[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõbima1 kõbima RId Han Jür Kad VJg Sim TaPõ Pil KJn Nõo Urv, da-inf kõpiʔ Rõu
1. (aeglaselt) liikuma, minema Kõbi magama ükskord IisR; kõbib minu `juurde Vai; minä vi̬i̬l kõbisin ti̬i̬ jäären, en jõõda minnä Kod; akkame kojo`poole kõbima Pil; timä ka kõbi viil kõvastõ, tõõnõ miiśs jovva aiʔ üteh mińnäʔ Se || fig aga ädäd kõbivad, alate kõbivad (suurenevad) Kod Vrd kobima, kõppima, köbima
2. väheke parandama, kohendama, korda seadma `Vanker sai kõbitud Jõh; `Veikemad kõbimised tieb vanames kõik ise ära IisR; Kõbi peenar pialt rehaga siledamaks Jür; las ma kõbin natukene neid `suapaid Kad; ei ilma kõbimatta käi riist `kuigi kaua Sim; kõbin vana `riide ära, siss käib `jälle Trm; kõbi sedä tuld, pane kuuse alg `alla; kõbi õma kraam `koomale, siis lähäd `sü̬ü̬mä Kod; vana riie laguneb, kui sa teda ei kõbi Pal; tema `kutsus `siia kõbima `aeda Äks; maja mädanes ruttu ära, ei saand kõbida Lai; Kõbi˽mul taad väidsekeist, taal om terä joba katõkõrra Urv || veidi ihuma, teritama Kui tahad et sul kerge niitä om, siss piad üttelugu vikatit kõbima Nõo
3. (majanduslikult) kosuma, paranema puari `uassaga õli ta palju kõbinud; inimesed armuss `aitasid, nüid akab [talu] jälle kõbima; kui ta (loom) ike kõbib ennäss, võtab ike `sü̬ü̬miss, siis kõbib Kod Vrd kõbinema
Vrd kõbistama2, kõvima

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur