[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

murdma ‹murran 45›

1. surudes, painutades, väänates v. muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, selle kuju v. asendit muutma. a. millegi suhteliselt kõva ja rabeda terviklikkust rikkuma. Katki, pooleks, puruks, tükkideks murdma. Murdsin ridva lühemaks. Vang murdis kongi trellid eest. Murdsin puust paar oksa, põõsast endale paraja vitsa. Murrab põlvel painutades raks ja raks kuivi oksi lõkkesse. Murrab peenralt tulpe, nartsisse. Murrab leivakääru pooleks, leiva küljest palasid, raasukesi. Murdsin šokolaaditahvli tükkideks. Paasi, dolomiiti murtakse kivimurdudes. Torm murdis puid, kuusel ladva ära. Tuulest murtud puu. Linu lõugutades murti linaluud (katki). Kukkudes võib murda kaela, jala-, käeluu. Ära hammusta pähkleid, võid hamba murda. Hoia, et sa ronides luid-konte ei murra! Murtud tiivaga lind. Vesi on murdnud tammi, murdnud tammi läbipääsuks augu. *Vihaga mõtles ta aknaaugu suuremaks murda .. A. H. Tammsaare. | piltl. Talve selgroog on murtud. Jää on murtud 'takistused on kõrvaldatud'. b. millegi suhteliselt sitke eseme, kehaliikme vm. kuju v. asendit muutma. Kõveraks, kahekorra, vinklisse murdma. Murdsin paberilehe pooleks, neljaks, kahekorra kokku. Poiss murdis naksudes sõrmi. Naine halas ja murdis ahastades käsi. Jõumees murrab hobuseraua sirgeks. Mehe käed murti selja taha. Kallaletungijal murti puss käest 'kätt pigistades sunniti pussi langetama'. Haarab teisel ümbert kinni ja murrab ta maha, pikali. Liigendist murtav haavlipüss, taskunuga. Saehambaid murdma 'räsama'. Murtud joon 'murdjoon'. *Vahelduva eduga tuuseldasime ja murdsime üksteist. M. Traat. | piltl. Haigus, palavik, gripp murdis mehe voodisse. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe, vähese intensiivsusega värvitoon'.
2. (jõuga) kuhugi tungima. Osavalt põigeldes murran palliga vastase korvi alla. Öösel olevat purustatud aknast, läbi akna suvilasse, lõhutud uksest keldrisse murtud. Rahvasumm tungleb perroonil, üritab täistuubitud rongile murda. Murdis 'tegi' endale küünarnukkidega rahvahulgas teed. Tükil oli menu, rahvas lausa murdis teatrisse. Kummargil ja külg ees murdsime tuisus ning lumetormis edasi. | piltl. *Kolmest küljest murrab üle Sõrve / meretuulte vaibumatu jõud. J. Smuul. *Samal silmapilgul murdis puudealusesse hämarusse esimene aovalgus. H. Laipaik.
3. ka füüs laine murdumist, levimissuuna muutumist esile kutsuma. Prisma murrab valguskiiri, murrab erivärvilisi kiiri erinevalt. Ionosfäär murrab ning peegeldab raadiolaineid. *.. aknaserv murdis [päikese]kiiri, heitis põrandale vikerkaare. E. Vetemaa.
4. (kiskja kohta:) saaklooma tapma. Kass murrab hiiri, rotte. Hunt murrab lambaid, rebane kanu. Karu murdnud lehma. Ega hunt hunti murra. Ei susi omast karjast murra. | piltl. Katk murdis oma ohvreid. *Mina olen sihuke mees: uss ei kisu, surm ei murra, konstaabel ei aja käsi külge. A. Mälk.
5. piltl millestki seni kehtinust, arvestatavast, järgitavast jms. üle astuma, seda mitte arvestama v. järgima; midagi rikkuma, hävitama, olematuks muutma. Kokkulepet, lepingut, tõotust, traditsiooni, vannet, lubadust, sõna murdma. Mees olevat naisele truudust murdnud. Miski ei suutnud murda tema elutahet, tahtejõudu, optimismi, meelekindlust, vaprust, võitlusvaimu, vabadusiha, usku vabadusse. Kellegi vastupanu murdma. Tema upsakus, ülbus, kangekaelsus on nüüd murtud. Püüdis piitsaga hobuse kangust murda. Päike käib juba kõrgemalt, talve võim on murtud. Minu mured on nüüd murtud. || füüsiliselt v. vaimselt ruineerima, muserdama, hävitama. Haigus, ebaõnnestumine, õnnetus, mure murdis mehe. Raske töö murdis isa tervise. Ta teovõime on halvatud, ta on täiesti murtud meeleolus. Tütarlaps hakkas murtud häälel oma õnnetusest rääkima. Ihult ja hingelt murtud inimene.
6. (intensiivse töötamise kohta:) rabama, rügama. Murrab tööd (teha). Murrab kände juurida, uudismaad teha. Ränk töö – murra kui sunnitööline! Sa ära nii hirmsasti murra, sa pole maatööga harjunud.
7. vigaselt ja kangelt (eriti valesti hääldades) võõrkeelt kõnelema. Võõras ütles mõned laused üsna murtud keeles. *.. eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. A. H. Tammsaare. *Murrab ja väänab [õpetaja] sõnu, saksa sorti mees. A. Mägi.
8. murdlema. Küll karidel meri murrab! *Saare idapoolsel, teravalt merre ulatuval neemel murrab raginal ookeani igavene ummik. R. Sirge.
9. tuimalt, pakitsevalt valutama, nagu rebima. Pea kohiseb ja kontides murrab, vist tuleb gripp kallale. Vist läheb vihmale, reuma murrab kontides, jalgades, puusas. *Suurt [käsi] ei valuta, aga tuhiseb imelikult ja vahete-vahel nagu murrab. R. Roht.
10. kõnek küljendama (varemalt). Veerud murtakse poognateks.

