[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

kikk1 kikk g kiku Saa Kod MMg Äks SJn Vil eL(ḱ- Se; kiḱk Hls Võn; g -o Plv Vas); kiḱk g kiki Ran Kam pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas), pealmise või alumise koorikuga; hv põiki üle poole leiva lõigatud viil(ukas), nii pealmise kui alumise koorikuga paĺlu sa tahad, kas kiku või kaniku; laua pääl oĺli paĺlu levä kikke `vaĺmis lõigatud Saa; edemält lõegati puale leevä piält kikk, pitkergune Kod; egäss tervet kikku `kennigi es saa Pst; alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk üle `terve levä; ku ta (leivaviil) lõigati ütest küĺlest, siss olli ta kikk, ku `riśti otsast siss olli kanik Hls; kate käe kikk (õhuke leivaviil) Krk; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi `lavva `pääle lõegati kikk Nõo; Patta pannen lõigati [käkk] kiku kaupa väikses tüḱes San; Perremi̬i̬ss neh jagi egalõ ütele tüḱk liha ja˽kikk `leibä Rõu; üte otsa pu̬u̬lt ja tõsõ pu̬u̬lt lõigatass kikoʔ Vas; `lõikat kumma küle taht pu̬u̬lt kikku, kääro `lõikat kandso pu̬u̬lt Räp; `lõika sullõ üt́e śaksakiku (väga õhukese). śaksa kikkõga saa aiʔ talorahvas sööńüʔ Se ||fig sünnü ei˽tu̬u̬ kikk inäp leevä `otsa, kink jo ärʔum lõigat Rõu
kikk2 pl kikid Ksi; komp kikim Juu püstine mis lai on, eks see ole lasu, mis kikim on, eks see ole unik Juu; [jänesel] kikid kõrvad Ksi
kikk3 kiḱk (kikk) g kiki (kiḱi) Rõu Se Lut uhke, keks, edev ta um väega kiḱiss lännüʔ, ei tunnõʔ inämb hinnäst ei Rõu || edevus kikki `uavaʔ, iibä hüvvi `rõivit `uavaʔ Lut Vrd kekk
kikk4 kikk g kiku Sim Iis Trm(-a) Kod(-o) Hel
1. a. põikpulk labida-, hangu- jne varre otsas labida kikk; se on perumõla, kikk õtsas Trm b. adra käsipuu Neist kikkudest või käsipuudest tuligi kinni `oida ja adra juhti Trm c.  T-kujuline hark, konks köie kee keerutamiseks – Kod d. `vankri ruam – kikod õtsan, si o ede õts Kod e. üheharuline kartulikonksTrm
2. sikuska kurekaelataoline nokkvars, millele keritakse õngenöör kikuss võtad metsäss kuusiku, õks küĺjen; kaks kikku piäb olema sebimise juuren; õnge paal lähäb kiku `piäle Kod
Vrd kiks2
3. vahend kütise segamiseksTrm Hel
kikk5 kikk g kik|i Pha Khn Saa, g -u Kod(-o) Plt; kiḱk g kiki Hls Kan; n, g kikki Kuu(kikk) Lüg; n, g kiki Hää(kiḱi) Saa Kos Kad Nõo; pl kigid, kikid Kuu, kikkid Kuu Jõh IisR lstk hammas `Näita, kas kikkid juba `väĺjas IisR; Mede lapsõl juba kikid suus Khn; `Näita nüid oma kiḱisi kah Hää; juba kaks kikid suus Kad; `hamba kikiʔ tulõvaʔ `vällä igimide seest Kan Vrd kiks1, kiku4
kikk6 kikk g kiku VJg KJn, g kikku Jõh, g kiki Juu Kod Plt; pl kikud Trm; n, g kiku Kse lstk king `meie `lapsel ei õlegi kikkusi Jõh; kikud (väiksemad) ja papud (suuremad lastekingad) Kse; laps ei lase `kikkisi `jalga `panna Juu; paneme kikud `jalga Trm; tuama uuded kikid lapsele Kod
kikk7 kiḱk g kiki Ran Puh Kam leost võetud püsti kuivama pandud linakimp; kuivav lina- või turbahunnik kui lina leost `väĺlä `tu̬u̬di, istutedi maa `pääle kiki `mu̬u̬du; kikitedi `turbit – edimäld `väikse kiki, viis vai säedse turvast ületside - - perän tetti suure kiki Ran;`panti iki neli turvast `alla ja üits `pääle, kutsuti `turba kiḱk; kui `turba viie`turban ärä `kuivi, siss `panti `suurde kikki Puh; lina kiḱk - - kümme linapeo `panti `pisti üitsüte `nõale, alt laḱka - - siss `kuiviva - - kikke `viisi `loeti Kam
kikk8 kikk Juu; -kikk Mih Ksi int (lapse hõige) tee üks kikk, sis teesed kuulevad Juu Vrd kiki2, kikki2, kikku1
kikk9 pl kikid puuklots kera põhjana Kerakikid saeda ümarguse puu otsast ja leigeda εεred εε Emm
kikk10 kikk g kige Saa Vil M(-ḱk; g kike Trv) San
1. a. (substantiivselt) igaüks; viimane kui üks oodasime kikk `laubast `päeva, siss oĺli sauna `lauba Saa; ollime kolm pere`konda üten toan, kikel olli latse Trv; kikk `mahtusive kogusin eläme Pst; Õuna om kikk puha `otsa saanu Hls; kas `poegil kigil om naese Hel b. (adjektiivselt) kikk põld `oĺli vi̬i̬ all Pst; kana rehitsess kiḱk pi̬i̬ndre läbi puha; temä mõist kiget ammadit Krk
2. kogu kõne all olev tervik miul om kikk meelest minnu Trv; maa olli kikk adra all; ole terven nüit kigede i̬i̬st, kige ää i̬i̬st, söögi ja joogi i̬i̬st Krk; pane kõrva `taade kikke mis sa kuulet Hel; kige aganidege jahvatedi San || (rõhutavalt) mis säl kikk oĺlid Saa; pütissepp tege õllevaate ja puunõusit kiket Krk || Minnu kikk ja poha Trv || kõikjal(e) `äste nägus jaanituli - - `äste nätä om kigile `poole Trv; si̬i̬ ütte `puhku ku käsi kańnel kähen, kigel poole `saata Krk
Vrd kiik5, kõik
kikki1 kikki Lüg IisR Vai spor eP, Hls Krk TLä Vas, kiḱki San Rõu
1. a. õieli, püsti `taimed `langevad `lonti. ajavad kikki tagasi ja `püsti Lüg; jänene `tömbas körvad kikki ning vöttas `minna Khk; Lõua `alla on kikki `aetu üks tut́t (habet) Hää; tüdrukud, aage pääd kikki, täna on paelu `poissa; obone tõstab kõrvad nii kikki ja `kuulab Juu; [hundikoer] lü̬ü̬b kõrvad kikki, siis tämä kõhe näeb ja kuuleb Kod; aa varvaste `pääle kikki; [kapsa]looma aave kikki, lääve kasume Krk b. fig (teraselt kuulatavast inimesest) `Katsu `kõrvad kikki ajada ja `kuulada, keda `räegitasse IisR; aja `korvad kikki, siis `kuuled paremmast Vai; kui tahad `easti kuulda siis pane köru kikki Vll; Käśtakse `kõrva kikki `aada, kuigi ta kikki ei lähe Jür Vrd tikki
2. kikkis a. `ninda kikki pihad `sellel (õlanukid hoiduvad ülespoole); kikki `pihta mies Lüg; uńdi liigi koeradel one kõrvad kikki; kübär on piän õege kikki ja ühe serva piäl Kod; si̬i̬ oo sitt põrss, kel kõrva kikki; tiĺlukse kikki kõrvakse ku jänesel Krk; pinikesel oĺli˽kiḱki kõrvaʔ Rõu b. fig (teraselt kuulatavast inimesest) kõrva kikki pähän, mis sa nõnda `kullet Krk;`kulleb, kõrva kikki Ran; Kuʔ miʔ midägi `hindävahel kõnõlõ, siss ämm kullõs kõrva kikki Vas
3. (ehtimisest) Oh sa ee, mis nii kikki pannakse Pöi; Vana oma üsä kikki siädn Khn; poiss on ennast nii kikki löönd Juu Vrd kiksi
kikki2 kikki VNg Hää VJg Plt int (hõige peitusemängus) laps tieb kikki, kikki VNg; lapsed kikivad - - tievad teisele kikki VJg Vrd kikk8
kikki-kikk-
kikku1 kikku Jäm Hää Juu JMd VJg int (hõige lapsele, tavaliselt peitust mängides) kikku tee lapsele küll: kikku ja kukku Juu; lapsele `üeldakse vahel kikku JMd; kikku tegema lapsega mängides “kiku” hüüdma, peitust mängima, (salaja) piiluma lapsele tihaste kikku Jäm; salaja teisel tiib kikku Hää; lapsed teeväd ukse taga kikku Juu Vrd kikk8
kikku2 pärani Silmad irmust kikku Jäm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur