kriimustama ‹37› 
1. marraskile, katki, ka pealispinnasse kriime tõmbama. Okastraat, kibuvits kriimustas valusasti jalasääri. Puuoksad ja põõsad kriimustasid ta mitmest kohast veriseks. Mööbel, kapp, põrand sai kolimisel kriimustada. Kriimustatud lauaplaat, parkett. Kõvem mineraal kriimustab pehmemat. Mannerjää kriimustatud aluspõhi. || küünistama. Kes su näo katki kriimustas? Ta hammustas ja kriimustas kui metsloom. Kass kriimustas last küüntega. || piltl sõnadega, ütlemisega kergelt haavama v. solvama. Teise märkus, järsk toon kriimustas teda pisut.
2. end mingi kõva v. terava asja vastu marraskile, katki, kriimuliseks kiskuma. Kriimustas põõsastest läbiminekul käsi ja jalgu. Poiss kriimustab kukkudes veidike põlve. Kus ta on oma näo, sõrme veriseks, ära kriimustanud?
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• marraskile, katki, ka pealispinnasse kriime tõmbama; küünistama; piltl; sõnadega, ütlemisega kergelt haavama v. solvama; end mingi kõva v. terava asja vastu marraskile, katki, kriimuliseks kiskuma
veebiliides
@ veebihaldur