[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ülespoole
I. ‹adv›
1. suunaga üles, millegi allpool, madalamal asuva suhtes kõrgemale; ant. allapoole. Ronis redelit mööda ülespoole. Läks trepil mõne astme võrra ülespoole. Sipelgad sibasid mööda puutüve ülespoole. Tee suundus mööda mäenõlva ülespoole. Allveelaev tõusis pikkamööda ülespoole. Lõin silmad, pilgu ülespoole. Ülespoole vaatamine võttis pea ringi käima. Seelik nihkus ülespoole ja paljastas põlved. Tuul kangutas katuselaaste ülespoole. Naeratamisel tõmbusid ta suunurgad pisut ülespoole. Ripsmed on ülespoole kaardu. Jalas olid ülespoole pööratud ninadega tupsulised tuhvlid. Paat ulpis lainetel, kiil ülespoole. Vee peal olid surnud kalad, kõhud ülespoole. Soojem õhk on kergem ja tõuseb ülespoole. Udu kerkis ülespoole. Pais tõkestab merekalade pääsu ülespoole 'ülesjõge, jõe lähte suunas'. Jalutasime mööda Emajõe kallast ülespoole.
2. tasemelt v. väärtuselt kõrgemale; edenemise, paremuse suunas. Inimene püüab elus ikka ülespoole. Nihkus ametiredelil järk-järgult ülespoole. Ülespoole trügiv olupoliitik. Valuutaturul on dollar 'dollari kurss' ülespoole läinud. Palgad kerkivad vähehaaval ülespoole. Temperatuur tõusis nullist ülespoole. *Sarnase kõhna talu peremehena oli aga Ludvil kange tung ülespoole. Küllap oli tal ergas ja püüdja vaim. R. Roht.
II. ‹prep› [part] (millestki) kõrgemale. Kalurisaabaste sääred ulatusid ülespoole põlvi. Tüdruk kergitas kleidi ülespoole põlvi. Lennuk tõusis ülespoole pilvi. Ülespoole kärestikku 'kärestikust ülesjõge' suure paadiga ei pääse.