[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aula ‹6 või 1› ‹s›
(kõrg)kooli aktusesaal. Ülikooli, õppeasutuse aula.

kula1 ‹11› ‹s›
etn suur varrega täisnurgi oleva kahaga puukulp
▷ Liitsõnad: piima|kula, veekula.

kula2 ‹11› ‹s›
kullimäng. Mängisime õues naabrilastega kula. *.. mine õuele – mängi palli, hüppa kaugust ja jookse kula. H. Pukk.

mula ‹11› ‹s›
kõnek tühine, ohtrasõnaline jutt, loba. Ei maksa uskuda, tühi mula! Ära aja mula! Hea jutumees, mula muudkui jookseb. Poiss oskab tüdrukutele mula ajada.

pula ‹11› ‹s›
kõnek tühi loba, jamajutt, lora. Poisid ajavad tüdrukutele, tüdrukutega pula. Ära pane seda jokkis meeste pula tähele! Mine sa võta kinni, ajab ta pula või räägib tõtt. Peep ajab alailma igavest pula.

rula ‹11› ‹s›
kahe rattapaariga lauake, millel seistes sõidetakse, rull-laud. Rulaga sõitma. Rulale võib panna ka mootori või purje. Toodetakse rulasid nii kiirlaskumiseks, tünnisõiduks kui ka slaalomiks.
▷ Liitsõnad: näpurula.

sula
‹adv› täiesti, päris, puha. Sa oled ju sula kade!

sula ‹11›

1. ‹adj› külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud, üles sulanud. Lumi on sula. Kevadine sula maa. Lume all on pinnas sula. Põllud on sulaks muutunud. Mättad on juba paljad ja sulad. Sula teega lõikas reejalas sügavale lume sisse. || (ilma kohta:) pehme ja niiske. Sulad ilmad. Mõne aja pärast läks ilm sulaks. Parem vaikne pakane kui sula tuul.
▷ Liitsõnad: poolsula.
2. ‹adj› vedelas olekus, sulanud v. sulatatud. Sula metall, magma. Sula hõbe, kuld, raud, tina. Sula tõrv. Linikule tilkus sula küünlarasva. Südasuvel lõhnas metsas sula vaigu järele. Suvine sula mesi. Suhkrutükk muutus suus sulaks. Pannil särises sula või.
3. ‹s› talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v. üle selle. Väljas on sula. Küünlapäeva sula. Märtsikuu sula hävitas paksu lumekatte imekähku. Äkiline sula viis kogu lume. Viimane suur sula lõi kõik kraavid vett täis. Hakkab vist sula tegema 'sulale minema'. Ilm läheb, kisub sulale. Ilm on sulal. Uus aasta saabus sulaga. Sulad vaheldusid pakasega. Pakane taandus sula ees. Sulale järgnesid ilma lumeta külmad. Teed on sulaga libedad. *Kui ikka koer talvel lume sees püherdama hakkas, oli kolme päeva pärast sula lahti. J. Tuulik. || piltl ideoloogilise surve lõdvenemise aeg ühiskonnas. Hruštšovi-aegne sula.
4. ‹s› lahtisulanud koht jääs. *Ettevaatlikult jullat ees lükates jõuavad mehed üsna sula lähedale. A. Gailit.
5. ‹adj› pehme. a. (maa kohta:) hästi läbiküntud, kohe. *Üksi kündsin põllud sulaks, viskasin seemne ja äestasin mulda. H. Sergo. *„Sula muld,” ütles ta, mõeldes selle all külviks haritud pinda.. E. Krusten. b. leebe, järeleandlik. Poisi meelituste peale läks tüdrukul süda sulaks. *Oled mul muidu käre tükk, aga selle mehikese suhtes liiga sula. E. Tegova. c. mahe, meelitav. Hääle sula kõla. Räägib sulal keelel. *Sellepärast hakkas teine Alevipoega mesikeelil meelitama ja sula suuga paluma.. J. Kunder.
6. ‹adj› (sula)selge. Räägib sula inglise keelt. Mehed ajasid omavahel juttu sulas maakeeles. Tal on saksa keel sula. *Jah, nad oleksid pidanud enne [mereleminekut] mootori sulaks õppima! Murdlainete ees äkki stopp! A. Mälk. *.. ikka tema jah mingu, temal nagu need konksud ja kavalused kõik sulad! B. Alver.
7. ‹adj› täielik, selge, puhas. Vaatas etendust kui sula imet. Sula õnn, et kõik nii hästi laabus.
8. ‹s› kõnek sularaha. Kas tasute kaardiga või sulas? Maksan sulas. *Praklitzi plaani järgi toimetas Lesta oma ärist nii palju väärtusi kõrvale, kui iganes jõuti sulaks teha. E. Vilde.

tala ‹11› ‹s›
ehit tugedel asetsev hrl. vardakujuline rõhtloodis kandetarind. Raudbetoonist, metallist, puidust talad. Piki- ja põikpalkidest talad. Lihtsaim tala on palk. Kaeveõõne lagi toestatakse taladega. Metalltellingute talad valmistati torudest. Vahelaepaneelid toetati taladele. Mees on tugev nagu tala. *.. lagi on madal, nõnda et talade vastu võib käies pea lüüa .. M. Metsanurk. | piltl. Ühiskonna, riigivõimu talad. Georg Otsast kujunes teatrile vägev tala. Päike ripub kevadise taeva talal. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams.
▷ Liitsõnad: betoon|tala, metall|tala, puit|tala, puu|tala, raud|tala, terastala; alus|tala, ema|tala, kande|tala, konsool|tala, pea|tala, piki|tala, põik|tala, rist|tala, roov|tala, side|tala, vahetala; lae|tala, silla|tala, trepitala; I-|tala, T-tala; seltskonnatala.

tela ‹11› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› ümmargune puu, mida mööda paati vette v. veest välja tõmmatakse. Tõmbas paadi teladele. Teladele veetud paat.
2. trük võllikujuline masinaosa v. tööriist värvi kandmiseks trükivormile

tila ‹11› ‹s›

1. valamistoru; renn, renniga pulk. Kannu, lüpsiku tila. Kohvikannu tila läks katki. Teekannu tilast tuleb auru. Tilaga pesunõu. Mahlakasele puuriti auk tüvve ja löödi tila sisse. *Puulüpsiku ja piipkannu tila e. piibu saamiseks lõigati männitüvest laud koos sobiva oksaga, millesse siis auk sisse põletati või puuriti. A. Viires.
▷ Liitsõnad: mahlatila.
2. kella kõra. Kirikukella vaskne tila. Kooli-, aisakella tila. *.. väikeste vaheaegade järele kuuldus tila kõlksatust ja kell kumises läbi pimeduse. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kella|tila, vasktila.

tola ‹11›

1. ‹s› (õukonnas, tsirkuses, laadal vm.:) narr, kloun, palaganitegija, pajats, veiderdaja. Igas õukonnas pidi ikka oma tola olema. Punase ninaga tolad veiderdavad ja lahutavad laadaliste meelt. Räägi tõsiselt, ära mängi tola! Elu kui tsirkus, kus üks mängib suuremat, teine väiksemat tola.
▷ Liitsõnad: laada|tola, palagani|tola, pulma|tola, tsirkusetola.
2. ‹s› tobu, lollpea, loll (ka sõimusõnana). Sellest saab iga tolagi aru. Kes see tola küll Manni ära võtma peaks? Ta on nendest kõige suurem tola. Seisis siin ja ootas tüdrukut nagu vana tola. Oh mind igavest tola, lasin end ninapidi vedada. Ants, tola, jäigi ta juttu uskuma. Kas teie, tolad, ka midagi teate! Oled küll tola mis tola! *Need kaabakad olid tal koos salakaubakoormaga niisama hästi kui käes, ja ta tola laskis neil nina eest ära joosta! A. Kasemaa.
3. ‹adj› poole aruga, napakas; lollust ilmutav. Poiss pidavat natuke tola olema. See mees on küll päris tola! Ta on ju tola kui äsjasündinud vasikas! Kelm oli mehe jälle tolaks teinud. Ühesugused tobud kõik, üks tolam kui teine. Ta tegi nüüd küll tola tembu. Mis tola juttu sa ajad! *Ta ei olnud ei erand ega tuulepea. Ja seda tolam võis kogu ta eraelu kõrvalt välja paista ... T. Kallas.
▷ Liitsõnad: puru|tola, püstitola.

tuba ‹toa 24› ‹s›

1. ehitise (vahe)seintega eraldatud, hrl. ühe v. mitme akna ja uksega ruum. a. elamiseks kasutatav ruum majas v. korteris. Suur, ruumikas, väike, pikk ja kitsas tuba. Omaette, ühine tuba. Vaheseinaga, säärvandiga eraldatud tuba. Korter koosnes kahest toast ja kõrvalruumidest. Poja, vanaema, isa tuba. Tuba koristama, remontima. Otsin mugavat möbleeritud tuba. Ega teil pole tuba välja üürida? Külalised astusid tuppa. Väljas on juba pime, peab lapsed tuppa 'sisse' kutsuma. Vanemad magasid põhjapoolses toas. Tädi peatub rannahotellis toas nr. 120. Teisest toast kostis muusikat. Selle koerailmaga ei saa jalgagi toast välja tõsta 'üldse välja minna'. Viiekesi koos võtavad poisid või toa selga 'mürgeldavad kõvasti'. || etn rehetuba. Pisemad lapsed magasid talv läbi toas, sest kambrit ei saanud kütta. *Rehetoa hiigla-ahi köeti palavaks ja kogu pere kolis tuppa. A. H. Tammsaare. b. eriotstarbeline ruum asutuses v. ettevõttes. Õpetajate tuba. Ema ja lapse, naiste isikliku hügieeni tuba. Märganud tee ääres kõrtsi, otsustasid mehed minna tuppa ja juua toop õlut. Töötame kolmekesi ühes toas. || piltl toas olijad, toatäis inimesi. Tuba jääb vait ja ootab, mis tulijal öelda. *Sedakorda naeris tuba mürinal. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: ees|tuba, elu|tuba, haige|tuba, hotelli|tuba, kamina|tuba, katuse|tuba, keldri|tuba, kõrval|tuba, külalis(te)|tuba, laste|tuba, magamis|tuba, naaber|tuba, nuku|tuba, numbri|tuba, nurga|tuba, otsa|tuba, pere|tuba, poiste|tuba, puhas|tuba, pööningu|tuba, saali|tuba, suur|tuba, söögi|tuba, taga|tuba, talu|tuba, teenija|tuba, tüdrukute|tuba, vahe|tuba, vanni|tuba, vastas|tuba, võõraste|tuba, ärkli|tuba, üheinimese|tuba, ühiselamu|tuba, üksik|tuba, üld|tuba, üürituba; kööktuba; ketrus|tuba, kirjutus|tuba, klassi|tuba, klubi|tuba, koduloo|tuba, kohtu|tuba, kooli|tuba, kõrtsi|tuba, leeri|tuba, lugemis|tuba, memoriaal|tuba, mängu|tuba, nõupidamis|tuba, oote|tuba, operatsiooni|tuba, palve|tuba, piljardi|tuba, pioneeri|tuba, puhke|tuba, sakste|tuba, sidumis|tuba, suitsetamis|tuba, sünnitus|tuba, töö|tuba, vahi|tuba, valve|tuba, vastuvõtu|tuba, veski|tuba, värks|tuba, õlletuba.
2. van elumaja. Laasu toa ümbrus oli lage. Toa taha istutati õunapuid. Perenaine käib muudkui toa ja lauda vahet. Hiilis aidauksest välja, üle õue toa poole. Oma tuba, oma luba. *Siis mindi toa maile hommikust sööma. J. Lintrop.

tuli ‹tule, tuld 13› ‹s›

1. leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust. Lahtine tuli. Elus 'leegiga põlev' tuli. Igavene tuli (näit. mälestussamba ees). Kreeka tuli aj (keskajal:) vee peal ujuv põlev segu vastase laevade hävitamiseks. Tule soojus. Tule kasutamine, austamine. Vanaisa teeb aias tuld. Ema tegi tule pliidi alla. Poisid tegid kraavikaldal tule üles. Jaanilaupäeval süüdatakse mäel tuli. Süütas pliidi all, ahjus, kaminas tule. Tuli praksub pliidi all. Pane 'tee' tuli ahju! Kohendab tuld pliidi all, lõkkes. Segab roobiga ahjus tuld. Sussitab tuld katla all. Pani kartulipaja, teekannu, kohvivee tulele 'tule kohale'. Pada on juba tulel, tule kohal. Marju keedetakse nõrgal tulel. Paneb hagu tulle lisaks. Puhusin tule lõkkele. Tuli hakkas põlema, kustus. Tõrvased puud võtsid kergesti tuld. Tuli visiseb märjas puus. Pista puudele, risuhunnikule tuli otsa. Märatsevad, vaat et pistavad veel tule räästasse, majale tule otsa. Seda rämpsu pole mõtet hoida, tuli otsa! Keskajal hukati inimesi tulega 'põletati elusalt'. Koguneti tulele lähemale. Istusime tule ääres, ringis tule ümber. Vahtis üksisilmi tulle. Soojendab tule kohal käsi. Taat raiub, täksib, paneb piibule tuld. Pani suitsule, paberossile tule otsa. Küsis suitsu peale tuld. Tõmbab tikust, tikuga tuld. Kirves lõi vastu kivi tuld 'viskas sädet'. Kivid löövad rautatud kapjade all tuld. Tulega ei tohi hooletult ümber käia. Tuli tallati jalgadega surnuks. Vulkaan purskab tuld ja tuhka. Äikesepilvest sähvis tuld. Lähen tema eest kas või tulle. Sõrmed valutasid jäises vees nagu tules. Kange jook kõrvetas maos nagu tuli. Ta kardab mind kui tuld 'üliväga'. Nagu tuli toores puus 'vaevaliselt, viletsalt'. Kus suitsu, seal tuld. Tuli tuld ei kustuta. Tuli ei ole laste mänguasi. | piltl. Taevas punetab päikesetõusu tules. Sügisesed haavad lõõskavad punases tules. || (tulekahju kohta). Tule levik. Kes seda teab, kust see tuli alguse sai. Tuli pääses lahti katkisest korstnast. Kogu hoone oli juba tules 'põles'. Tulele suudeti peagi piir panna. Tulest ei saadud jagu. Tuli hävitas hooned, tüki metsa. Tules hävis kogu vara. Katusest lõi tuli välja. Allatuult olevad põhukuhjad võtsid tuld 'süttisid põlema'. Hooned on tule vastu kindlustatud. Mis tuli ei võta, seda võtab varas. Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. *.. korsten tahab kodus ammu puhastamist, talvel küttis naispere armutult, panevad veel tulele! K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ahju|tuli, kamina|tuli, kolde|tuli, laagri|tuli, lee|tuli, lõkke|tuli, pikse|tuli, priimuse|tuli, söe|tuli, taeva|tuli, tiku|tuli, välgu|tuli, ääsituli; gaasi|tuli, hao|tuli, laastu|tuli, õletuli; ale|tuli, jaani|tuli, jüri|tuli, laulupeo|tuli, mai|tuli, märgu|tuli, ohvri|tuli, olümpia|tuli, ranna|tuli, sõrru|tuli, sõõru|tuli, õitsituli; hiigla|tuli, kahju|tuli, kulu|tuli, ladva|tuli, laus|tuli, maa|tuli, pinnatuli; puhastus|tuli, põrgu|tuli, päikese|tuli, soo|tuli, virvatuli.
2. mingi valgusallika tuli (1. täh.); selle valguslaik. Hele, tuhm tuli. Eemalt paistsid suure linna, mõningate majade tuled. Tuledes särav linn. Kauguses vilgub üksikuid tulesid. Toas oli juba hämar, süütasin tule (põlema). Mis sa pimedas istud, võta tuli üles! Lülitas, klõpsutas tule põlema. Laes, laual, lambis põles tuli. Nägin väljast, et sul on alles tuli ülal 'põleb'. Tagakambris põles veel tuli. Linnas, majades süttisid esimesed tuled. Kustutas, puhus tule ära ja heitis magama. Koridoris tehti tuled surnuks. Tuli lambis läks suureks, hakkas suitsema. Majade akendes on veel tulesid. Saali aknad olid tuledes. Ilma tuleta ei näe enam lugeda. Riietuti ähmase tule valgel. Näitas mulle taskulambiga, küünlaga tuld 'valgustas pimedas kulgemisteed'. Jõulupuu, kuusk säras tuledes. Vastutulev auto pimestas tuledega. Ööliblikad lendavad tule peale. | piltl. Virmaliste tuli. Löövad särama jaaniusside tuled. || mingi valgussignaal, signaaltuli. Vasakul plinkis Vilsandi majaka tuli. Stardiraja vilkuvad tuled. Auto tagumised tuled ei põlenud. Taksol põles roheline tuli 'märgiks, et takso on vaba'. Punane tuli 'keelusignaal tänavaliikluses'. Bengali tuli 'teat. värviline ilu- v. signaaltuli'.
▷ Liitsõnad: elektri|tuli, gaasi|tuli, küünla|tuli, lae|tuli, lambi|tuli, laterna|tuli, neoon|tuli, peeru|tuli, pirrutuli; ahtri|tuli, ankru|tuli, auto|tuli, esi|tuli, ilu|tuli, majaka|tuli, masti|tuli, parda|tuli, plink|tuli, poordi|tuli, pära|tuli, ranna|tuli, sadama|tuli, semafori|tuli, taga|tuli, topituli; hoiatus|tuli, juht|tuli, kaug|tuli, käigu|tuli, liini|tuli, lähi|tuli, märgu|tuli, numbri|tuli, ohu|tuli, park|tuli, pette|tuli, pidurdus|tuli, reklaam|tuli, signaal|tuli, siht|tuli, stopp|tuli, suuna|tuli, täis|tuli, valetuli.
3. piltl (tugevate tunnete v. tundepuhangute, ka tulise, ägeda oleku kohta). Armastuse, igatsuse, vihkamise tuli. Temas põles alati mingi sisemine tuli. Tema hinges, südames on veel aadete tuld. Noormees on täis tuld ja vaimustust. Ei ole temas enam seda tuld mis vanasti. Kui palju tuld, kui palju kirge neis sõnades! Ta süda oli nagu tules 'väga rahutu'. Vastuväidetest läks mees tuld täis. Ülekohtune süüdistus ajas mehe tuld täis. Tuld olid täis nii ratsu kui ratsanik. Orkestrantide mängus on tuld ja hoogu. *Peaasi on kogu aeg eneses tuld kanda ja hoolitseda, et see ei kustuks. K. Ristikivi. || selle väljendus silmades, pilgus (v. üldse näoilmes). Mehe silmis põles hullumeelne tuli. Ta silmis välkus kuri, õel tuli. Silmad leegitsesid, välkusid raevukas tules. Silmad pilluvad, löövad, sähvivad tuld. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles tööst .. P. Vallak. *.. silmad sädelesid vihast ja häbist, palged hõõgasid tuld ja alumine huul värises ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: armastus|tuli, armu|tuli, elu|tuli, hinge|tuli, kire|tuli, noorus|tuli, südame|tuli, vihatuli.
4. hrl sõj tulirelva(de)st laskmine, tulistamisega hävitamine. Hõre, tihe, sage tuli. Metoodiline tuli. Suurtükkide, miinipildujate, kuulipildujate tuli. Vastase tuli tugevnes, nõrgenes. Ründajate pihta avati kõikidest relvadest tuli. Õhutõrjekahurid andsid ägedalt tuld. Varitsuspaigast tõmmati sõjaväeautodele tuli peale. Raskerelvade tuli kantakse üle kaitse sügavusse. Luurajad satuvad, jäävad tule alla. Sild oli vastase tule all. Patareide tuld juhiti vanast vaatlustornist. Duellandid andsid teineteise peale püstolist tuld. Andis püssist vareste pihta tuld. | (käsklustes). Tuld! Tuli lõpetada! || piltl (kritiseerimise kohta). Sattus koosolekul mitme sõnavõtja tule alla. *Üht ütlen aga: kõik võtame ägeda tule alla, kes meil teel ees .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: automaadi|tuli, kahuri|tuli, kuulipilduja|tuli, miinipilduja|tuli, püssi|tuli, suurtükituli; automaat|tuli, ettevalmistus|tuli, hävitus|tuli, katte|tuli, kiir|tuli, koond|tuli, kurnamis|tuli, lähi|tuli, mahasurumis|tuli, maru|tuli, otse|tuli, pidev|tuli, rida|tuli, rist|tuli, segav|tuli, tiib|tuli, toetus|tuli, turm|tuli, tõkke|tuli, tõrje|tuli, vastu|tuli, üksiktuli; kriitikatuli.
5. piltl võitlus, lahing, taplus. Viimased reservid saadeti, paisati tulle. Ära kipu rindel uljaspeana tulle! Ta olnud rindel mitmes tules. Mehed karastusid lahingute tules 'lahingutes, võitlustes'. Eestlased ristiusustati tule ja mõõgaga 'vägivalla abil'. *.. kuid tal oli ometi nii hea olla, .. teada, et ta on jälle kord sealt tulest tervena tagasi tulnud: et ta elab. A. Jakobson. || (võistlustel jm.). Meie meestest olid täna tules .. Algas eksam, esimesena läks tulle Kuno.
▷ Liitsõnad: eksami|tuli, karastus|tuli, lahingu|tuli, mässu|tuli, proovi|tuli, sõja|tuli, võistlustuli.
6. sport (males:) seis, kus vigur (hrl. kuningas) on sattunud vastasmängija malendi löögi alla. Tuld andma (kuningale). Saavutas igavese 'pideva' tulega viigi. Pani kogemata lipu tulle ja alistus.
7. hrv ebaeestipäraselt vandumisvormelites. *Süütu! Tuli ja välk! ma söön su elusalt ära! F. Tuglas (tlk). *Vaikisin. „Vasta, tuli ja põrgu!”. R. Janno.
8. ‹liitsõna esiosana› väga, ülimalt; näit. tulihapu, -kallis, -kange, -kibe, -kiire, -kuiv, -kuum, -näljane, -palav, -soolane, -terav, -uus

