kibu2kibuJämKhk(g kibu) JaaPöiMuh; n, g kib|uV(-o Kan) 1. a.külmakipitus, kirvendus ma oli ühekorra `lambud pesemas - - pärast mool pale pεl sedine kibuJäm; joo si `sörmede kibu `varsti üle lehebKhk; [külma] kibu lähäb sörme `allaJaa; Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muud aigused - - meite laps saab terveks (arstimissõnad) Pöi; mool `olli nii`kange külma valu käe ja kibu küine allMuh || ma pane siia ~ `seia [vett] `leiguma, jo siis vöib `juua, jo siis külma kibu seest ää lähebKhkb.valus, kibe mool o nii kibu külm küine all Muh 2.rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. sul˽om õigõ˽kibu takanKan; Ütte `viisi kibu hanna all, ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä rahuUrv; oĺl neil `hirmsanõ kibu takanHar; Ma ańni kipu takast, sõss lät́s minemäRõu; küll mä ti̬i̬ tälle kibu `taadõRäp || elevus ühe päva teevad suurd kibu, et tahate Talina `minnaKhkVrdkiba2, kõbu 3.häda, kitsikus ka no om kibu ilmah; tuĺl suurõ kibugaʔ ~ `murrõgaʔ mi poolõSe