[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 17 artiklit

heapl. part häid pl. illat headesse e. häisse 15 komp parem superl kõige parem e. parim
ant. halb, paha
1.adjoma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav. a. (inimeste kohta:) osav, vilunud, võimekas, tubli. Hea maletaja, matemaatik, arst, õpetaja, ujuja. Hea võõrkeelte oskaja. Kõnemees on ta hea. Inna on hea õpilane. Peetrist oleks võinud saada hea insener, advokaat, ohvitser. b. (omaduste, võimete, oskuste, samuti füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Hea isu, uni, tervis. Hea ja tugev süda. Sportlase head kopsud. Hea nägemine, kuulmine, keskendumisvõime. Hea rühiga, kasvuga noormees. Hea peaga poiss. Mu enesetunne, meeleolu, tuju on hea. Tal oli päris hea hääl, väga hea maitse. Meie korvpallurid on heas vormis. Ta näeb üsna hea välja. *„Mul on hea kõht,” uhkustas hunt. „Kui tahan, võin süüa kas või kive..” L. Tigane. c. (esemete, ainete vms., ka koduloomade kohta). Ta ostis endale hea ülikonnariide, hea raadioaparaadi ja hea pesumasina. Need on veel üsna head kingad, rõivad. Head küünlad põlevad kaua. Hea kirves, saag, nuga, vikat. Teos on trükitud heale paberile. Hea maa, muld. Tänavu on hein, vili hea. Hea, kõigi mugavustega korter. Puder, kook, sai tuli hea. Head söögid ja joogid. Head õunad. Vein, õlu maitses hea. Leib oli hea maitsega. Hea lõhnaga lill. Hea tõukari, lüpsilehm, veohobune. Head tõugu kanad, lambad. d. (nähtuste, olukordade vms. kohta). Head lauakombed. Hea hoolitsus, teenindamine, reklaam. Õppeedukus oli tal hea. Head hinded tunnistusel. Haige seisund, olukord on hea. Nooruk sai hea hariduse, kasvatuse. Hea muusika, kirjandus, portree, maastikumaal. See on hea raamat, luuletus, ettekanne. Välismaalase kohta rääkis ta head eesti keelt.
2.adjsõbralik, lahke; positiivsete eetiliste omadustega, moraalselt väärtuslik; kiiduväärt. Hea inimene, kaaslane, hooldaja. Sul on hea mees, poeg. Head vaimud, haldjad. Hea kohtlemine, vahekord, vastuvõtt. Riikidevahelised head suhted. Ta oli mu vastu hea. Neiu on hea iseloomuga. Noormehe käitumine ja elukombed olid head. Tegin seda heast südamest. Teen seda hea meelega 'meeleldi, meelsasti'. Ole hea tüdruk, ära kiusa endast väiksemaid. Vanakese silmad näisid head ja lahked. Võõrasema ei vaadanud lastele hea pilguga. Neil oli hea läbisaamine. Kadunut tuletati meelde hea sõnaga. Liigub heas seltskonnas. On pärit heast perekonnast. Ilm on selline, et hea peremees ei aja koeragi välja. Heal lapsel mitu nime. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. || (kõnetlus- ja viisakusväljendites). Head inimesed, aidake! Ole hea, tule siia! Olge hea, astuge sisse! Aitäh, hea laps, et sa vanainimest aitasid! Sepp, hea mees, rautas hobuse ära. *Aga nüüd, head kuulajad, oleks teile üks küsimus. H. Saari. | iroon. Hea mees lubama 'lubab, kuid ei täida'. Kes see hea inimene oli, kes tema peale kaebama läks? || lähedane, intiimne. Hea tuttav. Ta on mu hea sõber, temale söandan kõigest rääkida.
3.adjmingis suhtes soodus, kasulik, sobiv. Hea juhus, võimalus, õnn. Head kaardid mängus. Head tutvused raamatukaupluses. Ended olid head. Töötingimused on siin head. Hea ettepanek, tagajärg, tulemus. Hea kuulsus, nimi. Hea ilm, kliima. Vanad head ajad. Head kaupa, äri tegema. Häid ja halbu päevi nägema. Midagi, kedagi heas valguses näitama. Heal järjel olema. Leidis hea teenistuse, tööotsa. Tegi abiellumisel päris hea partii. Saime kinos head kohad. Sain kodunt häid sõnumeid. Mul tuli hea idee, mõte. Harril on vennale hea mõju. On hea, et sa tulid. Vitamiinid on väsimuse vastu head. Lavastus jättis üsna hea mulje. Ära ole endast nii heal arvamusel! Püüdsin end näidata heast küljest. Lõpp hea, kõik hea. Hea nõu on kallis. Saagist jäi talupojale heal juhul 2/5. | (nõrgenenud tähenduses). Ühel heal päeval läks ta meilt ära. || (soovide, tervituste, jumalagajätu jne. väljendamisel). Head aega! Head õhtut! Head ööd! Häid pühi! Head uut aastat! Head reisi! Head tervist!
4.adjmugav, mõnus, meeldiv, hõlpus, kerge. Sul hea naerda, rääkida! Jalgrattaga on poisil hea koolis käia. Terava vikatiga on hea niita. Kuumal suvepäeval on hea põõsa all lamada. Kodus on nii hea olla. Hea laske-, istumisasend. Hea tool, voodi. Toas oli hea ja soe. Hea käekäik, põli. Hea soe tunne südames. Küll sul on ikka hea elu. Külas hea, kodus veel parem. *Oli hea teada, et tal kuhugi tõtata ei olnud. M. Raud.
5.adj(kogust, kvantiteeti, hulka märkivalt v. rõhutavalt:) rohke, ohter, paras, tubli, tugev, suur. Mõne hea aasta eest. Mitu head päeva tagasi. Linnani on mitu head kilomeetrit. Tal oli teiste suusatajate ees hea edumaa. Hea hulk maad tuli jala käia. Õhtuks oli tehtud hea tükk tööd. Auto eest maksti head hinda. Hea summa raha. Hea sissetulek, palk. Hea patakas käsikirja. Hea kartuli-, viljasaak. Lõikas hea kannika leiba. Rüüpas hea lonksu vett. Tehti hea laar õlut. Hea sületäis puid. Tuli hea hoog vihma. Sai hea müksu, keretäie. Laps sai kukkudes hea hoobi. Nuttis hea peatäie. Talle tehti hea peapesu. Tal jätkub head tahet, kannatust mind lõpuni kuulata. *Tuhkur on mägrast peaaegu poole väiksem, vahest nii hea kassi suurune.. R. Roht. ||adjektiivi vm. sõna eeskõnek (intensiivistab sellega väljendatut:) üsna, kaunis, võrdlemisi. Hea paks raamat. Hea suur õun. Hilinesin hea mitu korda. Mu vennad on head pikad mehed.
6.adjmurd parem; ant. vasak. *Kaks oli teed, kas kurale või heale – / ma mõlemale tõmmand kriipsu peale.. A. Alle.
7.smiski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv vms. Kellelegi head soovima. Kellelegi head tegema. Kellegagi head ja halba jagama. Head kurjaga tasuma. Võitlus hea ja kurja vahel. Igal inimesel on oma head ja vead. Mis teil head on? Pole halba ilma heata. Ei lausunud head ega kurja. Kui heaga ei antud, võeti kurjaga. Katsusime heaga läbi ajada. Tänan teid kõige hea eest. Küsisin seda hea pärast. Temast räägiti üksnes head. Sellest loost ei tule midagi head. Mis hea pärast ma peaksin tema ees vabandama? *Olen käinud mitmegi [arsti] juures, aga suurt head sellest pole olnud. P. Vallak.
8.s„rahuldavast” kõrgem hinne (4), hrl. koolis. Väga hea 'kõrgeim hinne (5)'. Õpilase tunnistusel olid üksnes head ja väga head.

[kellestki, millestki] ei saa ~ ei ole ~ ei tule head nahka vt nahk

head nägu tegema vt nägu

hea ja parem, hea-parem

1. maitsev suupiste, toit, joogi-, söögipoolis. Pühade ajal valmistati head-paremat. *.. andis ette head ja paremat, kuid ruun ei kosunud. E. Tennov.
2. üht-teist, nii mõndagi (hrl. negatiivset, harvemini positiivset). *Mall oli enda kohta küll head ja paremat kuulnud, aga see oli kõigest kõige hullem. A. H. Tammsaare. *Inimene, inimkond tahab kõike teada! Ta ei küsi sugugi alati, kas see talle midagi head-paremat tõotab. V. Ilus.

heaks arvama
sobivaks, otstarbekaks, vajalikuks pidama; suvatsema. Poiss arvas heaks vaikida. Võid tulla ja minna, millal heaks arvad. *Ehk arvaksite heaks meiega lõunatada? G. Meri (tlk).

heaks kiitma
midagi õigeks v. sobivaks tunnistama. Kiitis noorte mõtte, algatuse, teguviisi heaks. Plaan arutati koosolekul läbi ja kiideti heaks.

heaks tegema
halba heaks pöörama, hüvitama. Püüdis oma süüd, eksimust heaks teha. *Noh, seda unustamist jõuan heaks teha. Aega veel on. L. Metsar.

heaks võtma

1. (ära) sööma, hea maitsta laskma. *Kõndis nüüd manu kass – oli just natukese aja eest metskana heaks võtnud, süda kõrbes. A. Jakobson.
2. suvatsema; nõustuma. *.. ma pean seda [= oma vanust] teatama igaühele, kes võtab heaks küsida .. R. Kaugver.
3.käskiva kõneviisi 2. pöördesviisakusväljend, millega vastatakse tänamisele. *„Suur tänu sõidu eest!” .. – „Võtke heaks,” vastab Anne-Mai jäiselt .. E. Rannet.

hea küll
(kinnituse, nõusoleku v. möönduse väljendamiseks:) olgu pealegi. Hea küll, olgu nõnda. *".. Tuleksin õhtul teie poolt läbi, kui lubate ...” – „Hea küll, noormees, hea küll,” oli Rimpel kähku nõus.. O. Tooming.

hea maitsta laskma
(söömise ja joomise kohta). Laske toidul, supil, kookidel, õllel hea maitsta! *Kogu hiirtevägi laskis hea maitsta esimese sordi vasikalihal. J. Rannap.

hea mehe poolest vt mees

hea seisma
millegi, kellegi eest hoolitsema v. muretsema, vajalikke samme astuma. *Noorte ajaleht ei võinud olla karikatuurideta, ja Gori seisis hea selle eest, et neid seal ilmuks. A. Vaarandi.

heas kirjas olema ~ seisma vt kiri

[kedagi] heasse kohta saatma vt koht

heast peast vt pea

niisama hea kui
võrdne, seesama mis. *25-aastane sõduriteenistus oli niisama hea kui surm. Ü. Tedre.

võta ~ võtke heaks või pane ~ pange pahaks
(väljendab seda, et ütlejale ei lähe korda kuulaja suhtumine asjasse). *Aga mina teate, olen Martinile kade. Võtke heaks või pange pahaks. E. Rängel.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur