[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 sobivat artiklit.

vaba7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. |substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. ||pl.(koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.

kätele vaba voli andma vt voli

rusikatele vaba voli andma vt voli

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur