[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laitma ‹laidan 46›
kedagi v. midagi halvaks v. kõlbmatuks hindama, maha tegema; kellegi v. millegi suhtes rahulolematust väljendama; ant. kiitma (1. täh.) Mõnda naabrit ta kiidab, mõnda laidab. Ämm laitis kõigile oma miniat. Vanamutid olid laitnud ta pruudi maapõhja. Ei jõudnud teise valikut, plaani, otsust küllalt laita. Ma ei leia selle ülikonna juures midagi laita. Teise tööd ei maksa huupi laita. Kui midagi viltu läheb, oled esimene laitma(s). Arvustus laitis teose maatasa. Laitev pilk, toon, sõna. Jaan ei ole laita mees. Kas töö on huvitav? – Ei saa laita. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Laidab saaki kehvaks, naist tigedaks. Osta hobu kiidetud ja võta naine laidetud. *.. igaüks arvab, et teed lapsele ülekohut. Üks laidab, et hellitad, teine ütleb, et oled vali. K. Ristikivi.

maha laitma
(millestki v. kellestki loobumisele kehutades) põhjalikult laitma. Püüti tema mõtet, kavatsust, plaani maha laita. Selle nõu laidame tal küll maha. Külamutid püüdsid poisile tema pruuti maha laita.