hakatis ‹-e 5› ‹s› 
1. ‹liitsõna järelosana› kellegi v. millegi algne väljakujunemata kuju, alge. *Ja selles tööliskorteris veetsidki siis koos oma poisikesepõlve kaks eesti kirjanduse lootusrikast hakatist – Eduard Vilde ning tema tädipoeg Eduard Brunberg-Bornhöhe. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: habeme|hakatis, inimese|hakatis, lapse|hakatis, mehe|hakatis, naise|hakatis, plika|hakatis, poisihakatis; ahvena|hakatis, koera|hakatis, seahakatis; kuuse|hakatis, lehe|hakatis, männihakatis.
2. see, mis on alustamiseks (näit. tuletegemisel) vajalik. *.. pani hakatist juurde, kus leek kippus nõrkema. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: tulehakatis.
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• kellegi v. millegi algne väljakujunemata kuju, alge; see, mis on alustamiseks (näit. tuletegemisel) vajalik
veebiliides
@ veebihaldur