipidi `lained, mere jooks käis pial Pha; täna ma ole nii pailu kaksipidi keind et Jaa; ta nüd loksub kaksipidi (noor abielumees käib kahe kodu vahet); nee kondid, mis on sõda`viisi kaksipidi (laiali) Pöi; rihva saag, kaksipidi kõver puu Var; mis sa vahid kaksipidi; [hobune]`Taagleb, paigal ei seisa, `kargleb kaksipidi Hää; nää nüid, inime läind kaksipidi sedasi (ekselnud); lumi on nüid nii kaksipidi tuisand Juu; Loksuta piäle kaksipidi (õlleankrut); mõned `ku̬u̬vad [sukka] päriss üleni kaksipidi (kahtpidi), aga sis ta tarvis sedävisi just kaksipidi ei ole kududa KJn || vaheliti, kahtepidi `Räästa korrad `pantaks kaksipidi – selipidi laast `alla ja kummuli [laast] pääle Hää; [puu]riida ots `pantse `jummi, jumm on kaksipidi Saa; piha aid on kaksipidi kuuse `okstest KJn || kaksiratsi istub kaksipidi obuse `seĺgas, istub kaksipidi, jalad laiali Juu Vrd kahtepidi
2. kaht (eri) moodi, nii ja teisiti (ka kahekeelsuse või järjekindlusetuse tõttu) a. s ärä `mõtle `kaksipidi; kõva usuga mies, kes ei usu mitte `kaksipidi; mõni on `niisikene, et ei `räägi `õiete, `räägib `kaksipidi, sõna siit, `tõine säält Lüg; `kaakleb, `kahtleb kaksipidi, teha vöi mette teha Khk; Sii polnd kaksipidi `mötlemist, vaid aketi kohe otsast `pihta Kaa; ma `mõtle ikka kaksipidi Muh; kaksipidi `mõtleb peale, enni ikke lubab, juba pärast ei anna Mär; Juttu kannab ja nõnda kah, ku kaksipidi räägib, koorutab juttusi Hää; roamatus `ütleb, et oja kaksipidi `mõtlemese eest Juu; kaksipidi `mõtlema, kas ta on tõsi või ei ole Kos; ta `mõtleb seda `aśsa kaksipidi; ta aab kaksipidi juttu JMd; `mõtleb kaksipidi, kas jäen `süidläsess vai suan `laśti; kaksipidi kõneled ehk `kaste `mu̬u̬du Kod; kaksipidi juttu `rääkmä KJn b. a kahetine, kaksipidine kui `räägib seda ühes kõhas ühtpidi ja `tõises kõhas tõistpidi, siis on `kaksipidi jutt Lüg; `kaksipidi asi, see `ongi kiusatus, kaks `vaimu `vastamidi Aud; kaksipidi mielega inime ei tia, mis teha `tarvis Kos
3. aina, ühtelugu kaksipidi käib `ulkumas, ei seisa kodus Vll; On `päeva pailu `ussisi kaksipidi `jalgus teede ja radade peal, siis `tulla `jälle mõne päeva pärast `vihma; [jääral] Pea maha ja `nöuse, mis ta muidu kargutab kaksipidi; kolme kopikesi rahasid kõrsist kaksipidi `käidi vahetamas Pöi
Vrd kaksi|pite, kaksi|päidi, katsipidi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur