[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

allapoole
I. ‹adv›
1. suunaga alla, millegi pealpool, kõrgemal asuva suhtes madalamale; ant. ülespoole. Allapoole laskuma, vajuma, veerema, veeretama, lükkama. Orav jooksis mööda puutüve allapoole. Maa-alune käik viis üha allapoole. Tõmbas kleidiserva veidi allapoole. Laps oli nutma hakkamas, ta suunurgad kiskusid allapoole. Allapoole laieneva võraga puu. Allapoole kaardus huuled. Linnud võivad puuokstel liikuda, selg allapoole 'alaspidi'. Läksime mööda jõe kallast natuke maad allapoole 'suudme suunas'.
2. määralt vähemaks; tasemelt madalamaks. Temperatuur langes nullist allapoole. Palgad läksid üha allapoole.
II. ‹prep› [part] (millestki) madalamale; sün. alla
1. millestki ruumiliselt madalamale. Poisil on püksid allapoole põlve. Löök allapoole vööd. Laager jääb siit umbes kilomeetri allapoole 'suudme poole' kärestikku. *Ta polnud blond, vaid pikkade tumedate juustega, allapoole kõrvu. L. Promet.
2. määralt, tasemelt madalamale. Meil langeb temperatuur harva allapoole 20°. *.. oli tunne, nagu laskuks ta sellega allapoole oma taset .. H. Rajandi (tlk).

allpool
I. ‹adv›
1. millegi pealpool, kõrgemal asuva suhtes madalamal; ant. ülalpool. Tema korter on minu omast kaks korrust allpool. Allpool asetsevad huumusevaesemad mullakihid. Mõni kilomeeter allpool 'suudme pool' jõgi laieneb. Sellest tuleb veel allpool 'järgnevas tekstis' lähemalt juttu. *Allpool kasvas madalaid põõsaid, mis siit, kõrgemalt vaadatuna, näisid suurte, kohevate samblapuhmastena. P. Kuusberg.
2. hrv määralt v. tasemelt madalamal. Ta oli koolis paar klassi minust allpool. Tehase toodang on praegu üldisest tasemest tunduvalt allpool.
II. ‹prep› [part]
1. millestki ruumiliselt madalamal. Laeval on vigastus allpool veeliini. Tal oli kuulihaav allpool vasakut abaluud. Allpool 'suudme pool' paisu on kärestik.
2. määralt, tasemelt madalamal. Temperatuur püsis mõni kraad allpool nulli. Tase on allpool igasugust arvustust.

altpoolt

1. ‹adv› millegi v. kellegi pealpool, kõrgemal asuva suhtes madalamalt; alumiselt küljelt; ant. ülaltpoolt, pealtpoolt. Kusagilt altpoolt tõusis suitsu. Altpoolt ulatati talle vajalikke riistu kätte. *Mirdipärg andis [kogule] ülalt veelgi pikkust juurde, kingad tõstsid altpoolt. H. Sergo. | piltl. Altpoolt tulev kriitika. *Ja see [= maade jagamine] peab sündima ranges korras, nii kehvikute kontrolli all altpoolt kui ametiasutuste kontrolli all ülaltpoolt. R. Sirge. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Nägu on altpoolt kitsam. Pilv oli altpoolt hästi tume. Saanitekk on altpoolt karvane.
2. ‹prep› [part] (millestki) madalamalt. Jalg amputeeriti altpoolt põlve. Haav algas altpoolt meelekohta ja ulatus juuksepiirini.

anti|passaat
meteor passaadist kõrgemal puhuv passaadile vastassuunaline tuul, vastupassaat

autoklaav ‹-i 21› ‹s›
õhukindlalt suletav (silindriline) anum v. kamber mitmesuguste protsesside teostamiseks kuumuses ja atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul. Autoklaavis töötlema, kuumutama. Sidumismaterjal steriliseeriti autoklaavis.
▷ Liitsõnad: labor(atoorium)i|autoklaav, tööstusautoklaav.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

firn ‹-i 21› ‹s›
geogr kõrgmäestikus lumepiirist kõrgemal esinev ümberkristalliseerunud suureteraline jääsegune lumi, sõmerlumi

jõgi|putk [-e]
bot jõgedes, järvedes, kraavides kasvav putk, mille veepinnast kõrgemal asuvad ja veesisesed lehed on erinevad (Sium)

kaare|roie
anat 8.–10. roie, mille eesmine ots on ühenduses kõrgemal asuva roide kõhrega (costa arcuaria)

kantsel ‹-sli, -slit 2› ‹s›

1. kirikus kõrgemal asetsev rinnatisega ümbritsetud kõnetool, kust vaimulik jutlustab, räästool. Pastor läks, astus, tõusis kantslisse. Kirikuõpetaja seisis kantslis, jutlustas kantslist. Papid manitsesid kantslitest rahvast sõnakuulmisele. Mihkel ja Miina kuulutati, öeldi täna kantslist maha 'teatati kirikus ametlikult Mihkli ja Miina abielluda soovimisest'. *Peremehe sõna teenijale, see oli nagu jumalasõna kantslist. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kirikukantsel.
2. kõnek (vanaaegne) kateeder; kõnepult, kõnetool. Koolmeistri, kooliõpetaja kantsel. Kõneleja astus kantslisse.

klindi|pealne ‹adj›
klindist kõrgemal, selle lähedal asuv. Klindipealne kadastik.

kohal
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülalpool, sellest kõrgemal. Lennuk tegi linna kohal mitu tiiru. Kajakad tiirlevad mere kohal. Järve kohal hõljub udu. Eemal metsa kohal lõi välku. Päike kõrvetab otse pea kohal. Kuivatasime tule kohal riideid. Lamp ripub laua kohal. Mesilane tiirutas õie kohal. Naine pesi kummargil kausi kohal pead. Hädaoht, õnnetus ripub pea kohal 'on iga hetk tulemas'. *Päikene mu kohal kõrgelt käib. R. Rimmel. || vahetus läheduses kõrgemal. Voodi kohal seinal oli vaip. Mägitee lookles kuristiku kohal. Ilusate silmade kohal kaardusid kõrged tumedad kulmud.
2. samas tasandis kohakuti asendis; juures. Auto peatus aiavärava kohal. Ta peatus koridoris VI klassi kohal. Laev võis olla umbes Ristna kohal. *.. harutas ta välja vana termose, loksutas seda kõrva kohal .. N. Baturin.
II. ‹adv› ettenähtud paigas, kellelegi püsivamalt määratud paigas; päral, saabunud, pärale jõudnud. Direktor oli terve päeva kohal. Püüdsin helistada, kuid sind polnud kohal. Kontrolliti, kas kõik saadikud on kohal. Pooletunnise sõidu järel oleme kohal. Enamik rändlinde on juba kohal.

kompressor|mootor
tehn sisepõlemismootor, mille silinder täidetakse atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul õhu v. põlevgaasiga

kormofüüt ‹-füüdi 21› ‹s›
bot kormusega, kõrgemal arenemisastmel olev taim

kroonima ‹42›

1. kedagi pidulikult krooni pähe asetamisega valitsejaks kuulutama. Kuningaks, keisriks, kuningannaks, keisrinnaks kroonima. Nõupidamisest võtsid osa ka mitmed kroonitud pead 'monarhist riigijuhid'. Kubernerist kujunes piirkonna kroonimata valitseja. | piltl. Džässi kroonimata kuningas. || pärga, vanikut pähe asetama; pidulikult kellekski valima, võitjaks kuulutama vms. Võistlustel esimeseks tulnu krooniti tammepärjaga. Iluduskuningannaks, missiks, tšempioniks, maailmameistriks kroonima.
2. mingi auhinna vääriliseks tunnistama; autasustama. Võistlusel I, II auhinnaga, preemiaga kroonitud näidend, romaan, film.
3. kroonitaolisena millelgi, millestki kõrgemal asetsema. Hoonet kroonib idaküljel sihvakas torn. Tornikiivrit kroonib uhke tuulelipp. Tüdruku juukseid kroonis nägus mütsike. *Tragunid pidid kandma tobedaid vaskkiivreid, mida kroonisid jõhvtutid.. O. Volmer. || piltl nagu krooniks olema, kroonina ehtima. Avarat väljakut kroonib esinduslik teatrimaja. *Üle punaste huulte, mida kroonis väike must habe, välgatas mahe, arusaav naeratus.. J. Lõhmus (tlk).
4. ‹tud-partitsiibis› millegagi nagu krooniga varustama. Kuuskedega kroonitud mäekuppel. Punaste marjakobaratega kroonitud pihlakad. *.. ta rikkalikult juustega kroonitud pea tõusis järsu nõksakuga kõrgemale. K. Ristikivi.
5. piltl millegi, hrl. mingi tegevuse (lõpp)tulemuseks v. haripunktiks olema. Jõupingutusi, hoolsat tööd, otsinguid, kirjanduslikke katsetusi kroonis edu. Mehe visadust, vaeva, püüdlusi kroonis kordaminek. Rasket võitlust kroonis lõpuks võit. Rikkalik viljasaak kroonis põllumeeste tööd. Tema elutööd kroonis doktorikraad. Sportlase harjutusi ja treeninguid kroonis meistritiitel. *Kahe noore elu suursündmust kroonis ainult omavaheline õhtusöök, millest võtsid osa kõige lähemad sugulased. A. Jakobson.
6. ka iroon millegagi oma tegevusele nagu krooni pähe panema. Selle võiduga kroonis ta end olümpia suusakuningaks. *Kubermangu võimud otsustasid talurahva rahutuste mahasurumise kroonida „peasüüdlaste” sellise karistamisega, mis oleks kõigile hoiatavaks eeskujuks.. J. Kahk.

kõrgemal|seisev ‹-sva, -svat 2› partits
kõrgemal ametikohal, positsioonil olev, kõrgem. Kõrgemalseisev asutus, instants, organ. Kõrgemalseisev ametiisik.

kõrg|kiht

1. kõrgemal asuv kiht. Atmosfääri kõrgkihid.
2. kõrgem ühiskonnakiht. Bojaarid olid feodaalne kõrgkiht. Suurgild oli linna kõrgkihi organisatsioon.

kõrg|trükk

1. trük trükiviis, kus trükivormi värvi ülekandvad osad on mittetrükkivatest osadest kõrgemal. Raamatud ja ajalehed trükitakse kõrgtrükis.
2. kunst graafika valmistamise ja paljundamise menetlus, mille puhul kujutis saadakse uurendatud plaadilt, kusjuures jäljendi jätab plaadi väljalõikamata osa. Puugravüüri, puulõiget, linoollõiget, tinagravüüri nimetatakse kõrgtrükiks.

küüni|suu
küüni ukseavaus v. maapinnast kõrgemal olev avaus küüni otsaseinas. *Ja hääle omanik astus nüüd küünisuust laternatule ulatusse.. R. Põder. *.. Indrek pani isa küünisuu palgile istuma ja võttis ta sealt endale kaksiti selga. A. H. Tammsaare.

liustik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
geogr mäestikes lumepiirist kõrgemal v. polaaraladel lumest ja sõmerlumest moodustunud ning raskusjõu mõjul allapoole liikuv jäävool
▷ Liitsõnad: mandri|liustik, mäeliustik.

liustiku|häil [-u]
geogr amfiteatrikujuline lumepiirist kõrgemal asuv süvend, kust algavad mäeliustikud

madalal ‹adv›

1. mingile alustasandile (hrl. maapinnale) suhteliselt lähedal (ka näiliselt). Puu alumised oksad on madalal. Kuldnokapuurid tuleks kõrgemale kinnitada, see siin on liiga madalal. Pilved olid madalal. Õhtu varsti käes, päike on juba üsna madalal. *.. luitunud lagi paistab nii madalal olevat, et ta kardab end peadpidi selle vastu sattuvat. A. Jakobson.
2. ‹üksnes komparatiivis› millegi pealpool, kõrgemal asuva suhtes allpool; ant. kõrgemal. Merepinnast madalamal asuvad alad. Mürsk lõhkes lennukist tükk maad madalamal. Ta elab meie majas paar korrust madalamal.
3. ‹üksnes komparatiivis› kõnek tasemelt v. määralt kellestki v. millestki all- v. tagapool. Ta õppis koolis minust paar klassi madalamal. Teadmiste poolest on ta sinust madalamal. *.. mispärast mina teie silmas teist nii palju madalamal seisan! A. Kitzberg.

majandus|poliitika
kõrgemal juhtimistasandil, eriti kogu riigi ulatuses rakendatavad abinõud ja meetodid teat. majanduslike eesmärkide saavutamiseks

mass ‹-i 21› ‹s›

1. mingit keha moodustava aine hulk; füüs suurus, mis iseloomustab ja mõõdab inertsi ja gravitatsiooni. Inertne, raske mass. Päikese, Maa, Kuu, tähe mass. Meteoriidi mass. Aatomi, aatomituuma mass. Massi jäävuse seadus. Tohutu massiga kivimürakas. Jää liikus suurte massidena. Kasvamisel elava organismi mass suureneb. *Loom langetas pea ja tormas oma pooletonnise massiga minu poole. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: bio|mass, haljas|mass, jää|mass, kivi|mass, lume|mass, mulla|mass, silo|mass, toor|mass, turba|mass, vee|mass, õhumass; aatom|mass, ekvivalent|mass, molekul|mass, seisumass.
2. vormitu, vedel v. puderjas aine kogum. Pudrutaoline, siirupilaadne, püdel, sültjas mass. Kompvekid olid sulanud vormituks kleepuvaks massiks. Lagunedes muutub turvas mustjaspruuniks massiks. Marjad purustati ühtlaseks massiks. *.. üle linna vajus raske valge udu, mis segunes siin suitsuga tihkeks, vastikult lõhnavaks massiks. K. Ristikivi. || piltl millegi ebamäärane, hägune kogum. Hooned sulasid udus halliks massiks. Mets paistis hämaruses ebamäärase tumeda massina.
▷ Liitsõnad: atsidofiilbakter(i)|mass, hakk|mass, juustu|mass, klaasi|mass, paberi|mass, puidu|mass, seebi|mass, šokolaadimass; pilve|mass, udumass; plastmass.
3. suur ebamäärane inimhulk, millest üksikindiviid ei kerki esile; kõnek alamad rahvakihid, lihtrahvas (eriti vastandatuna kõrgemal seisvatele üksikisikutele). Rõhutud, orjastatud mass. Talupoegade, tööliste mass(id). Soldatite hall mass. Sündmuskohale kogunes kohe uudishimulike mass. Masside rahulolematus kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Agitaatorid oskasid oma kõnedega masse üles kihutada. Vaimuaristokraadina pidas ta rahvast pimedaks massiks. || (üldisemalt ka millegi suure hulga kohta). Faktide, üksikasjade mass. *.. ja teine / ja kolmas / ja neljas müür! / Pole lõppu sel müüride massil ... J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|mass, põhi|mass, rahva|mass, töölismass.

mulle ‹mulde 18› ‹s›
ehit muldkeha, mille pealmine pind on looduslikust maapinnast kõrgemal. Maantee, raudtee mulle.

mägis|maa
geogr korrapäratu kujuga suur mäestikuala, kus ühisel kõrgemal alusel vahelduvad mäeahelikud, -massiivid ja platood. Armeenia, Etioopia, Kesk-Siberi mägismaa.

mägi|tundra
geogr mägede tundravöönd metsapiirist kõrgemal ning lumepiirist madalamal. Mägitundra samblikud.

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

pea|komisjon
(allkomisjone) juhtiv, kõrgemal seisev komisjon. Laulupeo peakomisjon.

pea|komitee
(allkomiteesid) juhtiv, kõrgemal seisev komitee. Eesti Aleksandrikooli peakomitee.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

pealpool

1. ‹adv› millegi allpool, madalamal asuva suhtes kõrgemal. Pealpool asetsevad kivimikihid.
2. ‹prep› [part] millestki ruumiliselt kõrgemal, ülalpool. Lennuk lendas pealpool pilvi. Haavaarm on pealpool põlve. Õngitseti pealpool 'jõe alguse pool' kärestikku. *.. hoides end nende jälgede joonel, kuigi pisut pealpool tuult [= pealetuult], astus Tähve ühes tõbistega. A. Mälk.

platvorm ‹-i 21› ‹s›

1. rõhtne ümbrusest kõrgem tasandiline tarind. a. kõrgend (rongi)vagunisse minekuks, sealt mahatulekuks, ka laadimistöödeks raudteejaamas; perroon. Rong peatub platvormi ääres. Astusin vagunist platvormile. Vagonett seisab kaubalao platvormi juures. Ootasime platvormil trammi. Bussipeatuse platvorm. Metroojaama lahtine platvorm. b. millegi aluskõrgend. Väikesel platvormil lamav skulptuur. Haubitsa, suurtüki platvorm. c. ehitise, masina jm. maapinnast kõrgemal asuv tasane pinnaosa. Vaate-, vahitorni platvorm. Trepi ülemisel platvormil kakeldi. Kuuselatva ehitatud platvorm metssigade passimiseks. Tornkraana ülemine platvorm. *Pesa ehitab [leevike] õige lameda ja madala platvormina .. kuusele või kadakale.. E. Kumari.
▷ Liitsõnad: jaama|platvorm, oote|platvorm, raudteeplatvorm; vaateplatvorm.
2. ääristeta ja katuseta lahtine vagun v. suur lahtine veok. Traktoritega platvormid haagiti rongi lõppu. Palgid on tõstetud platvormile. Treilerid ja paneeliveokid on suure kandejõuga platvormid. *See oli pikk segarong, koosnedes reisi- ja kaubavaguneist, lahtistest platvormidest ja tsisternidest. Joh. Tamm (tlk). || vaguni hrl. lahtine otsmine osa. Mehed suitsetasid viimase vaguni platvormil. Vaguni tagumine kinnine platvorm. Ta sõitis trammi platvormil.
3. partei vm. rühmitise ühtne lähtealus, tegevuskava. Oma platvormiga fraktsioon parlamendis. Kõneleja esitas rühmitise poliitilise ja majandusliku platvormi. Partei valimiseelne platvorm. See oli hinnang konservatiivide platvormilt. Ühist platvormi almanahhi autoritel polnud.
▷ Liitsõnad: valimisplatvorm.
4. geol maakoore piirkond, kus tektoonilised liikumised ja magmalised protsessid on vähe intensiivsed. Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Maakoor jaotub geosünklinaalideks ja platvormideks.

pool|kelder
keldrikorrus, mis on suuremalt osalt maapinnast kõrgemal

preili ‹6› ‹s›

1. (ka kõnetlussõnana:) vallaline (noor) naine; (peenema olekuga) neiu. Noor kena preili. Ta on juba päris preiliks sirgunud, näeb välja nagu preili. Mida teile pakkuda, preili? Preili Saima. Preilid Roosinupud. Peened šikid preilid. Ära mängi preilit. Preilid kirtsutasid laudas nina. *Mis preili ma enam olen, juba varsti viis aastat abielus.. H. Sergo. || ‹hrl. liitsõna järelosana› ka van (seoses mingi ala v. ametiga). Preili ei tohiks leti tagant ära käia. Karmi preili tundides valitses alati kord.
▷ Liitsõnad: pisi|preili, provintsipreili; kassa|preili, kontori|preili, kooli|preili, laste|preili, poe|preili, puhveti|preili, telefonipreili; aadli|preili, mõisa|preili, paruni|preili, rüütlipreili.
2. kõrgemast soost v. kõrgemal positsioonil olev neiu alamalolijate suhtes. Toatüdruk pidi preili riidesse aitama. *Peale preili ei käi sakstest keegi aias, mis siin alati rehitseda. Jak. Liiv.

proua ‹6› ‹s›

1. mittevallaline naine (ka kõnetlussõnana); peenem, jõukam, haritum, hrl. linliku eluviisiga naine, daam. Proua Kask. Proua Emma. Saabuvad härra ja proua president. Armuline proua, mida võin pakkuda? Te kinnas kukkus, proua. Jutukas, jõukas, peenutsev proua. Naabrinna on proua mis proua, elab proua elu, mängib prouat. Pole ma mingi proua. *Kui te veel ei ole, siis teist saab proua, sest teiesugune kena preili ei jää kunagi vanatüdrukuks. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: keisri|proua, krahvi|proua, lossi|proua, maja|proua, mõisaproua; lesk|proua, noor|proua, vanaproua.
2. naine abikaasana. Direktori, pastori, töösturi proua. Ta proua on kodune. Küll on Jüril ilus proua. Eks näe, kelle nende poeg lõpuks prouaks kosib.
▷ Liitsõnad: kindrali|proua, krahvi|proua, köstri|proua, ministri|proua, paruni|proua, pastori|proua, õpetajaproua.
3. kõrgemast soost v. kõrgemal positsioonil olev naine alamalolijate suhtes. Proua käskis hobused ette anda. Kas proua on palga välja maksnud? Leeni sai proua toatüdrukuks.

puuna|hamster
zool Peruu puunas ja kõrgemal elav väliselt uruhiirega sarnanev hallikas näriline (Punomys lemminus)

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

regionaal|poliitika
kõrgemal juhtimistasandil rakendatav abinõude süsteem mingi regiooni arengu edendamiseks ja ühtlustamiseks teiste regioonide arenguga. Euroopa Liidu, Eesti regionaalpoliitika. Arenenud riigid viivad ellu intensiivset regionaalpoliitikat.

ripp|seis
sport seis sirgete käte hoidega õlavöötmest kõrgemal olevast võimlemisriistast

ripp|tee
tehn tee, mille sõiduosa (tross v. rööbas) paikneb tugedel maapinnast kõrgemal, veerem aga liigub sõiduosast madalamal. a. rippraudtee, monorelss. Sigalas on ripptee. b. köistee. Rippteed Alpides.

staapel1 ‹-pli, -plit 2› ‹s›
mer veepinnast kõrgemal asuv, hrl. vee poole kaldu plats, kus ehitatakse v. remonditakse laevu. Laev seisis staapleil. Purjekas libises staaplilt vette.

suprasaliinne ‹-liinse 2› ‹adj›
geogr merevee mõjust kõrgemal asuv. Suprasaliinne vöönd 'rannikuosa, mis on üle ujutatud vaid kõrgvee ja tormide ajal'.

teki|ehitis
mer laeva ülatekist kõrgemal paiknev kinnist ruumi moodustav ehitis. Mitmekorruseline tekiehitis. Pardast pardani ulatuvad tekiehitised. Keskmises tekiehitises asuvad tavaliselt meeskonna ja reisijate eluruumid.

toeng ‹-u 2› ‹s›
sport asend võimlemisriistadel, kus õlavööde on toetuspunktidest kõrgemal. Hüpe toengusse. Harjutused toengus. Jalaringid toengust.
▷ Liitsõnad: hark|toeng, käär|toeng, küünar(vars)|toeng, nurk|toeng, rist|toeng, rõht|toeng, taga|toeng, upptoeng.

troonima ‹42›
otsekui troonil olema, aukohal olema; kõrgemal asuvana v. millegi poolest esile kerkivana silma hakkama. Kosmilises kõrguses trooniv jumal. Pereisa troonib laua otsas. Võimukas vanaema troonis tähtsalt tugitoolis. Linna keskel kõrgel künkal troonib sajanditevanune loss. Suur teemasin troonib juba laual. Õuel troonib hiigelküpress. Sinitaevas troonivad üksikud valged pilved. Tema hinges troonis rahu. *Põhjala panteonis troonib ta [= Thor] niisama vääramatult nagu Zeus kreeklaste Olümposel. L. Meri.

üla|koma
keel märk ’ tähe järel, sellest veidi kõrgemal, apostroof

ülal ‹adv›

1. asendilt kellestki v. millestki kõrgemal, üleval. Ülal pea kohal särasid tähed. Päike oli veel ülal taevas, kui koju läksime. Ülal linna kohal lendas lennuk. Kusagil ülal, puude ladvus, vuhises tuul. All on kauplus, ülal 'ülemisel korrusel' kaupmehe eluruumid. Vanataadi ase oli ülal ahju peal. Pastor seisis ülal kantslis. Hoiab käsi ülal. Naine astus seelikusaba ülal hoides läbi oja. Püksid ei seisa ülal 'kipuvad alla vajuma'. Kaela- ja pihasooned olid ülal 'esile tunginud, kerkinud' nagu vorstid.
2. püsti. Haige käib juba ülal 'ajab end voodist üles ja kõnnib'. *.. Irma mõtles, et kui kaua seisaks küll see vana küünilogu veel ülal, kui jätta ta saatuse hooleks .. A. H. Tammsaare.
3. ärkvel v. mitte magama heitnud, üleval. Mul ei olnud und, olin öö otsa ülal. Nad on harjunud õhtuti kaua ülal olema. Majarahvas oli alles ülal, kui koju jõudsin. Hommikul oli Ants enne teisi ülal 'magamast üles tõusnud'.
4. püsivana, säilivana. Lõket peeti ülal hagudega. Pererahvas püüdis vestlust, juttu ülal hoida. Andres oskas oma naljadega peotuju ülal hoida. See teema on parlamendis endiselt ülal 'päevakorral, aktuaalne'. Siin raamatus seisab ülal 'kirjas', et .. *Muiste arvati aega nädalate kaupa tähtpäevast tähtpäevani, mis hoidsidki ülal tervet rahvakalendrit. Ü. Tedre. || ‹koos verbiga pidama› (elatamise, majandusliku hoolitsemise kohta). Pidas end kingsepatööga ülal. Kehva palgaga suutis vaevu suurt perekonda ülal pidada. Kooli pidas ülal kogukond, kohalik omavalitsus. Palvelat pidas ülal usuühing. *Maa oli nii laastatud, et .. vägedel polnud enam võimalik end riisumisega ülal pidada .. H. Piirimäe.
5. varem v. eespool. Ülal loetletud, mainitud, esitatud asjaoludest lähtuvalt otsustati ..

üla|linn
kõrgemal asetsev linnaosa. Tõusime mööda treppe ülalinna. Ülalinnast avaneb suurepärane vaade all-linnale. Toompea moodustab Tallinnas ülalinna.

ülal|pool
ant. allpool
1. ‹adv› millegi madalamal asuva suhtes kõrgemal. Ülalpool asuvad kihid rõhuvad allpool asuvatele. Ülalpool on soojem. Meist ülalpool asuv kalju on täiesti sile. Kärestikust ülalpool 'jõelähte, ülemjooksu pool' juhiti paadid kaldasse. | piltl. Ei tea, mis sellest ülalpool 'kõrgemal pool' arvatakse?
2. ‹adv› ülal, eespool, eelnevalt, varem. Ülalpool loetletud, mainitud puudused on kergesti kõrvaldatavad.
3. ‹prep› [part] millestki kõrgemal, pealpool. Lennuk lendab ülalpool pilvi. Mägitundra levib mägedes ülalpool metsapiiri. Žgutt pannakse jäseme ümber ülalpool vigastust. Kalastasime ülalpool 'jõelähte, ülemjooksu pool' kärestikku.