[miski] ei murra konti vt kont

hambaid murdma vt hammas

häält murdma vt hääl

[kelle(l)gi] kaela murdma vt kael

kokku murdma
kahe- v. mitmekorra keerama. Murrab kirja, paberi mitmeks kokku. Liigendiga taskunuga saab kokku ja lahti murda.

lahti murdma

1. millegi küljest murdes (1. täh.) tükki eraldama. Paemurrus murtakse suuri paelahmakaid lahti. Torm murdis jääpanga küljest osa lahti. Hakati sillutist, asfalti lahti murdma.
2. suletut, lukustatut v. kokkupandut, -murtut (jõuga) avama. Lukku, ust, seifi, laegast lahti murdma. Murrab pitseeritud kirja, pitseri lahti. Murrab taskunoa, haavlipüssi lahti. Valesti kokkukasvanud luu tuli uuesti lahti murda. Püüab haardest vabaneda, teda haaranud käsi lahti murda.

läbi murdma
jõuga läbi tungima, endale teed rajama. Marulise rünnakuga murti piiramisrõngas, piiramisrõngast läbi. Vaenlane püüab vasakul tiival läbi murda. Keegi murdis raginal põõsastikust läbi, läbi põõsastiku. Murdsime kõigest jõust trügides, küünarnukkidega teed tehes rahvasummast läbi. Vesi murdis tammi, tammist läbi. Jäälõhkuja murrab tugevast jäästki läbi. | piltl. Hakkaja mees murrab rinnaga elust läbi. Raske oli üldisest rutiinist läbi murda. Päike murdis aeg-ajalt pilvedest läbi. *.. ta tahaks kõnelda äärmiselt jahedalt, enesekindlalt, aga kibestumine murrab end paratamatult läbi .. R. Kaugver.

maha murdma

1. jõuga ümber v. pikali lükkama v. (purustades) lahti murdma (2. täh.) Torm murdis põlispuud, vahtra maha. Loomad olid kopliaia maha murdnud. Uks tuli maha murda. Värav murti maha. *.. läksid raudmeestega sülitsi kokku. Nad püüdsid neid maha murda ning toppida peadpidi rappa. E. Kippel. | piltl. Palavik, haigus, tõbi murdis poisse maha. Väsimus, viin oli mehe selleks õhtuks maha murdnud.
2. (hrl. kiskja kohta:) tapma, murdma (4. täh.); (maha rõhutab tegevuse lõpetatust). Hunt olevat mitu lammast, varsa maha murdnud. Katk murdis hulganisti inimesi maha: mõned külad jäid päris lagedaks. | piltl. *Kui tuisk vaibus, hakkasid räästad tilkuma. „Murdis külma maha!” ütlesid vanemad inimesed. R. Vellend.

(oma) konte ~ konti murdma vt kont

pead murdma vt pea

piike murdma vt piik

sisse murdma
vägivaldselt, jõuga, vastu kellegi tahtmist sisse tungima. Öösel oli majja, keldrisse, lattu, kauplusse sisse murtud ja palju vara ära viidud. Murdsime rüsinal uksest sisse. Polk murdis linna, vaenlase kaitsesse sisse. *Kui ma su õnnest hiljuti teada sain, olin ma valmis su juurde sisse murdma otse südaööl .. A. Jakobson. | piltl. Kevad murrab sisse. Kirjandusse murdsid sisse uued tuuled. Ei jõua enam niipalju teha kui varem – vanadus murrab sisse.

[kellegi] südant murdma vt süda

välja murdma

1. vägivaldselt, jõuga välja tungima. Murti piiramisrõngast, sissepiiratud majast välja. | piltl. Suletud ringist, ahistavast argipäevast välja murdma. *Kill lihtsalt armastab nii väga metsa ja loodust üldse, et see armastus tema lauludes välja murrab! E. Rannet.
2. jõuga murdes välja võtma v. kuskilt eemaldama, välja kangutama. Mehed hakkasid sillutisest kive välja murdma. Plangust murti paar lauda välja. *Ainult kihvad murdsid nad tal [= hundil] lõualuust välja .. L. Metsar (tlk).

ära murdma

1. (ära rõhutab tegevuse v. protsessi lõpetatust:) murdma (1. täh.) Torm on puul ladva ära murdnud. Nii kõva leib, et murra või hambad ära.
2. van murdma, maha murdma (2. täh.) *.. hiilib [kass] lähemale, kargab hiirele krapsti kallale ja murrab ta ära. A. Kitzberg.