kõbistama2kõbistamaIisRLaiRanOte, -mmaLügUrvRõuRäp, -õmõSan; pr (ma) kõbisteHel 1.vähehaaval midagi tegema midä `teie kahekeìste kõbistatta tehä vana `muoriga; `poisid kõbistavad `käiä vähä `aavaldi, ei `kuule `kiegiLüg; ta on palgaline, kõbistab ivake, teeb `aega `möödaLai; muidugu kõbistõsivõ [kanad marju] San 2.kohendama, väheke parandama `Angud ja rehad tahaks kõbistattaIisR; ma kõbiste niisamati ütte ja tõistHel; kui koŕv `katski vai kot́t, siss tuleb üle `kaeda, üle kõbistadaRan 3. veidi ihuma, teritama Kõbistan vähe `kirvestIisR; veidikese kõbistedass, et ta (nuga) terräv saa Ote; Kõbista˽mul taad väidsekeist Urv; kõbistaʔ mu püvviravvaʔ ärʔ Rõu; vaja veet́kese väist kõbistada RäpVrdkõbima1, kõvistama