[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tänav ‹-a 2› ‹s›
ühelt v. mõlemalt poolt majade, tarade vms. piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm. asula tee. Kitsas, lai, asfalteeritud, liivatamata, kõrvaline tänav. Kõnniteedeta tänav. Kingsepatöökoda asus vanalinna kõige käidavamas tänavas. Elab Harju tänavas, tänaval. Kolis Rohelisse tänavasse. Auto pööras Tähe tänavale. Tänavat ületama. Kahel pool tänavat. Täisnurga all ristuvad tänavad. Mis selle tänava nimi on? Terve tänav 'kogu selle tänava rahvas' tuli pittu. || karjatänav; külatänav. Kari on juba tänavas. *Naabertalu õuevärav lükatakse kägisedes lahti, tänavale tuleb talumees .. O. Luts. || (väljendites prostituudina töötamise kohta). Tüdruk läks tänavale. Tänavale sattunud naine. || (väljendites peavarjuta v. töökohata jäämise v. jätmise kohta; vt. ka fraseoloogiaosa). Teenijatüdruk lendas tänavale. Ajas oma naise ja lapsed tänavale.
▷ Liitsõnad: aguli|tänav, kalda|tänav, kodu|tänav, küla|tänav, linnatänav; asfalt|tänav, munakivitänav; karja|tänav, kauba|tänav, kõrval|tänav, pea|tänav, põik|tänav, ring|tänav, rist|tänav, umbtänav.

pidu tuleb meie tänavasse ~ tänavale, pidu meie tänavas ~ tänaval vt pidu [1]

[kedagi] tänavale heitma ~ viskama
kedagi peavarjuta v. töökohata jätma. Majanduskriisi aegu heideti sadu töölisi tänavale.

[kedagi] tänavale tõstma
kedagi peavarjuta jätma. Peremees tõstis üürilised päevapealt tänavale.