[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kiitma ‹kiidan 46›

1. tunnustust, rahulolu kellegi v. millegi suhtes avaldama, tunnustavat, esiletõstvat hinnangut andma; ant. laitma. Teda kiideti kui head töömeest. Täna sain direktorilt hea töö eest kiita. Peremees kiitis oma hobuseid. Õpetaja kiitis isale poisi hoolikust ja täpsust. Iga kaupmees kiidab oma kaupa. Seda filmi, tema tööd kiidetakse kõvasti. Joojad kiitsid õlut. Kõik kiitsid naise mõistlikku meelt. Kiidab oma head elu. Kiitis, et tal on väga hea peremees. Kiitis alailma, kui tublid lapsed tal on. „Vaat see on õige mõte!” kiitis isa. „Küll on ilus riie!” kiitsid tüdrukud. Kiitev artikkel, arvustus, hinnang. Kes sind kiita jõuab! Mis sa teda, temast kiidad! Mis sa tühjast kiidad! (kellegi v. millegi kohta, kus pole alust tunnustust jagada). Töö kiidab tegijat. Ära kiida päeva enne õhtut. || tunnustavalt mingisuguseks mainima. Kedagi tubliks, targaks kiitma. Kõik kiitsid teda teraseks poisiks. Kiitis minu teguviisi õigeks. *Evald kiitis sooja ja tuultpidava vatikuue maailma sobivamaks talveriietuseks .. O. Tooming. || ‹da-infinitiivis› märgib, et keegi v. miski on väärt, kiitust vääriv. See tüdruk sai endale kiita mehe. Nende olukord, lood pole kiita. Tänane ilm pole eriti kiita. See küll kiita tegu polnud. Või see temagi elu kiita on!
2. ütlema, lausuma, rääkima. *„Ja siga jäi kartulisse?” küsis tütar ehmunult. – „Ei jäänud!” kiitis ema. E. Särgava. *„Teeme lõhnad juurde kah!” kiitis teine .. V. Pant. || kiitlema, hooplema. *Ega vana Janter tühja kiitnud, kui ütles, et temal raha jalaga segada .. A. Liives.

heaks kiitma vt hea

järele kiitma
kellegi jutu v. arvamuse peale kohe nõustuvalt midagi ütlema, takka kiitma. Oskas ülemustele meeldida ja neile järele kiita. „See on tõsi jah,” kiitis ta oma naisele järele. „Mehejutt!” kiitsid mõned kohe järele. *„Nendele tuleb alati kõiges järele kiita,” õpetas Vanda .. L. Promet.

taevani kiitma vt taevas

tagant kiitma
takka kiitma. *„Nojah, seda küll,” kiitis mees tagant. M. Traat.

takka kiitma
järele kiitma. Ta kiitis kõiges teistele takka. „Päris õige, päris õige,” kiitis ta teise juttu takka. *Jutukale moorile on vaja midagi kosta, muidu veel – mine tea, otsustas Leena ja kiitis teise sõnu takka. P. Kuusberg.

ära kiitma
küllaldasel määral, piisavalt kiitma (1. täh.) Tema osavust ei jõua ära kiita. *Oadu ei osanud Pillet ära kiita, et see nii tubli poisi sünnitas. H. Kiik.

üles kiitma
rohkesti kiitma, ülistama, sageli rohkem, kui asi väärt on. Parisnik kiitis hobuse kõvasti üles. Kriitika poolt üleskiidetud teos.