jalgadele tuld andma
põgenema, ära jooksma; kuhugi kiirustama, ruttama. Surmahirmus mehed andsid jalgadele tuld. Ehmatatud jänes andis jalgadele tuld. Et veel õigel ajal kohale jõuda, tuli jalgadele tuld anda.

kahe tule vahele, kahe tule vahel
kahepoolse ahistuse tõttu täbarasse olukorda sattuma v. sellises olukorras olema. Kokkuleplased sattusid oma laveerimispoliitikaga kahe tule vahele. Poiss on kahe tule vahel: emale valetada ei tohi, aga sõpra reeta ka ei taha. *Nüüd seisis Chopin nagu kahe tule vahel: tuli valida ema ja tütre vahel. A. Raid.

kandadele tuld andma
jalgadele tuld andma. *„Järele, järele, lapsukesed!” kirus vanamees ja andis aga kandadele tuld. J. Kunder.

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(nagu) tuld tooma(s) ~ viima(s)
väga lühikest aega külastama, ainult läbi astuma. Poeg õpib ülikoolis ja käib kodus harva, nagu tuld toomas. Kuhu sul siis nii kiire, ega sa tuld viima tulnud?

[kedagi, midagi] (nagu) tulega (taga) otsima
harva esinemuse tõttu väga raske leida olema. Tänapäeval otsi tulega niisugust meest, kes rookatust teha oskab. *Muraku mölder oli täna vara meil, otsis tanguks otri nagu tulega taga .. L. Koidula.

nagu tuli ja vesi
täielik(ud) vastand(id). Nad ei saa omavahel sugugi läbi – nagu tuli ja vesi. *Selles küsimuses Karin oli oma mehega nagu tuli ja vesi, sest see arvas otse vastupidi .. A. H. Tammsaare.

(nagu) tuli tuha all
(mingi varjatult esineva rahulolematusnähtuse kohta). Otseseks tüliks ei läinud, aga tuli tuha all püsis.

nii et silmad löövad ~ silm(ist) lööb tuld vt silm [-a]

nii et tuli taga
väga kiiresti, pöörases tempos. Joosti, tormati, nii et tuli taga.

(oma) pead tulle pistma ~ panema, peaga tulle jooksma vt pea

[kellelgi] (on nagu) tuli takus

1. kellelgi on millegagi väga kiire. Kogu aeg oli töödega tuli takus. Oota pisut, selle asjaga ei ole veel tuld takus. Kuhu ta kiirustab, mis tuli temal takus on? *Sul oleks nagu tuli takus olnud. Nagu välk tulid mööda redelit üles .. J. Kello. *Silvial polnud mahti teda [= ema] vaatama minna, tuli takus, sada asja meeles pidada, tuhat toimetust teha. A. Beekman.
2. kellelgi on suur häda käes, keegi on raskes olukorras. *.. aga niipea, kui mõni tema loodetavat tahab ära näpata, on [tüdrukul] tuli takus .. M. Pukits (tlk).

[kellelgi] (on) tuli rummus
(väga suure kiirustamise v. kiiruse kohta), tuli takus (1. täh.) Kevadtööde ajal traktoristidel kogu aeg tuli rummus. *Mis tuli teil küll rummus on... Istuge, tundke ilusast ilmast mõnu. O. Tooming.

päkkadele tuld andma
jalgadele tuld andma. Vastupanu asemel anti päkkadele tuld.

rauad ~ mitu rauda ~ kaks rauda tules, mitut ~ kaht rauda tulle panema, mitut ~ kaht rauda tules hoidma vt raud

taldadele tuld andma
jalgadele tuld andma. Et mitte vahele jääda, tuli taldadele tuld anda.

tuld (ja tõrva) sülitama ~ sülgama, tuli ja tõrv
kõvasti kiruma, hirmus vihane olema; ränk sõim, hirmus viha. Peremees sülitas tuld ja tõrva, aga ei saanud väänikust sulasele midagi teha. Kõne oli täis tuld ja tõrva vastaste aadressil. *.. ehk küll mõnigi krahvi- ja vürstitütar südames tuld sülitas, et ta täna Ada asemel ei olnud. J. Pärn.

[kellelegi] tuld taha ~ takka tegema, [kellelgi] on tuli taga ~ hänna all
kedagi kiirustama v. millekski õhutama; kellelgi on väga kiire, kibe rutt. Sõitja tegi hobusele tuld takka. Põllutöödega oli kogu aeg tuli taga. Ega mul laenu tagasisaamisega tuld taga ole. Aina askeldab ringi, ikka on tal tuli taga. Pani jooksu, nagu oleks kuhugi tuli taga. *Mis tuli sul's hänna all on, ajad hobusevarast taga või? R. Sirge.

tuld (täis) lööma ~ võtma, (nagu ~ kui) tuld välja ajama, (nagu ~ kui) tuld täis olema
valutama hakkama; väga valus v. haige olema. Küürutamisel lõi selg nii tuld täis, et pani oigama. Jalad ja reielihased lõid pikast käimisest tuld. Ilmamuutuse eel olid vanaemal luud-liikmed lausa tuld täis. *.. hakkas üks päev kõvasti paremat jalga hoidma ja kaebama, et luu ajab nagu tuld välja .. L. Tigane. *See kõik oli küll raske, võttis õlaliikmed ja abud tuld täis .. H. Sergo.

