[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kihu1 kihu Kuu VNg Vai L(-o Mih) K I(-o Kod) Hls Ran Nõo TMr KodT Kam, pl kihuʔ Plv kihulane kihud kippuvad `silmä Vai; täna `õhta kihud söövad nii valusasti, vist tuleb `vihma Mär; täna on neid kihusi nii paelu, et ei saa `lehmagi `lüpsa Vän; kihud ike ullemad kui siäsed, `oopis kibedamini ammustavad Juu; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; kihud on nigu sääsed, pisikesed Sim; kihud lennavad `silmade `ümber Iis; `veiksed nõnnagu kihod Kod; kihud suluvad `sooja Äks; `õhta päävä veeru aeg on kihud kallal KJn; kihu salvab Hls; ma näe todagi, ku Puhja `keŕku tornin kihu `aegutap Ran; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam || pisike täi sool oo pissed kihod särgi sehes Mih Vrd kihukas1, kihuke, kihuline1, tihu

kihu2 kihu Hlj VNg Jäm Khk Jaa Pöi L(-o Mar Kul Vig) Juu VJg Plt Krk Hel; in kihus Kuu
1. iha, tung, kihk Tüdrik on kihus `juokseb `poissi järel Kuu; Luviise oli isaste kihus Jäm; mis kihu sool o teise `lauta minna Khk; `söuke kihu `järge, et ep seisa ühe kuha peal Jaa; Ta on küll vana inimene, aga see mehele minemise kihu on ikka alles Pöi; tea mes kiho sol taga oo, et sa nii `kangeste `poissa takka aad Mar; kellel kiho, see teeb kinnast, kellel valo, see teeb varrast rhvl Kul; Noored inimesed oo `kangete kihudega Han; nüid tääl oo kiho `senna `menna Mih; tal om nüid kange kihu `kakleme või `rääsleme minnä Hel Vrd kihul
2. hoog, sund vahest `aavad nõnna et kas obused `lõhki, tea mis kihu neil taga on Juu; ma teie tal kihu taga, et ta piap tulitsebest tegeme; ah si̬i̬ naise kihu ja üless ässituss Krk
3. eblakas, kärsitu `niisukene kihu inimine; kihu inimine tahab keik `saada Hlj; on sie lehm kihu vaid, ei `seisa `karjamal VNg
Vrd kiht3

kihu3 kihu Kuu Jäm Khk Mus Kaa Vll Muh Rei L Ris(-o) Kei Juu JMd Trm Kod(-o) Ksi Lai Plt Ote Urv Krl Plv, ḱiho Se
1. a. tükike, kübe; ebe, ude Pöhast akkas seikest külma lumekihu tulema Kaa; pihulane oo `oopis vähem kut seask, `oopis kihu; lume kihu köib Muh; [vankril] raua kihu `külges ei old Noa; vähe `niisked kihud kεivad, ega suurt `vihma tule Rid; villa kihod, villase `riide küllest pudisevad maha Mar; Ei nende [vihma] kihudega saa märjaks `ühti Han; lume kihud akkavad juba `käima; põle mette üks leiva kihu Ris; omiku mõni kihu tuli, pärast ei sadand sugugi Kei; üks pisike ruki kihu muidu sial põllu nukal, kõrt põle `ollagi Juu; aina kihu, `juusse kihu Ote; neid oĺl ku kihu ku põrm Urv b. (külma kirvendusest, nõrgast tuulest jm) See pisike tuulekihu äi pane tuuligud käima Jäm; mool külma kihu sehes veel (külma käest tuppa tulles) Khk; Piimal tunnukse püsut justku apukihu sehes olavat. Ooda, paneme öllekruusi korra liidi peele sooja, et külmakihu välja läheb Kaa Vrd kibu2
2. natuke, veidi Valada, kas on viel `tuosis kihu `suhkuri Kuu; ma kuule mette kihugid Rei; kihu maad Noa; tulime alles kojo kihu aea eest Rid; ei `lõika kihugi LNg; paneb `vastu, ei `kuula mette üks kiho Mar; Ta oo moost kihu pikem Han; ma ei kuule kiho mis nad `rääkivad Ris
3. (vette tekkiv jäätus, peenike jääpuru) jääkirme – SaLä kihu - - mörd nönda täis, et ei `jaksa üles `tösta Jäm; kui meres kihu on, siis kergidab rüsad kohe `pöhjast vee `peele, kui siis kohe käde p‿saa, siis `külmavad jää `sisse Khk; vötab vee tuas juba kihule (jääkirmest) Mus Vrd kilu3
4. kidur, kasvus kängu jäänud kihu vili kui on viletsaste kasund Mär; tänabu on peenike kihu lina Juu; seina vahele `taotasse raud kiiliga neid kihu linu Trm; nagu viligi mes kihu one, `piänike ja veike, tiĺluke; õege kihod ja `veiksed rükid Kod; vili on kihu Plt; naaʔ omma säärtseʔ kihu linakõsõʔ, naaʔ ei olõ midagi Krl || kihu jalaga (lühikeste sammudega, aeglase käiguga) obene [kõnnib küll aga], moa ei `mõedu Trm; tema oli kihu sammuga [hobune] Lai || linakiud – Lai Vrd kihune
5. peen, kihujas sedikest kihu lund tuleb Mus; kihu vihm Kse; saeab peenikest kihu lund Kei; aase langa peenikesess nigu kihu Plv || ḱiho-peenikäne lang, paĺlo peeniḱäne; njo [terad] omma kiho-peenikeseʔ Se Vrd kibe2, kihukas2, kihuline3, pihu

kihu4 kihu Vai Sa Käi Rei Juu kihelemine; sügelised `justko kihud kihelevad Vai; see on ete sia kihu, mis taal pεεl on Jäm; kut kerp sööb, siis oo `kange kihu, vötab nenda `ratsima Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma Krj; söölis see on üks kihu Vll; `kange kihelemene ja kihu, kas vöi nühi purogs Käi; sai tüdruku käest kihu; toherdas kihu Juu

kihu5 kihu (kullimäng) teine lööb teist kihuks. kihu akab `jälle teissi lööma kedas käde `saadud on Khk

kihu6 kihu Ris Trm kisk `üĺge raud otsekohe raud, ilingid, kihud `küĺges Ris; õdra okas läks silma. okastel õlid nigu vekesed `ambad küĺles, nisukesed veked kihud Trm

kihu7 kihu Pöi Vil, ke- Var
1. on (häälest, helist) teine liik oo kihulased, mis `sääskedest vähämad, nendel pailu suminad pole, pihu kihu teevad Pöi
2. kuuldus kord oli see kehu nii suur, et pidi sõda akkama Var; Kihu läks suures ja kiigel (kõigil) `oĺlid meeled ärevil Vil

kihu8 kihu kihnlane – Khn

kihu9 → kihv