[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

raud ‹raua 23› ‹s›

1. keemiline element, hõbehall hästi töödeldav raskmetall (Fe); seda elementi rohkesti sisaldav sulam. Puhas, tehniline raud. Raua leiukohad, ühendid, soolad. Rauda sulatama, taguma, sepistama, töötlema. Raua tähtsaimad sulamid on malm ja teras. Niiskes õhus kattub raud roostega. Kaks naela, tonn rauda. Rauast terariist. Sepp taob hõõguvat rauda. Mõned mineraalveed sisaldavad rauda. Raseda veres oli vähe rauda. Aeg saab rauastki jagu. Raske, kõva kui raud. Tunnistaja jäi kindlaks nagu raud. Allikavesi on külm kui raud. Tao rauda, kuni ta kuum on. *Elu üksluisus ja üksindustunne närisid teda nagu rooste rauda. H. Angervaks. *Elutu raud [auto] – ja ei kuula sõna! V. Saar. || piltl miski, mis on (kõvaduselt, vastupanuvõimelt v. värvuselt) selle metalli sarnane. Ootajal peavad olema rauast närvid. Vägilase lihaste raud ei väsi. Ei palved ega pisarad kõigutanud mehe südame rauda. Juustes, habemes on märgata vanaduse halli rauda. *Et kuuma rauda taguda, hakkasin oma tõmmule vennale nüüd Venemaa otsatut suurust ja kasakate ütlematut vaprust kiitma. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: latt|raud, leht|raud, nelikant|raud, peegel|raud, sepa|raud, sepis|raud, silinder|raud, soo|raud, sordi|raud, sula|raud, toor|raud, valu|raud, vana|raud, vinkel|raud, vits|raud, ümarraud; H-|raud, T-|raud, U-raud.
2. ‹ka pl.› sellest metallist v. seda metalli rohkesti sisaldavast sulamist ese. a. (tööriistade, majapidamistarvete ja nende metallosade kohta). Lambapügamise rauad. Oherdi koosneb rauast ja peast. Ukse ees, trepis on raud taldade puhastamiseks. Istutamine käis nii, et kõigepealt rauaga sügav auk maa sisse. Mitmed rauad ja riivid ukse ees. Küttis pliiti, nii et rauad punased. Kunstmaterjalist riideid ei tohi liiga kuuma rauaga triikida. Kapten käskis raua 'ankru' sisse lasta. Reejalaste rauad on kulunud. Hobusel tuli raud alt ära. Sepp paneb hobuse rauda 'lööb rauad alla'. Sälul pole veel raudu suus olnud. Ratsanik toetas jalad kindlamini raudu 'jalustesse'. Sõjaaeg on nagu tulise rauaga mällu põletatud. *.. kel neist polnud käepärast kirvest, vikatit või muud teravat rauda, see murdis enesele tara küljest jämeda roika pihku. E. Kippel. *Anna [raha] välja nii, et rahakoti rauad tulised. H. Sergo. || släng käik (8. täh.) Lükka, vajuta esimene raud sisse! *Tõmba kolmanda või koguni neljanda rauaga, nagu traktorijaamas öeldakse. E. Rannet. | piltl. Väärnähud tuleb hõõguva rauaga välja põletada. Küll ajame, paneme mehikesele rauad suhu 'allutame ta oma tahtele, teeme taltsaks, ohjeldame'. *.. naine mässib oma viguritega mehe nii sisse, et viimane ei saa arugi, kui tal juba päitsed peas ja rauad suus on. O. Luts. b. ‹pl.› (vangiraudade, ahelate kohta). Rauad käte, jalgade ümber. Sunnitöölised kõlistavad raudu. Kurjategija saab, pärib rauad. Kelm raudadest ei pääse. *Mõni saab enne lauad, kui mina rauad saan! L. Tungal. | piltl. Tunneb südame ümber raudade pitsitust. Alistatud rahvas heitis endalt rauad. c. ‹hrl. pl.› (püünise kohta). Rebaseid, tuhkruid ja teisi loomi püüti raudadega. Raudu üles seadma, tähistama. Raudades viskleb kärp. Kanakull oli läinud raudadesse, raudu. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. *Kahest rauast ja ühest lingust sai ta kokku kaks ondatrat .. N. Baturin. d. (tulirelva raua, hrl. püssiraua, ka püssi enda kohta). Vintpüssi, revolvri raud. Kahe rauaga püss. Lühikeste raudadega jahipüss. Lükkab padruni rauda. Kontrollib, kas kuul on rauas. Õhutõrjekahuri raud pöördus taeva poole. Jahimees laskis mõlemad rauad tühjaks. Põder jäi raudade ette. Ta leiti metsast surnult, raud kõrval maas. *.. sel püstolil ei ole Tamasseri rauad. Oleks tal Tamasseri rauad olevat, siis ma laseks küll .. O. Luts. | piltl. Kahe rauaga, kahest rauast laskma 'ühe tegevusega kaht eesmärki taotlema'. Sellist kuritegu tuleb karistada täie rauaga 'nagu vähegi võimalik'. Autol oli viimane rauas 'ülim kiirus peal'. *Elus oli tal tulnud küllalt rauda anda [= tulistada], küll oma kodu, küll vara kaitseks .. M. Traat. e. (külmrelva, hrl. mõõga kohta). Tõmbab tupest halja raua. *Ja langed sa võideldes vahedal raual, / siis õrnasti katab sind isamaa hõlm .. K. E. Sööt.
▷ Liitsõnad: aadri|raud, adra|raud, akna|raud, ankru|raud, astme|raud, augu|raud, haak|raud, hobuse|raud, höövli|raud, jaluse|raud, juht|raud, jää|raud, kaape|raud, kabja|raud, kaitse|raud, kapsa|raud, kirja|raud, kontsa|raud, kraap|raud, kupu|raud, käsi|raud, künni|raud, lingi|raud, liu|raud, loki|raud, lõike|raud, löök|raud, muuk|raud, märk|raud, nurga|raud, pliidi|raud, press|raud, põletus|raud, põrke|raud, püssi|raud, ree|raud, rehvi|raud, revolvri|raud, saapa|raud, saha|raud, siht|raud, talla|raud, triik|raud, tule|raud, tung|raud, vint|raud, voolme|raud, vuukraud; hundi|raud, jala|raud, kaela|raud, karu|raud, käe|raud, lamba|raud, püügi|raud, püünis|raud, rebase|raud, suu|raud, tuhkru|raud, uru|raud, vangirauad.

nagu ~ kui rauda (vastu) raiuma ~ ajama
raudkindlalt, järeleandmatult vastu olema v. vaidlema. Kahtlusalune ajab nagu rauda vastu, et tema pole süüdi.

rauad ~ mitu rauda ~ kaks rauda tules, mitut ~ kaht rauda tulle panema, mitut ~ kaht rauda tules hoidma
kellelgi on varuks rohkem kui üks võimalus, keegi teeb mitmes suunas millekski eeltöid. Tal on pruut küll Tallinnas, aga Pärnus pidavat ka rauad tules olema. Tööd otsides oleks targem kohe mitu rauda korraga tulle panna. Ärimees loodab kahte rauda tules hoides suuremat kasu lõigata.

tulist rauda vastu raiuma ~ ajama
raudkindlalt, ägedalt, järeleandmatult vastu olema v. vaidlema. Rita ajas tulist rauda vastu: tema ei ole neid asju võtnud. *Ema viib isegi siis oma tahtmise läbi, kui isa ka tulist rauda vastu raiub. A. Hint.