[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõstma ‹tõstan 46›

1. ülespoole, kõrgemale liigutama v. panema. a. (esemete, vahel ka elusolendi kohta). Suurt kivi ei jõutud maast tõsta. Tõstab koti õlale, selga, turjale. Vili, hein tõsteti kärbistele. Tõstab kaevust ämbriga vett. Tõstab laudas sõnnikut. Mees tõstis hanguvarre katki (hanguvarre katkimineku kohta millegi tõstmisel). Vaata, et sa naba paigast ei tõsta! (hoiatusena endale liiga tegemise eest millegi raske tõstmisel). Kirst tõsteti veoauto peale. Sünnipäevalaps tõsteti õhku. Tõstis tõrviku kõrgele pea kohale. Panen ette tõsta klaas külaliste terviseks (toostina). Tema armastab liigagi tihti klaasi tõsta (alkoholi liigtarvitamise kohta). Hommikul kell neli tõstsime 'hiivasime' ankru. Kraana tõstab raskeid konteinereid. | (kasutamiseks, tegutsemiseks valmis). Dirigent tõstab taktikepi. Tõstis telefonitoru hargilt. Sõdur tõstis püssi palge. Tõstis revolvri ja vajutas päästikule. Enesekaitseks relva tõstma. Kes mõõga tõstnud on, see langeb mõõga läbi. | (treenimiseks; tõstespordis). Tõstab pommi ja käib jooksmas. Ei suutnud kangi sirgetele kätele tõsta. || ühelt kohalt teisele (samale kõrgusele v. madalamale) panema. Tõsta pann tulele, pliidile. Tõsta pott tulelt. Tõstab suppi taldrikusse. Noorik tõstab taldrikud lauale. Laps tõstis kühvliga liiva ühest hunnikust teise. Haige tõsteti kanderaamilt voodisse. || püstiasendisse upitama. Tõstis mullika jalgadele. Tõsta redel püsti. | piltl. Lohakile jäänud talu suudeti taas jalule tõsta. b. (kehaosade kohta). Kes vastust teab, tõstku käsi (püsti). Ohvitser tervitas kätt kõrva äärde tõstes. Mees tõstis vihaselt rusika. Tõsta kõndides jalgu kõrgemale. Olen nii väsinud, et vaevalt jõuan jalga jala ette tõsta 'käia'. Tõstab jala põlvele, põlve üle teise. Tõstab aeg-ajalt raamatu kohalt pead. Sulges silmad ja tõstis näo vastu päikest. Lehmad tõstsid sabad selga ja panid punuma. Koer käib lillepeenral jalga tõstmas 'pissil'. | piltl. Ära oma nina nii kõrgele ka tõsta! Punnis vastu mis punnis, aga lõpuks pidi ikkagi käpad püsti tõstma 'alla andma, vastupanust loobuma'. c. (pilgu kohta:) ülespoole suunama. Tõstis pilgu ajalehelt, raamatult. Laps ei julgenud pilku tõsta. Tõstis silmad ja vaatas teist imestunult. Tõstis silmad lakke, lae poole. Ei tõstnud silmi põrandalt. Istub trepil, juurdlev pilk taevasse tõstetud. Nägin seda ilma pilku tõstmatagi. d. tõusma panema, üles keerutama, õhku paiskama. Rappuv vanker tõstab õhku suuri tolmupilvi. Kappavad hobused tõstsid määratut tolmu.
2. (taseme, nivoo, pinna, astme vms. kohta:) (kunstlikult) kõrgemale viima. Järvede veetaset on tammide ehitamisega tõstetud. Veetaset tõsteti 30 cm võrra. Setted tasandavad jõepõhja ning ühtlasi tõstavad seda. Vööjoon on kas õigel kohal või veidi tõstetud. Kohv tõstab vererõhku. Vee temperatuuri tõsteti ühe kraadi võrra. Reljeefi tasandumine tõstaks õhu temperatuuri. *Et tee oleks võimalikult vähe üles-alla looklev, tulnud teda kord süvistada, kord tõsta. H. Matve. | (abstraktsemalt). Haridustaset tõstma.
3. suurendama, lisama, juurde panema. Palka tõstma. Üüri, renti, õppemaksu tõstma. Otsustati tõsta tolle. Tõsteti stipendiume, pensione. Turunaised tõstsid piimahinna kahekordseks. Õhk, päike ja vesi tõstavad närvisüsteemi toonust. Sündmus tõstis üldist pinget. Jooksja tõstab 'kiirendab' tempot.
4. kõrgemale v. auväärsemale positsioonile viima v. seadma; ülendama. a. (kellegi kohta). Tubli töötaja tõsteti meistriks. Tänulik rahvas oli ta oma valitsejaks tõstnud. Kuninganna tõstis biitlid aadliseisusesse. Vanarahvas tõstis karu kõrgemale kõikidest teistest loomadest. Sündmuse pidulikkus otsekui tõstis meid kõrgemale igapäevasest elust. *.. alandas, keda tahtis, ja tõstis / suureks, keda tahtis. J. Sütiste. *Teadsin, et [abielu] registreerimine päästaks mind vallasema nimest, tõstaks mu ausate inimeste sekka .. V. Saar. b. (millegi kohta). Vanad traditsioonid tõsteti taas ausse, au sisse. Autor on aukohale tõstnud inimmõistuse loova jõu. Kulub aastaid, et talu taas õitsvale, jõukale järjele tõsta.
5. parandama; ülevamaks muutma, ülendama. Õnnestumine tõstab enesetunnet. Märjuke tõstis kõigil tuju. Külluslik eine tõstis meeleolu.
6. (hääle kohta:) kõvendama, tugevdama, kõrgendama (hrl. ägestudes). Ülemus, kes alluvate peale häält ei tõsta. Kui selgest jutust aru ei saa, tuleb häält tõsta ja mõni kõva sõna öelda. Ta on vaikne mees, tõstab harva häält. Kõneles pahandust teinud lapsega rahulikult, häält tõstmata. Teie ärge minu peale häält tõstke! Häält tõsta ega joosta majas ei tohtinud. Rääkis kord sosistades, kord häält tõstes. Pidin häält tõstma, et kuuldav olla.
7. midagi alustama, midagi tegema hakkama. Talupojad tõstsid mässu. Laps kukkus ja tõstis kisa. Vargaid nähes tõstsid naised lärmi. Mehed tõstsid lauluhäält. Mis sa tühjast kära tõstad. Esimestena tõstsid hädakisa loomakaitsjad. Ajakirjandus tõstis kisa. || ‹ka impers.› (ilmamuutuste kohta). Väljas tõstab tuult. Hakkas jälle lund sadama ja tuisku tõstma. Tuuled tõstavad tuisku. *Öö tõstis vesikaaretuule. J. Rannap. *Inglise kanalis tõstis üheksapallise tormi .. K. Raja. || algatama, tõstatama, esitama. *.. ta oli kutsutud keisri juurde vastust andma paljude süüdistuste pärast, mis ta vastu oli tõstetud. K. Ristikivi. *Talurahvakooli küsimuse tõstis keskvalitsus päevakorda juba XVIII saj. teisel poolel. A. Vinkel.
8. (astendamise kohta). Arvu ruutu, kuupi tõstma.

esile tõstma

1. (silmapaistvamaks, nähtavamaks tehes) esile tooma; rõhutama, toonitama. Sõnu võib tekstis esile tõsta allakriipsutuse või sõrendusega. Kleit tõstis esile talje täiusliku vormi, puusajoone. Valge pluus tõstab hästi esile ta tuuldunud jume. Tumedad vurrud tõstsid teravalt esile täidlasi huuli.
2. (teiste hulgast) välja tooma, tunnustavalt ära märkima. Eriti tuleb esile tõsta ühe maakooli õpilasi, noorte kunstnike töid. Graafikutest tõsteti esile kaks kunstnikku. Mitmes sõnavõtus tõsteti esile Eesti raamatukujundajaid. Kriitikud on esile tõstnud kirjaniku keelemeisterlikkust.

ette tõstma
(toidu kohta:) taldrikule tõstma. Ema tõstab lapsele suppi ette. Olge head, tõstke endale ette!

kilbile tõstma vt kilp

kõrvust tõstma, (nagu ~ otsekui) kõrvust tõstetud olema vt kõrv

kätt tõstma [kellegi] vastu vt käsi

mitte kõrt kõrre peale tõstma, mitte kõrtki paigast tõstma vt kõrs

mägesid (paigast) tõstma vt mägi

[kuhugi] oma jalga tõstma vt jalg

pead tõstma vt pea

südant kurku tõstma vt süda

taevasse ~ taevani tõstma vt taevas

[kedagi] tänavale tõstma vt tänav

välja tõstma

1. tõstes kusagilt välja võtma v. viima. Tõstis marjad siirupist välja. Aken tõsteti raamidest välja. Põrandavärv on olemas, tuleb hakata mööblit välja tõstma. | piltl. Ma pole täna kodunt jalga välja tõstnud 'pole täna väljas käinud'.
2. elamispinnalt lahkuma sundima. Kohus tõstis üürivõlgniku korterist välja. Ta tõsteti ühes naise ja lastega oma majast välja. Välja saab inimest tõsta ainult kohtuga. Need, kes üüri ei maksa, tõstetakse välja.
3. esile tõstma (2. täh.) *Tema tohutust džässiproduktsioonist on raske midagi eriti välja tõsta .. V. Ojakäär.

ära tõstma

1. (ära rõhutab tegevuse lõpuleviimist). Tõsta pada tulelt ära.
2. midagi rasket tõstes endale liiga v. viga tegema. Tõsta või naba paigast ära. *Selja tõstis ta sigalas ära, nädal aega pole voodist välja saanud. E. Tennov. *Kui nüüd oleks veel seda head rohtu, mis ta terveks tegi, kui enese Paaglandi juures ära tõstis! K. Ristikivi.
3. kõnek varastama. *Keda see peaks huvitama, kuidas mingisugune vargapoiss mõnel unimütsil kella või rahakoti ära tõstab. O. Tooming.

üles tõstma

1. ülespoole tõstma; (maast) üles võtma; püstiasendisse tõstma. Eesriie, pimenduskate tõsteti üles. Daam tõstis loori üles. Ankur tõsteti üles 'hiivati'. Laev tõstis purjed üles 'heiskas purjed'. Põhjavajunud laev tõstetakse üles. Tõstis mahakukkunud kinda üles. Kummardas, et keppi üles tõsta. Lõdisev poiss tõstis mantlikrae üles. Käsi on löögiks üles tõstetud. Tõstis lauaklapi üles. Õhtul tõstetakse sillad üles. | piltl. Pole mõtet võitlema hakatagi, kui varem või hiljem tuleb niikuinii käed üles tõsta 'alla anda'. || ülespoole suunama. Tõstke silmad üles, vaadake taevasse!
2. üles keerutama, õhku paiskama. Tugev tuul tõstis üles suuri tolmupilvi. *.. nad jätsid mind untadega ülestõstetud lumetolmu armutult maha. N. Baturin.
3. esitama, tõstatama, üles seadma, üles võtma. Arutelu käigus tõsteti üles mitmeid küsimusi. Kavatsen selle küsimuse dekanaadis üles tõsta. *Preili Karjel ise tõstis asja üles, ta ei näinud põhjust, miks ta pidi sellest vaikima. S. Ekbaum.
4. hrv ülendama. *Laul on miski, mis tõstab üles ja haarab kaasa. T. Paul.

ümber tõstma
teise kohta tõstma, ümber paigutama. Armastab oma toas aeg-ajalt mööblit ümber tõsta.