[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

pihu1 pihu Kuu RId SaId Muh Käi Rei Phl L(pehu Var Tõs) Ris Kei Juu Koe VJg Trm Kod Plt KJn M TLä Kam San Har, piho Vai Plv Se, pühu Sa Rei

1. puru, raas, kübe, piisk senes `riistas on `paljo pihosi Vai; Pisike luu pihu läks kala süües `kurku, mitte ää äi tule Pöi; meri oo tasane nagu piima püt́t, põle `ühtegi `laine pihu näha peal Muh; Rapuda jahu kotist see viimane pühu ka `välja; too `riided `ouest ää, vihma pihu juba käib Rei; kakand oo vähike mere pihu Rid; näd‿o kõik nälläs, kui `ühtes `kohtas üks pehu oo Var; oma `silmis sa‿i näe `palki, teese `silmis näed pehu Tõs; tuli mõne pihu `vihma; siss põlnu mitte üks jää pihu änam merel Hää; tuleb `paĺlalt pihu, see ei võta `tolmu ka `kińni (uduvihmast); vesi ei ole puhas, `musta pihu ojub sees Saa; pihu ja puru silmad täis Plt; `ühtegi pihu põle kuknd ulgal aal KJn; mõni pihu om `vihma tullu Trv; rüä pihu läits `amme `sisse, siss kipe ja valuss Krk; üits pihu põrmuke jahu jääb vi̬i̬l Puh; pihuks (ja ~ ning) puruks ~ põrmuks puruks, sodiks; maatasa; olematuks `Leikus `uue `riide kohe pihuks ja `permuks Kuu; ärä `tahtus teha minu pihust ja `permust VNg; `pikne õli lüönd puu pihust ja purust Lüg; `tassi `langes pihost ja purust Vai; Aknakruut́ löödi pühuks pörmuks Jäm; ta lubas keik pühuks ning pörmuks teha Khk; teeb keik pihuks puruks Mär; tä südä oli täis, lõi `akna pihus ja põrmus Tõs; tien sind pihuks ja põrmuks Koe; peksab kõik pihust ja põrmust VJg; ma tapi ta ninda peeniksess ku pihu, ma tei ta pihuss ja puruss Krk; kõ̭ik `taĺdrigu ja tassi - - tu̬u̬ läits kõ̭ik pihuss ja puruss Nõo; ku˽ma su kińni˽võta, ma lü̬ü̬ su pihuss ja põrmuss Har
2. aganad `peened pühud [antakse] sigadele Jäm; ännavili on `kougemal ning tükkis `kougel on pühud Ans; rihe `aaga `aeti pühusid vilja pεεlt εε; üks pere `tampis pühusid leeva sega, kut see nälg aeg oli Khk; kes pihusi akkab `kanma Pha; pihu soab hobustele ning sigadele `antud Vll; `Vilja olnd nii vähe, pühusi `pandud jätkuks `juure Pöi; üten pihudege om na (terad) ärä jahvadet Trv; pihu lää ala tuule; `väike tuul, ei `puhka pihugi `vällä si̬i̬st Krk
3. a. väheke, natuke Ehk sa saaksid mulle pihu odraseemet lainata, mul nappis ää; See oo saepakuks pihu peenlane Kaa; selle pihu pärast maksa `minnagid; Kui - - `päike pühu `kõrgemast akkab läbi `käima, nõnda on kikitiits sii ja laulab Pöi; ühe pihu lase `viina `alla ja kohe oo param Muh b. (eitavalt) mitte sugugi, üldsegi mitte, natukestki (ka ühenduses sõnaga põrm) `viina äi ole änam pühugid `järge Khk; sii pole `aega mitte pühu, iga pää töös Kaa; sa‿p nää pihugid änam Jaa; va `kiusaja, äi anna pihugid rahu; mool pole mette pihugid `meeles, millas‿se ilmasöda oli Käi; Ma‿p saa pühugid aru; Pole sest pihu-`pörmugid tääda, mis jüttusid ta räägib; Ma äi mäleda pihu ega `pörmu, kus `kohta ma `vetmed pani; sene körvaga ma kuule mette pihu `pörmu Rei; nee äi karda pihu pörm Phl; ei ma põle sest pihu ega `põrmu kuulnd Mär; Kõik läks ära - - pihugi ei jäänu, ei `nahka ega `karva Hää; ta ei täü mitti pihu ka anda Krk
4. väga, üli- Sinu kartul on ju nii pihupeenike, neid ei söö siadki Kul; Kui sa tahad `piimä `oida, siis piäb pihukuiv püt́t olema, päevä käes ärä kuevatud KJn; lõng pihu peenike ku põrm Trv; apu kurgi om pihu soolatse Pst; mes õige pihu peeniksed olliva, nu̬u̬ siss `anti sigadele (kartulitest) Ran; pihu peenikse agana `tüksevä `siĺmä minemä Kam; kui ~ nagu pihu ja põrmu väga palju Neid sippuku oli `nuodas `jusku pihu ja `permu Kuu; mehi `tulli nagu pihu ja `põrmu Muh; inimeisa kuos nägo pihu ja `põrmu Trm; eläjäd on kõik `siäski ja `parma täis nõnnagu pihu ja `põrmu Kod; rahvast ku pihu ja `põrmu kokku tullu Krk; siss `oĺli sääl nigu pihu ja `põrmu toda rahvast, tiĺlukesi ja `suuri Ran

pihu2 pihu Kam Ote Har Rõu Räp Lut, piho Kan Rõu Plv Vas Se, piu Lei (lind) a. peoleo ku pihu laul, siss külvetass linnu Ote; Pihu om säärän kõllanõ tsirgukõnõ, ku˽pihu laul, siss tulõ vihm Har; kis ilma söömädäʔ piho `laulu kuuld, tu̬u̬l palass midä ärʔ Rõu; inne `vihma, siss piho laul nigu kaśs rü̬ü̬ḱ, muido laul näet ilosahe Vas; piho jo laul, vaja linno `küĺbäʔ Se b. ööbik Pi̬i̬p `teole, Pi̬i̬p `teole, küüt lauk, küüt lauk, plikst, plakst, tu̬u̬d lauĺ pihu Räp; pihu um sääne `veikene tsirgukõnõ, `hirmsa ilosalõ laul Lut

pihu3 peo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur