kõvimakõvimaI 1.kõvendama, parandama, kohendama kõvi `kuorem kõvemast `kinni Iis; põle `aega suanud `aeda kõvida; nüid oo teed kõvitud; eelä kõvisin ahaju, täna kõvin pliitada; kõvi minu sukad ärä; vihassajale `antse `vitsu, magajalle kõvitasse piäaluss Kod; kis seda maja kõvib ja korraldab MMg || sualast `silku ehk `sinki süed, sie on ike kõva, kõvib südant Iis; võta pobol liha, kõvi südä äräKod 2.tugevnema, kõvenema Tuul muudkui kõvib Iis; `aigus kõvib vi̬i̬l, ei jää mahaKod || majanduslikult kosuma akab kõvima Kod Vrdkõbima1 3.manitsema küll kõvitasse et ei tõhi `minnä; mina kõvisin selle lapse emädä, et ärä pese `väägä soja vedega last Kod; kõvinud ku `irmus näid et minge nüid ilust kodo MMg