[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 13 sobivat artiklit.

kütmakütta, kütan; köetakse, köetud 47

1. ahju vm. küttekoldesse tuld tegema ja seal hoidma, nii et küttekolle soojust levitab. Ahju, pliiti, kaminat kütma. Ahi köeti koridorist turbaga, briketiga, puudega tuliseks. *Keris oli kuumaks köetud, vesi katlas auras ja laval ootas värske kaseviht.. E. Krusten.
2. sooj(em)aks muutma, soojendama. a. tegevus lähtub inimesest hrl. küttekolde vm. kütteseadme vahendusel. Ta hakkas tuba, sauna, reht kütma. Tuba oli soojaks köetud. Kütmata ruumid, majad. Katmikala köetakse soojaveetorustiku abil. Kuivatit köetakse tahke või vedela kütusega või elektriga. Nii kõvasti ei ole vaja kütta. Väike ruum oli suurest hulgast inimestest kuumaks köetud. b. tegevus lähtub küttekoldest vm. vahendist. Pottahi küttis toa küllalt soojaks. Seda tuba kütab ainult soemüür. *Mootor kütab masina [= auto] sisemuse kiiresti kuumaks.. A. Jakobson. c. tegevus lähtub päikesest. Päike küttis toa soojaks, liiva tuliseks. Päike küttis istuja turja. Taevas pole pilveraasugi ja päike aina kütab. | kõnek (impersonaalselt). Oli tulikuum pilvine päev – lausa küttis. *Heinapõud rusub raskelt lagedale luhaheinamaale. Nagu koletust kerisest kütab kuumust.. A. Mägi.
3. piltl õhutama; erutama, ägedaks muutma. Laul küttis südamed soojaks. Kõneleja küttis oma sõnadega, ägedusega ennast ja teisi. Jutlustaja küttis külarahva meeled kuumaks. Iga uus mõte, idee kütab mind kuumaks. Võistlus kütab kirgesid. *.. tulevase laulupeo kauge kuma küttis kohe algusest peale inimesed korralikult proovidel käima.. V. Gross.
4. kõnek jooksma, plagama, kihutama, kupatama. *.. tõmbas saapad otsast ja küttis paljajalu. J. Semper. *Jah, mis muud, kui küta jälle Atlandile. A. Mälk.
5. kõnek (hrl. löömise v. tulistamise kohta). Võta matakas kätte ja kuku sunnikule kütma! Partisanid kütsid vaenlasele automaatidest. *Ah, oleks nüüd püss, kütaks röövlile! O. Tooming. *Nutavad vahel, nii poiss kui vanamoor, kui ma neile seal vastu vahtimist kütan. A. Jakobson.

ilma soojaks kütma vt ilm [2]

[kelle(l)gi] keret kuumaks kütma vt kere

[kelle(l)gi] kõrvu kuumaks ~ tuliseks kütma vt kõrv

maailma soojaks kütma vt maailm

[kelle(l)gi] nahka kuumaks kütma vt nahk

[kelle(l)gi] pead kuumaks kütma vt pea

[kellelegi] põrgut (palavaks) kütma vt põrgu

[kellelgi] sauna kuumaks ~ palavaks kütma vt saun

sisse kütma
mingit küttekollet esimest korda alustuseks v. prooviks kütma (1. täh.) Ahju sisse kütma. Uue jõujaama katelagregaat köeti eile sisse.

[kelle(l)gi] taguotsa kuumaks kütma vt taguots

üle kütma
liiga kõvasti kütma. *Terve pika aasta on ta pidanud kannatama üleköetud ruume nii tööl kui ka kodus.. A. Beekman.

üles kütma
tundeid, meeli, kujutlusi vms. üles kihutama, üles kruvima. Kellegi vaimustust, armastust, uudishimu, viha üles kütma. Küttis oma jutuga kõikide meeled, närvid üles. Sa kütad end nende mõtetega ise üles. Esinejate temperamentsed laulud ja tantsud kütsid publiku üles. *Mõtted kütsid mu üles. Läksin ägedaks nagu tedrekukk, pomisesin ähvardusi... L. Metsar.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur