[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

jären jären Pst Hls Krk Nõo Rõn San Krl Har, järren Hls, järeh Vas Se, järõh Lut
I. adv
1. (ruumiliselt) taga, kannul käinu oma auduge jären Krk; tä‿s saa midägi kõnelda, täl (vangil) olliva vahi jären, kes tälle `perrä `vahtsiva; meie kaśs käip mul jären Nõo; no kas ma sul ei olõ jo `jälki jären, noʔ om mul kolmass kõrd sul `jäŕgi saiaʔ Har; meil ańd kümme `lehmä `piimä, `põrsa˽sei˽kõ̭ik järeh ärʔ Vas; niitmisegaʔ olli järeh, kundsa pääl Se; lääm järõh Lut
2. (ajaliselt) a. (millelegi järgnev) `järgmäne lat́s – `aaśtak `aigu ni jälki, väega järeh tõõsõl Se b. taga, mahajäänud || [kell] om jären Hls; nemä om `tü̬ü̬ge jären u ~ perän van tõśtest Krk
3. korras, joones, [tööga] lõpukorral, mitte mahajäänud tü̬ü̬ om jären ~ järe pääl Krk; ma‿le nüit `tü̬ü̬ga jären Nõo; no olõ `tüüga järeh Se || otsas piim om jären Har
Vrd järel, järjes
II. postp
1. (ruumiliselt) järjestikku, (üksteise) järel üt́s-tõõsõ takah ~ üt́s tõõsõ järeh läävä Se || fig Si̬i̬ vana lits om siu ärä kaheten, ega sa mud́u temä jären ei joosess Krk
2. (millestki) hiljem, pärast sõa järren käüve `rü̬ü̬vle salga ja kormi `aaja Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur