[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

akna|haak
haak suletud akna kinni- v. avatud akna lahtihoidmiseks

akvedukt ‹-i 21› ‹s›
hrl aj suletud v. sillataolisele kivist kaaristule ehitatud veejuhe. Vana-Rooma akveduktid.

avanema ‹37›

1. lahti minema, suletud seisundist avatud seisundisse minema. Uks, värav avanes. Luuk avanes kriuksudes. Eesriie avaneb. Haige virgub, silmad avanevad. Suu, huuled avanesid. Rüseldes olid nööbid, haagid, mantlihõlmad avanenud. Langevarjud avanesid. Hommikul vara on tulbiõied sulgunud, hiljem nad avanevad. || puhkema, lõhkema, oma sisemust avama; paljandina, allikana jne. mingi pinnani, näit. maapinnani ulatuma. Paise avaneb, mäda hakkab välja voolama. Flegmoon võib iseeneslikult avaneda naha pinnale. Maapõu avanes, laava purskas välja. Maakoore kivimid avanevad mõnes kohas paljanditena maapinnal. || (hrl. akna v. ukse kohta:) teatavas suunas avatav olema, mingis suunas v. millegi poole asetsema. Toa aknad avanevad päikeselisse aeda. *Ruumi avaneb kaks ust – üks otse tagaseinast, teine paremalt. O. Tooming. *Toas oli kaks akent – üks avanes tänavale, teine kitsa põiktänava poole .. M. Käbin (tlk). || kasutamiseks, külastamiseks jne. lahti tehtama. *.. ootas ta kannatamatusega silmapilku, kus avanevad asutiste uksed. A. H. Tammsaare. | piltl. Noortele avanevad kõrgkoolide uksed.
2. pilgule avatuks, silmaga haaratavaks muutuma. Toompealt avaneb vaade Tallinnale. Sündmuskohal avanes meile kurb vaatepilt. Meie silmade ees avaneb org kauni järvesilmaga.
3. kättesaadavaks muutuma, võimalikuks saama. Avanes hea võimalus, juhus Krimmi sõita. Noortele avanesid soodsad võimalused edasiõppimiseks. Mulle avanes uus tööpõld. Jaapani autotööstusele avanes uusi turge.
4. nähtavale v. ilmsiks tulema, end avaldama v. ilmutama. Inimese olemus avaneb tema tegudes. Teoses avaneb kunstniku ande eripära.

elektri|ahel
el kehade ja keskkondade kogum, mis moodustab elektrivoolu suletud kulgemistee, vooluring

elektromotoor|jõud
el füüsikaline suurus, mis iseloomustab vooluallika võimet tekitada ja säilitada suletud vooluringis elektrivoolu

hauduma ‹37›

1. hautav olema (loote arenemisest munas vastava temperatuuri mõjul). Munad hauduvad kana, linnu all. Hauduma pandud munad. Kilpkonna munad hauduvad päikese soojuse mõjul.
2. soojuse, ka niiskuse mõju all olema, sellele mõjule alluma. a. (toiduainetest:) (suletud nõus) aeglasel kuumutamisel pehmeks muutuma. Hapukapsad ja sealiha pandi potiga ahju hauduma. Kala, juurvili on hästi pehmeks haudunud. Praeahjus haudub part. Naerid ja kartulid haudusid tuhas. Tangupuder jäeti pliidile hauduma. b. kuumutamise mõjul pehmeks, painduvaks (v. puhtaks) muutuma. Pistis viha kerisele hauduma. Loogapuu haudub lõkke kohal pikkamööda pehmeks ja painduvaks. Pesu on katlas haudumas. c. soojuse ja niiskuse (eriti higi) toimel põletikulisse seisundisse sattuma. Kummikutes kippusid jalad hauduma. Märgades mähkmetes haudub imik kergesti. Varbavahed on haudunud. Selg lamamisest haudunud. Haudunud ihu, nahk. d. mädanema, kõdunema. *..ja sügisel tõmbaks [= künnaks] söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma. A. H. Tammsaare. e. piltl. *Kirr, mis sa toas haudud. Käi välja! O. Tooming. *Kas te tõesti kogu õndsa suve tahate haududa linna kuumade müüride vahel? O. Luts.

hautama ‹37›

1. mune, kalamarja haududa laskma loote arenemiseks vajalikes tingimustes. Tibud hautatakse munadest välja. Möödunud aastal hautati rohkesti haugi-, lõhe- ja siiamarja.
2. soojuse, ka niiskuse mõju all olla laskma, sellele mõjule allutama, haududa laskma. a. toiduaineid tihedalt suletud nõus (kas nende endi mahlas v. väheses vedelikus) aeglaselt pehmeks kuumutama. Liha ja köögivili hautatakse praeahjus pehmeks. Hautatud kapsad, porgandid. b. pehmeks, painduvaks (v. puhtaks) kuumutama. Enne vihtlemist hautas ta vihta kerisel. Puunõusid peab kuuma veega hautama. Kurgitünni hautati kadakatega. Linast ja takust lõnga hautati ja pleegitati enne kudumist. *Jalasepuid hautati vanasti ka tallis hobusesõnnikus. A. Viires. c. keha v. kehaliikmeid (ravi otstarbel) soojutama; neid soojuses pidama. Hautas valutavat kohta kuuma liivakotiga. Hautas laval oma kangeid liikmeid. Miks sa end palavaga paksus vammuses hautad? d. naha haudumist põhjustama. Kuuma ilmaga hautavad märjad saapad jalgu. Kummikud on lapse jalad ära hautanud.

hermeetiline ‹-se 5› ‹adj›
gaasi- ja veetihe, gaasi- ja veetihedalt suletud. Hermeetiline isolatsioon, pakend. Hermeetiline kapsel, kest.

kabiin ‹-i 21› ‹s›

1. väike eriotstarbeline suletud ruum. Valimisjaoskonna kabiinid. Omaaegne kaugekõnede kabiin. Käimla kabiinid. *.. kitsal liivaribal, eredavärvilise rannahoonekese ja kabiinide ees sagisid suvitajad. M. Nurme. || sõiduki v. masina juhiruum. Traktori, buldooseri, ekskavaatori, kraana kabiin. Veoauto peatus ja juht ronis kabiinist välja. Istus autojuhi kõrval kabiinis.
▷ Liitsõnad: auto|kabiin, juhi|kabiin, lifti|kabiin, proovi|kabiin, riietuskabiin.
2. hrv kajut. *Otsime kuskilt laeva sisemusest üles oma kabiinid. J. Sütiste.

kamber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. (hrl. maamajas:) (väike) tuba; ‹liitsõna järelosana› (ka mõne muu ruumi kohta); etn rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id). Väike, tilluke kamber. Mis te köögis istute, kutsu külaline kambrisse! Jutuajamine toimus peremehe kambris. Rehielamu koosnes rehealusest, rehetoast ja ühest või kahest kambrist. | piltl. Temal küll pole ülemises kambris kõik korras 'ta mõistus pole päris korras'. *Olen oma hinge salajasimad kambrid lukustanud hoolsasti Tamaara eest. M. Metsanurk. || vangikong, vangikamber. Vanglas levisid mitmed välisilmast tulnud teated kiiresti kambrist kambrisse.
▷ Liitsõnad: aida|kamber, ees|kamber, katuse|kamber, külm|kamber, magamis|kamber, nurga|kamber, otsa|kamber, pere|kamber, puhas|kamber, pööningu|kamber, saksa|kamber, sauna|kamber, taga|kamber, vahe|kamber, ärklikamber; hoiu|kamber, koli|kamber, kulla|kamber, käsi|kamber, toidu|kamber, varakamber; aresti|kamber, eelvangistus|kamber, tapikamber; haua|kamber, kaardi|kamber, käär|kamber, piina|kamber, püssirohu|kamber, relva|kamber, rooli|kamber, surnukamber; aurutus|kamber, desinfektsiooni|kamber, gaasi|kamber, kliima|kamber, kuivatus|kamber, külmutuskamber.
2. mäend kaeveõõs masinate, seadmete, ladude vms. paigutamiseks v. koristuskaeveõõs kamberkaevandamisel
3. tehn eriline suletud ruum mingis rajatises, aparaadis, masinas
▷ Liitsõnad: baro|kamber, lüüsi|kamber, põlemis|kamber, surve|kamber, turbiini|kamber, ujuki|kamber, vaakumkamber.
4. zool lubikoja siseõõne osa kambrilistel

karp1 ‹karbi 21› ‹s›

1. väga erineva kujuga väike madalavõitu hrl. kaanega varustatud papist, plekist vm. materjalist kastike (sageli on juurde arvatud ka selle sisu). Papist, plekist, puust, kasetohust karp. Ümmargune, nelinurkne karp. Karpi avama, sulgema. Karbis on hambapulber. Kingad pakiti karpi. Riiulil olid kompvekkide ja küpsiste karbid. Kolm karpi filmilinte. Karp šokolaadi. Laual oli karp paberosse, sigarette. || vastav plekist hermeetiliselt suletud konservisäilitusvahend (hrl. koos sisuga). Konservid on karpides ja purkides. Karp sprotte, kilu. || piltl (kastikujulise hoone, eseme, seadmeosa kohta). Suvilakruntidel on väikesed majad – täielikud karbid. Maja karp 'maja viimistluseta kujul, maja kere' on juba püsti, valmis. *.. laulis Taaveti pea kohal reproduktor, väike mustjaspruun karp .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: assortii|karp, ehis|karp, ehte|karp, hoiu|karp, hülsi|karp, ilu|karp, kilu|karp, kinga|karp, kingitus|karp, kompveki|karp, konservi|karp, korjandus|karp, kreemi|karp, käsitöö|karp, maniküüri|karp, paberossi|karp, prilli|karp, puudri|karp, ravimi|karp, seebi|karp, sigareti|karp, sirkli|karp, sõrmuse|karp, šokolaadi|karp, tordi|karp, võikarp; metall|karp, nahk|karp, papp|karp, plastmass|karp, plekk-karp; maja|karp, toakarp; haru|karp, jaotus|karp, klemmi|karp, lülitikarp.
2. limuste lubikoda. Järvekarbi karp koosneb kahest poolmest. Mitmete limuste karpidest saadakse pärlmutrit. Tõmbus oma tuppa nagu tigu karpi.
▷ Liitsõnad: austri|karp, kauri|karp, teokarp; konnakarp.
3. karbid pl zool klass vees elavaid kahest poolmest koosneva lubikojaga limuseid (Bivalvia). Rannikumerede kaljudelt korjati austreid ja muid söödavaid karpe.
▷ Liitsõnad: jõe|karp, järve|karp, kamm|karp, oherd|karp, pärli|karp, ranna|karp, rõõnes|karp, ränd|karp, südakarp.
4. bot mahalangeva kaane varal avanev kupar (näit. koerapöörirohul)

kast2 ‹-i 21› ‹s›
hrl. ühiste tavade ja käitumisnormidega ning ühiskonna hierarhias kindla asukohaga seotud suletud inimgrupp, millesse kuulumine on pärilik. Kõrgemad, madalamad kastid. India on olnud klassikaline kastide maa. Egiptuse preesterkond moodustas omaette kasti. | piltl. *Kossover ütles kord, et tema ei lasku iial üliõpilase tasemele. Nii et üliõpilane on ühes kastis, õppejõud teises. U. Mikelsaar.

kinni ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.

kinnine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

kinnisilmi ‹adv›
suletud silmadega. Haige lamas kinnisilmi. Istub kinnisilmi päikese käes. Kuulas muusikat kinnisilmi. Ta tundis teed nii hästi, et oleks võinud seda kinnisilmigi käia. || piltl midagi märkamata, tähelepanu pööramata; pimesi. Kinnisilmi puudustest mööda minna ei saanud. Mind uskus Saima kinnisilmi.

kiri ‹kirja 31› ‹s›

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5. ‹hrl. pl.› kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetes› osutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

kiristama ‹37›

1. (hambaid valu v. viha pärast) kriginal kokku suruma. Haavatud oigasid ja kiristasid hambaid. Kiristas magades hambaid. Ta kiristas vihaselt, viha pärast hambaid. || midagi vihaga läbi (pool)suletud hammaste ütlema. „Ma sind veel õpetan!” kiristas mees läbi hammaste. *.. sai aru, et siin midagi päästa ei olnud, ja kiristas meelt heites: „Oh te petised koerad!” E. Bornhöhe.
2. heledat, teravalt kriiskavat häält tegema (lindude kohta), kirisema. *„Krrr! Krrr!” kiristasid edasi need [= naerukajakad], kelle poole piiksusid vigaseks tallatud pojad .. A. Mälk.

kliima|kamber
tehn katsetuseks vajaliku tehiskliimaga suletud ruum

konklaav ‹-i 21› ‹s›

1. suletud ruum, kus valitakse paavst
2. paavsti valiv kardinalide kogu

konserv ‹-i 21› ‹s›
steriliseeritud toiduaine õhukindlalt suletud pakendis (plekk-karbis, klaas- v. plastmassnõus). 10 karpi konserve. Matkal söödi konserve.
▷ Liitsõnad: aedvilja|konserv, juurvilja|konserv, kala|konserv, liha|konserv, puuvilja|konserv, tomatikonserv.

kramp1 ‹krambi 21› ‹s›

1. ukse, luugi, värava vms. rauast sulgemisvahend, mille üks ots on kinnitatud ukse (v. kastikaane) külge, teine suletakse aga piidale (v. kastile) kinnitatud aasast läbikäiva pulga v. ripplukuga. Krambi aas, obadus. Uks käis kinni vanaaegse krambiga. Pani krambi pulka. | ‹sisekohakäänetes› olukorda tähistavana. Pani ukse, värava, laeka krampi. Aidauks on krambis 'krambiga suletud'. Tegi värava, luugi, kastikaane krambist lahti.
▷ Liitsõnad: uksekramp.
2. riiv. Lükkas krambi ukse eest. *Seda oli varemgi juhtunud, et pimedal ajal ema ammu enne öörahu krambi ette lükkas. V. Ilus.

lukku ‹adv›

1. lukustatud olekusse. Keerab ukse, värava, kapi, sahtli, kohvri lukku. Pane uks lukku. See uks ei käigi lukku. Kirstukaas klõpsatas lukku.
2. piltl kinni, suletud olekusse. Kes jõuaks laterdajate suud lukku panna! Ütlesin talle vastu, nii et tal jäi, kukkus suu lukku. Kärgatus, laste kisa lõi, pani kõrvad lukku. Vasak kõrv läks lukku. *.. elu lust ja rõõm oli meie eest lukku pandud asi. A. Kitzberg.

lukus ‹adv›

1. lukustatud olekus. Uks, värav, kapp, sahtel, kohver on lukus. Hoidis ukse lukus. Istub lukus ukse taga.
2. piltl kinni, suletud olekus. Pea, hoia suu lukus. Kõrvad on lukus, ei kuule midagi. Ta ei anna tunnetele voli, hoiab oma südame lukus. Keegi ei pääse talle ligi, ta hing on lukus.

lukust ‹adv›

1. lukustatud olekust. Keera uks lukust lahti.
2. piltl suletud olekust. *Kurat teab, mispärast [ma seda räägin]. Näe, lähevad lõuad teinekord lukust lahti. J. Kross.

lukustama ‹37›

1. lukku panema, luku abil, lukuga sulgema. Lukustab õhtuti kõik uksed ja väravad. Lukustamata, lukustatud uks, kapp, sahtel. Paadid lukustatakse vaiade külge.
2. luku taha panema. Lukustab oma paberid, dokumendid, väärtasjad kappi, seifi. *Inimesed kartsid, lukustasid endid uste taha .. E. Männik.
3. piltl kinni, suletud olekusse panema. Piksekärgatus lukustab kõrvad. *Sulgege huuled ja lukustage südamed kahtluse ees. H. Laipaik.
4. tehn trük liikumatuks kinnitama

lahti minema

1. suletud seisust avatud seisu minema, avanema (1. täh.) Uks, aken, värav läks lahti. Pojengid on lahti minemas. Taevaluugid läksid lahti, hakkas vihma valama. Paise läks lahti, mäda voolas välja. || kinnitusest, liitest lõtvuma. Tool hakkab liimist, kruvidest lahti minema. Kingapaelad läksid lahti. *Sul vist on mõni kruvike peas lahti läinud. Ega terve aruga inimene säärast tükki ei tee. O. Luts. || (kõhulahtisuse kohta). Harjumatust toidust, ehmatusest võib kõht lahti minna. || (lasu, plahvatuse toimumise kohta). Püss läks kogemata lahti. *Püssikukk naksus, kuid laeng ei läinud lahti. J. Piiper.
2. algama, hakkama; valla pääsema, puhkema. Kardeti, et sõda võib lahti minna. Paanika läks lahti. Nüüd kohe läheb sõit, sõiduks lahti. Kisa, lärm, trall läks lahti. Läks hirmsaks tramburaiks lahti. Pingid lükati kokku ja tants läks lahti. Varsti läheb lahti viljalõikuseks. Poiste vahel läks tüli, riid lahti. Raske öelda, millest seesugused jutud lahti läksid. *Vastu hommikut läks torm lahti. J. Parijõgi.

orgaaniline ‹-se 5› ‹adj›

1. elusa loodusega, s. o. organismidega seotud, neisse puutuv v. neile omane. Orgaaniline mateeria. Orgaaniline loodus, maailm. Orgaaniline keemia 'orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia haru'. Orgaanilised ühendid, happed. Orgaanilised setted. Orgaaniline kütus. Orgaanilisest klaasist valgusti. Taimsed ja loomsed orgaanilised kiud. Sõnnik on täisväärtuslik orgaaniline väetis.
2. organismi ehitusest v. mõne organi talitlusest tingitud; organite siseehitusse puutuv, organeile omane. Orgaanilised aistingud. Orgaanilised kõnehäired. Südame orgaaniline klapirike. Närvisüsteemi orgaanilised kahjustused.
3. millegagi lahutamatult seotud, asja tuuma puutuv, olemuslik, sisemine. Orgaaniline seos, osa. Teooria ja praktika orgaaniline ühtsus. *Nii oli Laikmaale ka Itaalia vaid orgaaniliseks jätkuks sellele, mida ta seni oli tundnud. F. Tuglas. || kellelegi sisemiselt omane, suletud tervikust moodustuv. Orgaaniline vastumeelsus, vaenulikkus millegi suhtes. Orgaaniline tarvidus inimestega suhelda. *Tema [A. Eskola] stiil nii näitemängus kui kirjasõnas on ainuomaselt orgaaniline. L. Tormis.

kinni panema

1. sulgema.; ant. avama. a. suletud asendisse seadma. Uksed-aknad pandi kodunt lahkudes kinni. Pani ahju, siibri kinni. Pane hõlmad, pintsakunööbid kinni! Pani ajalehe, raamatu kinni. Vaata, kas haak, riiv on kinni pandud. b. tõkestama. Kellelgi teed eest kinni panema. c. millegi tegevust lõpetama. Pood pandi õhtul kell seitse kinni. Istusin restoranis, kuni see kinni pandi. || likvideerima. Ajaleht, selts, ühing, kool otsustati kinni panna.
2. mingit protsessi peatama, seisma panema. Põud pani linakasvu kinni. Verd, verejooksu kinni panema. Vänge hais pani hinge kinni.
3. kedagi kuhugi v. millegi külge sulgema v. kinnitama, nii et liikumine on takistatud ja vabadus piiratud. Kedagi tuppa, luku taha kinni panema. Koer pandi kuuti kinni. Ori pandi ahelatega seina külge kinni. Karjak pani karja kinni. Pane jalad kinni 'jalanõud jalga'. || kõnek vangistama. Mees pandi varguse eest kaheks aastaks kinni.
4. ette tellima, broneerima, reserveerima. Pean võõrastemajja toa kinni panema. Sööklas, restoranis on meile laud kinni pandud. Panin endale järjekorra kinni. Kõik ta pühapäevad olid mitmeks kuuks kinni pandud.
5. kõnek ära sööma v. ära jooma. Pani viis kooki korraga kinni. *„Pane kinni, ära nuusuta, see kulub sulle marjaks ära!” seletas peremees. Aonurm kallutas kruusi ja jõi ta paari lonksuga tühjaks. R. Roht.

pastöriseerima ‹42›
mikroobide hävitamiseks toiduaineid kuumutama õhukindlalt suletud nõus 60 kuni 100 °C juures. Pastöriseeritud piim, mahl, konserv.

pool|suletud partits
pooleldi suletud. Poolsuletud laud, silmad, uks.

puhke|päev
puhkamise päev. Kevadiste talutööde ajal puhkepäevi ei peetud. Kurnavale mäkketõusule järgneb puhkepäev. Täna on turniiril puhkepäev. || (nädala)päev, mil töötaja on ametikohustustest vaba (ja asutus/ettevõte suletud). Enamikul riigiametnikest on puhkepäevad lau- ja pühapäev(al). Tal on kuus neli puhkepäeva. See on soodus koht: kahele tööpäevale järgneb kolm puhkepäeva. Rügas kõik puhkepäevad aiamaal. Muuseumis on teisipäeviti puhkepäev. Puhkepäevadeta töötav kauplus. Puhkepäevadel 'lau- ja pühapäeval' alustab linnatransport tööd hiljem.

pöör ‹-a 22› ‹s›

1. keskkohalt kinnitatud pööratav sulus. Puust, puuliistust pöör. Ust ei pandud lukku, vaid suleti pööraga. Lükkas, keeras uksele pööra ette. Pani värava pööraga kinni. Aidauksel on pöör ees. Päästis pööra ukse eest. *Kui ta ust raputas, põrus seespool ees olev pöör ise lahti. M. Nurme. | ‹sisekohakäänetes› (osutab sellega sulgemisele, suletud olekule v. sellest vabastamisele). Pani ukse seestpoolt, väljast pööra. Värav on pööras. Tegi ukse, värava pöörast lahti.
▷ Liitsõnad: puupöör; ukse|pöör, väravapöör.
2. pulgakujuline rõivastuse kinnitusvahend (nööbi eelkäijana v. selle asemel). Puust, luust pöörad. Kasuka, särgi, kuue, pükste pöörad. Pööradega mantel. Tegi, laskis vammusel pöörad lahti.
▷ Liitsõnad: puu|pöör, püksipöör.
3. füüs tehn ketta, ratta v. vändaga võll koormiste tõstmiseks (v. paigast teise vedamiseks). Pööraga kaev. Pööradega tõmmati paate kaldale, veeti noota, pöörati tuulikut tuulde. Pöör kuulub lihtmasinate hulka.
▷ Liitsõnad: kaevupöör.
4. etn köiepöör

raam|taru
aiand kastikujuline taru puuraamidesse suletud tehiskärgedega. Lahtivõetav raamtaru.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

ringi
I. ‹adv›
1. suletud kõverjoone kujuliselt ümber oma telje v. keskpunkti, ümber mingi keskme, ringjoone vm. sellelaadse, ringiratast; (mõnikord esineb pöörlevat v. tiirlevat liikumist väljendava verbi tähendust rõhutavalt). Karussell käib ringi. Rattad võtavad poris tühjalt ringi. Poiss ajab vänta ringi. Vana mehhanism ei jaksa enam osuteid ringi ajada. Kruttisin nuppu ringi, aga õiget jaama kätte ei saanud. Tüdruk keerutab end ringi nagu vurr. Laps ei saa võtit lukuaugus ringi keeratud. Maakera käib ringi. Rakett lendab ümber Maa ringi. Segasin lusikaga tassis ringi. Võikast jutust hakkas toit suus ringi käima. Veri ei taha enam hästi ringi käia. Terve tunni istusid mehed ringi ümber lõkke. Skulptuurid paiknesid ringi ümber purskkaevu. Suits, edu pani pea ringi käima 'pööritama'. Tuba käib silmade ees ringi. *Kui pääseksime kuidagi maakera ringjooksust, siis satuksime kuhugi teise ringjooksu, sest siin ilmas jookseb kõik ringi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ratasringi.
2. teistpidi, 180 kraadi, ümber. Pööras end kannal(t), kanna peal(t) ringi ja jooksis tuldud teed tagasi. Aidake haige ringi keerata! Buss pööras lõpp-peatuses ringi. Kohvik on kinni, tuleb otsad ringi pöörata (ja koju minna). Keerasin tooli ringi ja istusin teiste poole kuklaga.
3. ‹verbi laiendina› siia-sinna, siin-seal, mitmes suunas ja/v. paigas, ilma selgema sihita, niisama. a. (liikumist väljendava verbiga). Käisime mitu tundi linnas ringi. Kus see poiss küll ringi jalutab, hulgub, longib, luusib, kolab, kondab? Nad ekslesid mitu tundi metsas ringi. Meile meeldib rannas ringi uidata. Õpetaja kõnnib pingiridade vahel ringi. Mis sa käid nii mossis ringi! Eit tatsab, tuiab, tammub, komberdab, kaperdab, sõelub, seerib hoovil ringi. Joodik kakerdab küla peal ringi. Näe, kus hilpab poolpaljalt ringi. Kutsikas hüppab, kargab, lippab, silkab, tormab, tuiskab rõõmust ringi. Kass hiilib keldris ringi. Poisikesed lasevad, tõmbavad suvi otsa lühikestes pükstes ringi. Olen terve päeva dokumentidega ringi jooksnud. Vaimud liiguvad öösiti ringi. Nahkhiired vuhisevad pööningul ringi. Meie küla kalurid seilavad võõrastes vetes ringi. Talle meeldib ringi rännata. Naabrimees ajab mööda laatu ringi. Igasugused mõtted liiguvad peas ringi. Pilk jookseb, eksleb ringi. Pilgud, silmad hulguvad ringi. Ta kõnnib üha mu mälestustes ringi. Maal käivat rõuged ringi. Käivad ringi jutud, et.. || käest kätte; igaühele. Pudel käib ringi. Mehed lasevad viinal ringi käia. Lase kappa ringi käia! Perenaine pakub puuvilju ringi. Liud ulatati ringi. b. ((liikumisega seotud) tegevust väljendava verbiga). Ema askeldab, toimetab, talitab köögis ringi. Tuhlasin kapis, sorisin sahtlis, sobrasin taskus ringi. Pimedas tuli käsikaudu ringi kobada. Koer nuusib, nuhib aia ääres ringi. Vend lakub ja looderdab päevad läbi ringi. Tüdrukud hullavad niisama ringi. Oma hoovis võin ringi lärmata palju tahan. Sead künnavad põllul ringi, püherdavad lombis ringi. Tuul sasib puude vahel ringi. c. (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites v. sellesisulise verbi tähendust rõhutavalt). Plika on hakanud meestega ringi tõmbama. Ats tõmbab libudega küla peal, mööda linna, ööd läbi ringi. Ajad niikaua ringi, kuni lapse saad. Naabri noorik laseb poistega ringi. Hilberdab, liperdab, mehkeldab kõigiga ringi. Jumal teab, kus Mann ringi hoorab, aeleb.
4. ümberringi, igal(e) pool(e), kõikjal(e). Vaatas tühjas toas ringi. Hiir pistab nina urust välja ja piilub aralt ringi. Heitsin, viskasin pilgu ringi. Leskmees vaatab uue naise järele ringi 'otsib uut naist'. Kuulab ringi, ega sulast saadaval pole. Ringi õitsevad puud. Aegamööda kustuvad ringi kõik tuled. *Keeb ringi elu: linnud sädistavad, / aprillipäike mängib akendel.. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: ümberringi.
5. ringiga, kaarega, mitte otse. Teede lagunemise ajal tuli Kauksi kaudu ringi sõita. Ringi minnes on teekond palju pikem. Ta käib sellest majast suure kaarega, kauges kaares ringi. Sõitsime kalmistu ümbert ringi. Miks otse minna, kui ringi saab.
6. ümber, uuesti üle: teistsuguseks, teise kohta vms. Laev, vana koolimaja ehitati ringi. Tegin kogu töö ringi. Olen asja ringi mõelnud. Asjaajamine korraldati ringi. Vana hobust ringi ei kasvata. Kirjuta see harjutus puhtalt ringi! Tõlk pani mu jutu saksa keelde ringi. Mitu tonni kala kallati ringi. Ta paigutas mööbli ringi.
7. püsiväljendina koos käima-verbiga: kohtlema, ümber käima. Ta ei oska inimestega ringi käia. Ära käi raamatutega nii lohakalt ringi! Lapsed käisid tulega hooletult ringi.
8. hrv (ajaliselt:) läbi, mööda, otsa. *.. kaks suve sai ringi ja uuesti kiskus miski vastupandamatult jälle sinna tagasi. K. Tamberg. *Pudenes rahakopikatki, ja hoolikalt arvestades elati aasta muretult ringi. E. Tennov.
II. ‹postp› [nom part] läbi, kestel. Puhkemaja töötab aasta ringi. Neil oli värske kala aasta ringi laual. Ta põdes nädalaid ringi. *Sa vahid raamatusse aastad ringi.. A. Kaal.

ring|kanal

1. suletud ringina kulgev kanal. Ringkanal on lihtsa konstruktsiooniga aktiivmudapuhasti.
2. zool meduusi soole-ringesüsteemi kuuluv ringjas kanal

ringlema ‹ringelda 49›

1. ringe tegema, ringi (1. täh.) liikuma; tiirlema v. pöörlema. Elektron ringleb aatomituuma ümber. Hobune ringleb areenil. Saare ümber ringlevad hoovused. Lapsed ringlesid kätest kinni hoides sünnipäevalapse ümber. Nägu tuleb masseerida ringlevate liigutustega. Ringlev võll. Käärpuud kääksusid ringeldes. Majaka tuli ringleb. Tüdruk ringles vurrina. Pea ringleb 'pööritab'. Silme ees ringlevad värvilised rõngad. | piltl. Ta peas ringleb riivatu mõte. Jutt ringles aina raha ümber. *.. tema teed, rajad ja mõtted jäävad ikka ringlema kolme keskme ümber – naised, alkohol, seltsielu. U. Uibo. || ringi(de)na asetsema, ringe moodustama. Kibuvitsapõõsa ümber ringleb meelespeade pärg. *.. plika ülemeelikute vanakullakarva silmadega ja metsikult ringlevate lokkidega. K. A. Hindrey. *Vesi ringleb... Sulpsu lõi vist haug. M. Kesamaa.
2. (ringe, kaari, lookeid tehes) ringi (3. täh.) liikuma; ringi rändama, hulkuma, ekslema. Põgenev jänes ringleb põõsaste vahel. Hundid ringlesid elumajade läheduses. Jahimees läheneb ringeldes karukoopale. Ringlesime mööda tänavaid. Ta on aasta otsa ringelnud asustamata aladel. Ringles tööd otsides mööda ilma, kuni jäigi kadunuks. Mu silmad ringlesid seinal. Laskis pilgul põldudel ringelda. || ringjalt, kaarjalt kulgema. Tee ringleb mägede vahel. Järsk keerdtrepp ringleb tornitippu.
3. suletud süsteemis ringi voolama. Keskküttevesi pandi pumpade abil ringlema. Hiigelmootoris ringles terve tonn õli. Täiskasvanu organismis ringleb umbes viis liitrit verd.
4. käibel, korduvas kasutuses olema. See raha ringles veel sajandi alguseski. Müntide kahanenud väärtus on muutnud nad raskelt ringlevaks. Ringlev taara on ökonoomsem kui ühekordselt kasutatav.
5. kohast kohta, käest kätte, isikult isikule liikuma v. levima. See rändnäitus ringleb koolides, väikelinnades. Tänini ringlev vana laul. Mõni trükiviga jääb pikaks ajaks teatmeteostes ringlema. Tema luuletuste käsikirjad ringlesid aastaid rahva hulgas. Meie klassis on hakanud salmikud ringlema. Tellimisleht pandi ringlema. Tema kohta ringleb igasugu jutte. Tallinnas on gripp ringlemas.

ring|liin
ring- vm. suletud joone kujuga liin (2. täh.). a. Trammi, trollibussi ringliin. Ümber vanalinna kulges ringliin. *Metroos ümberistumine ringliinilt radiaalsele. U. Mikelsaar. b. Elektri-, gaasivõrgu ringliin. c. Balloonide täitmise ringliin.

ring|marsruut
suletud joonena kulgev marsruut. Matkajad teevad ringmarsruudil kolme kilomeetri pikkuse ringi.

ring|rada
ringina kulgev (spordi)rada (näit. staadionil); suletud joonena kulgev kurviline, tõusude ja langustega moto- ja autospordirada. Velodroomi ringrada. Uisutajad kihutavad ringrajal. Võidusõit Pirita–Kose–Kloostrimetsa ringrajal. *Vett pumpas pime eesel .. kõndides sügavaks tallatud ringrada mööda. K. Rumor.

ring|teatevõistlus
sport teatevõistlus, mille distants kulgeb suletud joonena

ring|tee
ringi vm. suletud joonena kulgev tee; kaarjalt, lookeliselt kulgev tee. Taevakehad liiguvad oma ringteel. Jalutasime pargi ringteel. Trammi ringtee. Motosportlased peavad seda rada heaks ringteeks. Kasutan ringteed, mis viib prügimäest kaugemalt mööda. *Saatus tegi isegi pika ringtee, enne kui ta meid kokku viis. A. Kaal.

