[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kulm kulm g kulmu (-o) eP M San Vas, `kulmu R(-a Kuu, n `kulmu Vai); kolm g kolmu Hel TLä V
1. silmakulm; kulmukarvad `musta `kulmu˛ega ilus poiss oli Kuu; `kulmul on `kulmu`karvad Lüg; tömmab nönda kulmu `kortsu, kui pahas tojus ehk vihane on Khk; löi kulmu `katki Krj; Kulmud `nähti rullis olavad (paistes); Kui sa ikka jood, akkab `kulmu küll (hakkab pähe) Pöi; kulm oeab `silma Mar; kulmul oo karvad pial PJg; `Põńnis kulmud, `kõrged ja suured kulmud Hää; kulmud peavad igal öhöl olema, loomal ja, eks nad ole siĺma katteks Juu; `mustade `kulmudega inimene on tige Rak; saaks kuppu kulmu `piale, sininuppu siĺma `piale Ksi; nagu rusikas kulmu `piale, asi mis paraealt akkas Lai; `kulmi päält valuteb Hls; Kulm kortsu tükme (unisusest) Krk; kora kolm süǵeleb, ei tiiä kas tappa saa vai; suure karva kolmu pääl Ran; ma lei tsial `kulme vahele San; Uni kopuss kolmu pääle Se; alt kulmu(de) pahaselt; kahtlustavalt sie vahib alt `kulmie Kuu; Vahib alt `kulmu `niigu tige obune IisR; mõni `oatab ikka nõnna alt `kulmude, nii kaval Muh; miks sa nii alt kulmu vaadad Rei; `tõmmab kulmud `körtsu ja vahib alt kulmu Juu; põrnitab alati alt kulmu nagu tige ärg VJg; nigu kõveride vaht vai alt kolmu, sedä`viisi `viltu Ran; südä täis, siss vahib alt kolmu Nõo; va perädü inemõni vahiss alt kolmu Krl; `kulmõ alt kaess Vas
2. a. (heinakoorma, -lademe) nurk; kühm, mõhn – S L spor K `koorma nukid `üitase `kulmudeks; tee `koorma kulmud kövad, neli `kulmu Khk; teeme kulm tikki (teravaks) Mus; `Koorma kulmu `päele pannakse aga (haga, oks), köis öle - - siis kulmud äi varise äe Pöi; Et `einu `rohkem ladu lεheks `tehta lau viilu `otsa `eintest kulm, kulm uladab katuse sörvani Emm; igaüks pole `kulmu `oskangid teha Käi; `koormale saab kulmud pant, mudu koorm läheb vildakile Rei; Kulmuga rõuk - - kulmu päält satab niisa·mma vesi `sisse, läheb mädanema Hää; kandilene koorm, ees ja taga on kulmud PJg; siin meie puol on sie muod et tehakse vägevad `kuormad, `neĺla `kańti, siis kulmu aud seal iga nurga peal Jür; `pańdi kulmu `alla agu, et köis väga `sisse ei preśsi Sim b. kulmupuu paneme `laule kulmu ede Emm
3. fig leivakannikas, -nukk `väike kulm oo veel seäl riiulil Vig
4. jõe-, ojakäär kulmun üvä vagane vesi; siäl kulmude si̬i̬s näd (kalad) eläväd vagasess, `keski näid ei irmuta Kod || (kaldaõõs) kulmu alodsõ oja veeren, kost vesi är om viinü Har
5. „laeva esiosa kõige laiem koht“ nääd seda `paati sääl i̬i̬s laeva `kulmus kohe, kulmu kuhal on kraańpalgid Hää
1. silmakulm; kulmukarvad `musta `kulmu˛ega ilus poiss oli Kuu; `kulmul on `kulmu`karvad Lüg; tömmab nönda kulmu `kortsu, kui pahas tojus ehk vihane on Khk; löi kulmu `katki Krj; Kulmud `nähti rullis olavad (paistes); Kui sa ikka jood, akkab `kulmu küll (hakkab pähe) Pöi; kulm oeab `silma Mar; kulmul oo karvad pial PJg; `Põńnis kulmud, `kõrged ja suured kulmud Hää; kulmud peavad igal öhöl olema, loomal ja, eks nad ole siĺma katteks Juu; `mustade `kulmudega inimene on tige Rak; saaks kuppu kulmu `piale, sininuppu siĺma `piale Ksi; nagu rusikas kulmu `piale, asi mis paraealt akkas Lai; `kulmi päält valuteb Hls; Kulm kortsu tükme (unisusest) Krk; kora kolm süǵeleb, ei tiiä kas tappa saa vai; suure karva kolmu pääl Ran; ma lei tsial `kulme vahele San; Uni kopuss kolmu pääle Se; alt kulmu(de) pahaselt; kahtlustavalt sie vahib alt `kulmie Kuu; Vahib alt `kulmu `niigu tige obune IisR; mõni `oatab ikka nõnna alt `kulmude, nii kaval Muh; miks sa nii alt kulmu vaadad Rei; `tõmmab kulmud `körtsu ja vahib alt kulmu Juu; põrnitab alati alt kulmu nagu tige ärg VJg; nigu kõveride vaht vai alt kolmu, sedä`viisi `viltu Ran; südä täis, siss vahib alt kolmu Nõo; va perädü inemõni vahiss alt kolmu Krl; `kulmõ alt kaess Vas
2. a. (heinakoorma, -lademe) nurk; kühm, mõhn – S L spor K `koorma nukid `üitase `kulmudeks; tee `koorma kulmud kövad, neli `kulmu Khk; teeme kulm tikki (teravaks) Mus; `Koorma kulmu `päele pannakse aga (haga, oks), köis öle - - siis kulmud äi varise äe Pöi; Et `einu `rohkem ladu lεheks `tehta lau viilu `otsa `eintest kulm, kulm uladab katuse sörvani Emm; igaüks pole `kulmu `oskangid teha Käi; `koormale saab kulmud pant, mudu koorm läheb vildakile Rei; Kulmuga rõuk - - kulmu päält satab niisa·mma vesi `sisse, läheb mädanema Hää; kandilene koorm, ees ja taga on kulmud PJg; siin meie puol on sie muod et tehakse vägevad `kuormad, `neĺla `kańti, siis kulmu aud seal iga nurga peal Jür; `pańdi kulmu `alla agu, et köis väga `sisse ei preśsi Sim b. kulmupuu paneme `laule kulmu ede Emm
3. fig leivakannikas, -nukk `väike kulm oo veel seäl riiulil Vig
4. jõe-, ojakäär kulmun üvä vagane vesi; siäl kulmude si̬i̬s näd (kalad) eläväd vagasess, `keski näid ei irmuta Kod || (kaldaõõs) kulmu alodsõ oja veeren, kost vesi är om viinü Har
5. „laeva esiosa kõige laiem koht“ nääd seda `paati sääl i̬i̬s laeva `kulmus kohe, kulmu kuhal on kraańpalgid Hää
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|