tuld võtma
end millestki kaasa kiskuda, nakatada laskma, millegagi kaasa minema, nõusse jääma; millestki hoogu minema, vaimustuma v. ägestuma. Rahvas võttis kõneleja sõnadest, kihutuskõnedest tuld. Keegi ei paistnud ettepanekust tuld võtvat. Ta oli küll alati tasakaalukas, ent nüüd võttis tuld. „See on väärt idee!” võttis Margus tuld. Isa võttis tuld, põrutas rusikaga vastu lauda. *Lihtsalt lust on näha, kuidas inimesed tuld võtavad, hoogu lähevad, kaasa aitavad. O. Tooming.

tulega mängima
millessegi ohtlikku kergekäeliselt suhtuma. Sa mängid tulega, kui usaldad seda meest.

tulest ja veest läbi ~ läbi tule ja vee minema
kellegi v. millegi pärast olema valmis igasuguseid raskusi taluma ja ületama. Oma armastatu pärast läheb ta tulest ja veest läbi. *.. tühise kasu pärast oli teda reetnud inimene, kelle eest tema hetkegi kõhklemata oleks läinud läbi tule ja vee. M. Lott (tlk). *Äge, tuline, läheb läbi tulest ja veest, et saavutada oma õigus ... O. Tooming.

õli tulle valama ~ kallama vt õli

tull ‹-i 21› ‹s›
paadi parda küljes olev puupulk v. raudhark, millele toetub sõudmisel aer, toll [3]. Tullid naksusid, nagisesid sõudes. Lükkasime aerud tullidesse ja hakkasime sõudma. Aerud kolisesid tullides. Aerud libisesid tullidest.
▷ Liitsõnad: aeru|tull, paaditull.

tulp ‹tulba 22› ‹s›

1. maasse kinnitatud tugev püstine post. Puust, betoonist tulbad. Kõrgepingeliini tulbad. Teeäärsete tulpade rida kurvis. Maasse rammiti terava otsaga tulbad. Riigi piiri tähistavad tulbad ja traataiad. Tulba juures hargneb tee kolmeks. Lugesin kuulutusi tulbal. Peatuskohas kinnitati laeva tross tulba külge. || piltl (jahmatusest, ootamatusest liikumatult, otsekui tardunult seisma jääva inimese kohta, ka võrdlustes). Kohkunud Oskar jäi mind nähes tulbana seisma. Mis sa seisad kui tulp?
▷ Liitsõnad: kivi|tulp, puutulp; kilomeetri|tulp, kiriku|tulp, kuulutus|tulp, piiri|tulp, reklaam|tulp, tee|tulp, väravatulp.
2. kohakuti üksteise alla paigutatud numbrite, sõnade jms. rida. Numbrite tulbad. Kirjutas ostusummad korrapäraselt ühte tulpa. Liidab tulbas arve. Raamatus on terved tulbad kuulsuste nimesid. Malepartii ülesmärkimisel kirjutatakse vastaste käigud tulpadesse.

tulp ‹tulbi 21› ‹s›
bot liilialiste hulka kuuluv kevadine sibullill (Tulipa). Varajased, poolvarajased, hilised tulbid. Kimp punaseid, kollaseid, valgeid tulpe. Kasvatab aias tulpe. Tulbid on alles pungas, õitsevad. Tulpide maa 'Holland'.
▷ Liitsõnad: aed|tulp, mets|tulp, stepitulp.

tulu ‹11› ‹s›

1. teat. perioodil isiku, majandusüksuse v. kogu ühiskonna poolt omandatud raha v. hüved. Rahaline tulu. Natsionaalne, rahvuslik tulu 'rahvatulu'. Töine, mittetöine tulu. Maksuvaba tulu. Tulud maamüügist, mitmesugustest ärioperatsioonidest. Hoiustelt saadav tulu. Omandilt laekuvad tulud. Tulu aktsia kohta. Tulude koondkonto (näit. raamatupidamises). Tulude-kulude analüüs. Tehase, majandi, seltsi tulud. Tõuloomade kasvatamine toob, annab majandile märkimisväärset tulu. Ärimeeste tulud kasvasid. Lootis selle tehinguga suurt tulu saada. Võtsin kõik oma tulud ja kulud kokku.
▷ Liitsõnad: aasta|tulu, bruto|tulu, finants|tulu, hõlp|tulu, isiku|tulu, juhu|tulu, kogu|tulu, lisa|tulu, naturaal|tulu, neto|tulu, puhas|tulu, põhi|tulu, rahva|tulu, reaal|tulu, riigi|tulu, ühikutulu; ekspordi|tulu, intressi|tulu, maksu|tulu, müügi|tulu, töö|tulu, äritulu.
2. kasu, abi. Temast oli meil asjaajamisel palju tulu. Metsa pagemisest on vähe tulu. Nendest uuendustest võiks ehk tulu tõusta. Rääkimisest ja õpetamisest polnud mingit tulu: poeg tegi kõike ikka omamoodi. Küllap ta lootis minust tulu saada. Iga oskus on, tuleb tuluks. Kõik teeb ta teiste tuluks. Need nõuanded tulid mulle tuluks. Kõik meie valvamine oli tuluta: varast ei õnnestunud tabada. *Salgavad kaebealused süüd või kirjeldavad sündmust endi tuludes [= kasuks] teisiti, siis nad nurjatud valetavad. E. Vilde.