sala|käik

1. kuhugi viiv käik, mille suu on varjatud. Maa-alune salakäik. Lossi, püramiidi salakäigud. Kindlusest viis salakäik all-linna.
2. salajane käimine kusagil. *Mitmed olevat näinud teda õhtul pimedas sinna [= kõrtsi] hiilivat, palitukrae üleval ja müts silmil, et niiviisi avalikkuse ees varjata oma alatuid, kõlblusvastaseid salakäike. E. Kindluste.
3. partii katkestamisel ühe mängija poolt kirja pandud ja ümbrikusse suletud käik (males). Suurmeister oli üles kirjutanud halva salakäigu ja partii jätkamisel kaotas.

silmus ‹-e 4› ‹s›

1. (kujult tilka meenutav) nööri, traadi vms. suletud keerd, aas. Jõhvist, trossist silmus. Nööri otsa seotud silmus. Keerasin traadi otsa silmuse. Poisid tegid köiest silmuse. Silmuseks painutatud juhe. Uppunule heideti silmus ümber. Telgi põhja küljes on üheksa silmust. Tõmbab kotisuu silmusega koomale. Silmus jookseb hästi (kinni), käib kergesti. || kokkujooksev aas poomisvahendina. Silmus nöörib kõri. Kurjategijale heideti silmus kaela. Pistis pea silmusesse ja lükkas tooli alt. Ripub silmuses. Poiss võeti silmusest maha. *Nüüd ei jää muud üle kui vette või silmusesse. M. Traat. | piltl. *Silmus on mul kõvemini kaelas kui kunagi. Veerand tunni eest anti ultimaatum: romaan olgu kolme kuu jooksul ilmunud! E. Vilde. || selline kujund. Vedasin pliiatsiga paberile silmuseid. Suure silmusega l-täht. Reket joonistas õhus silmuse. Jänes silkab silmuseid ja haake tehes. Jõgi teeb lookeid ja silmuseid.
2. silm (4. täh.). a. silmkoe põhielement. Pikkadest silmustest heegelkiri. Parem-, pahempidi silmused. Tuletatud silmused. b. võrgusilm. Väikesed kalad mahtusid silmustest läbi.
▷ Liitsõnad: aas|silmus, ahel|silmus, alg|silmus, heegel|silmus, kinnis|silmus, põhi|silmus, õhksilmus; nooda|silmus, võrgusilmus.
3. (kinnitõmbava vibu v. vedruga varustatud) püünis, pael(ad), ling. Kütt paneb jänestele silmused, seab silmused üles. Püüdis metssea silmusesse. Loom läheb, satub silmusesse. Lind sipleb silmuses. *On veel võrratu lõbu.. havisid taga ajada ja neile silmust kaela vedada, et siis veest välja visata. A. H. Tammsaare. | piltl. Ettepanek oli silmus rumalatele. Olen end silmusesse meelitada lasknud.

siseringi|tehing
maj tehing, mis sooritatakse suletud inimesteringi (ühte ühingusse, aktsiaseltsi vms.) kuuluvate isikute vahel

suletis ‹-e 5› ‹s›
see, mis on kuhugi suletud; geol mineraalis v. kivimis talletunud teise aine kogum. Merevaigus võib suletistena leiduda mitmesuguseid hästi säilinud putukaid. Muude mineraalide suletised annavad kvartsi kristallidele omapäraseid värvusi. Suletiste uurimine aitab selgitada mineraalide teket.

suletus ‹-e 5› ‹s›
suletud olek. Ruumi suletuse järgi eristatakse sise- ja välisruumi. Kuressaare linnust kui kaitseehitist iseloomustab range suletus. Feodaalne suletus takistas suhtlemist maa eri osade vahel. Rahvuslik suletus. Elati vaimses suletuses. Ususektidele on iseloomulik suletus. *Elu siseõue suletuses omandas üksluise vindumise iseloomu. K. Rumor. *Püüan veel kord süveneda oma ema ilmesse, aga ka seekord ei pääse ma avama selle suletust. M. Pihla.
▷ Liitsõnad: endassesuletus.

sulg|ahel
el suletud vooluring

sulgus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
suletud seisund. Arteri sulgus trombiga. Soolevalendiku sulgus. Südamelihase infarkt areneb südame pärgarteri sulguse korral. Kõrva kuulmetõrve sulguse kohta öeldakse igapäevakeeles, et kõrv on lukus.
▷ Liitsõnad: soole|sulgus, veenisulgus.

sululi ‹adv›
hrv suletud olekus, kinni. *Varsti ta silmadki on sululi, aga und ikka ei tule veel. M. Raud.