tulv ‹-a 22› ‹s›

1. jõe veetaseme juhuslik kõrgseis; vetevoog, ülevoolav vesi. Tulv tekib paduvihma või järsu sula aegu. Kevadvete tulv. Tulva ajal olid põllud vee all. Luht, heinamaa on kevaditi tulvast üle ujutatud. | ‹adessiivis› (olukorda tähistavana). *.. hobune pidi koolmel uppuma, jõgi on sulalumest tulval. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kevad|tulv, vee|tulv, vetetulv.
2. millegi (v. kellegi) rohkus v. tihedalt järgnev hulk; külluslik voog. Pisarate tulv. Riiki on oodata sõjapõgenike tulva. Mõtete, tunnete, tundmuste tulv. Lektorile langes kaela küsimuste tulv. Juubilarile sadas kaela õnnesoovide tulv. Näppu sattunud foto vallandas mälupiltide tulva. Muljete tulvas meeled väsivad. Uute faktide tulvas on paljud senised tõed muutunud küsitavaks. Saali kandus võimas helide tulv. Sulges oma kõrvad sõnade tulvale.
▷ Liitsõnad: energia|tulv, info(rmatsiooni)|tulv, jõu|tulv, kõne|tulv, mõtte|tulv, rahva|tulv, sõna|tulv, teabe|tulv, tundetulv.

tuna ‹adv›
van toona. *Kui keiser nii meid parun rõhus, / saaks – rõhuks täna veel kui tunagi. J. Kärner.

tuva indekl
tõva. Tuva keel.

ula ‹adv›
vabalt, jõude; omapead, järelevalveta; lohakil(e), unarul(e). Tänane töö on tehtud, homseni võid üsna ula olla. Loodab läbi ajada päris ula, midagi tegemata. Noored sälud jooksevad karjamaal niisama ula. Paat oli ula keset jõge voolu kanda. Maitsetaim pole malts, et kasvab ula. Ema hulkus teab kus, jätnud lapsed ula. Põõsa alla ula jäetud labidas läks rooste. Raha vedeleb tal ula küll laua peal, küll riiulil. *.. kelmid ei jookse meil ula ümber, need on kõik üleval linnas türmis. A. Kitzberg.

ula1 ‹11›

1. ‹s› ‹hrl. adverbilaadselt› (lõdvalt) vaba, omapead, lohakil olek. Sõjavange ei lastud ulale, ula peale. Täisjõus mehed puha ula peal – tööd ei ole. Mõtted tikkusid ulale uitama. Inimesed põgenesid rinde eest, jättes oma elamise ula peale. *Hommikuti värav ristseliti lahti, loomad ula peal. I. Sikemäe. || ringiaelemine, kõlvatu elu. Ema valvas, et tüdruk ula peale, ulale ei läheks. Poiss on täitsa hukas, eks ta ole jälle kuskil ula peal. *Ja ta võib selgeid näiteid tuua kas Kõverjalg-Katast, kes noores põlves rasket ula elas .. A. Valton.
2. ‹adj› vaba, jõude olev; omapead, järelevalveta olev. Olen parajasti päris ula inimene, otsin just tööd. *Igaüks võis näha, et siin pole enam ula mets, vaid keegi asub elama ja piirab oma maatükki. M. Metsanurk. *Oma või võõras ula loom pääsis vilja, sead kartulisse. A. H. Tammsaare. || ringiaelev, kõlvatu. Ta käis mööda kasiinosid ja oli üldse üks ula mees. *Ohvitserid annavad halba eeskuju. Prassivad, joovad, elavad ula elu. J. Pert.

ula2 ‹11› ‹s›
murd (lai) räästas. Aida ula all kuivatati kala. *.. ta oli ula alt varnast kirve võtnud .. J. Peegel.

ula3 ‹11› ‹s›
murd mütsinokk. Ulaga müts. *Peas aga [oli hobuseajajal] riidest müts, millel läikiv ula ees. H. Sergo.