[VOT] Vadja keele sõnaraamat

elomaja Lu elo-maja P Li J-Tsv. elumaja, elamu | vn жилой дом, жилище
J kase taita bõõ elomaja, ku akkunõd on tšiini lüütü see pole vist elumaja, kui aknad on kinni löödud
Li tämä sai õmaa elo-majaa ta sai oma(ette) elamu

elo-rihi P I elumaja, -ruum | vn жилой дом, жилое помещение

issutalo K L P issu-talo P
1. külanoorte piduõhtu, kirmas, simman, subrik; istjad, istjatsed | vn гулянка; супрядки, посиделки
P mentii tõisyõ tšülεäsie issu-taluosyõ mindi teise külasse simmanile
K õhtagonn tulivad issutaloosõõ tšuudaᴅ õhtul tulid subrikule mardisandid
K issutaloᴅ, siεl tantsittii i laulõttii, sukkaa tehtii puikkaakaa, tšedrättii vokiikaa istjad, seal tantsiti ja lauldi, tehti sukka varrastega, kedrati vokiga
2. istjatsimaja (maja, kus käidi koos tööd tegemas ja pidutsemas | vn дом, где устраивались посиделки, супрядки)
L issutalo õli jõka tšüläzä istjatsimaja oli igas külas
P issutalo; tšen antõ õmaa rihie, siεll tšäütii; talossa mahsõvaᴅ, kui paĺĺo peremmieš tšüsü, rubĺa vai kahsi koko talvõssa; tüttärikod ize pesivät sillaᴅ, pojot tõivat puud istjatsimaja; kes andis oma toa, seal käidi (koos); majast maksid, kui palju peremees küsis, rubla või kaks kogu talve eest; tüdrukud pesid ise põrandad, poisid tõid puud.
Vt. ka isuta-talo

koti [< sm] K-Ahl. (Ke Po Lu Ku), g koii
1. kodu | vn родной дом
Ku opeta omassa koissa, nellinurkaizes tuvas (Len. 292) õpeta omas kodus, nelinurkses tares
2. K-Ahl. maja; majapidamine | vn дом; хозяйство.
Vt. ka koto, kõta

koto Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Ke M Kõ S Ve Po Lu Li Ra J I (U Ja-Al. Ja-Len.) kodo ~ kotto Kr Кото Pal₂ Tum. Ко́то Ii-reg₁, g koo K M Kõ S Lu Li J I kuo K L kuoo K-Ahl.
1. (elu)maja | vn дом
Lu koto on naastill kraazgall kraaz-gattu maja on ilusa värviga värvitud
Lu enne tehtii savõssa kotoja enne tehti savist maju
Kõ miä saan paĺĺo rah̆haa i paan enelleen suurõõ koo ma saan palju raha ja ehitan endale suure maja
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja(ehituse)ks
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama (tegema) uut maja, (siis) pandi nurga alla hõberaha
Lu uuzi koto, eb ussa eb akkunaa? – kanamuna (Must. 160) mõist uus maja, ei (ole) ust ega akent (ees)? – Kanamuna
Li paharuiškuin koto väga vilets maja
M viisseinäkko koto viieseinaline maja
M Lu tšivi koto kivimaja
K tämä õli koo peremmeeᴢ ta oli maja peremees
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad (loomi, inimesi)
J koo oitõjõ majahoidja; kojamees
M koonalla on koo tšärppä maja all on majakärp
I koto peremmes tõinõ raᴢ näüttäüʙ majahaldjas teinekord näitab ennast
Lu ep se suvva tšüläs tšävvä, se on niku koto lukko ei see armasta külas käia, see on nagu majalukk
Lu hüppijäisijee koto kargajate (= teat. lahkusuliste) maja
2. kodu | vn родной дом
Lu ehit kottoo, koto ebõ·õ jäneᴢ, što pakõnõʙ (küll sa) jõuad koju, kodu ei ole jänes, et pageb (eest)
M las siä minua kotoa vaattamaa, miä viiezätšümmenezä vuvvõza en õõ õllu kotona lase mind kodu vaatama, ma ei ole viiekümnel aastal kodus käinud (olnud)
K jõkaiss urvotõttii õman koton igaüht urvitati (lihavõtte ajal) oma(s) kodus
Lu miä ommaa kottoo süntüzin ma sündisin oma(s) kodus
J koto poolõ (Must. 170) kodu poole
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Lu koto olud on üvä koduõlu on hea
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
Lu koto kaŋgaᴢ kodukootud linane riie, kodulõuend
Lu koto suukkuna kodukootud villane riie, kodukalev
Lu võtõttii koto vävüssi võeti koduväiks
R koto kanazet (Reg. 17) rl, fig kodukanakesed (= neiukesed)
Lu koto sorsa kodupart
Lu koto anõᴅ koduhaned
Lu koto tehtü kauhtana kodutehtud kaftan
M fartukaᴅ koto kuotuuᴅ põlled (olid) kodukootud
3. talumaja koos kõrvalhoonetega; majapidamine | vn (крестьянский) двор; хозяйство
J ep saa kuinit päi kottoa pittää (ta) ei tule kuidagiviisi majapidamisega toime
J koo pitämin tarvitõp kõvaa tšätt majapidamine vajab kõva kätt
■
Lu hullujõõ koto hullumaja
M lahsijee koto lastekodu
Lu vanojõõ koto vanadekodu.
Vt. ka kanakoto, lintukoto, perus-koto, savikoto, sünnüskoto, tšivikoto.
Vt. ka koti, kotokkõin, kõta

kõta K-Ahl. Kõ-Set. (K-Al. R-Eur.) kota Lu (R-Eur.) kuotta Kr Кота K-reg₂, g kõaa: kojaa Lu
1. koda, eluruum; elumaja | vn комната, жилое помещение; жилище, дом
Kõ rihi on viisiviilolliinõ, kõta kõlmiseinolliinõ (Set. 749) rl tuba on viie viiluga, koda (= eluruum) kolme seinaga
K kahõõ viiä kammarii, kõlmõõ üli kõtõjõ (Al. 44) rl kahekesi viiakse (pulmaleib) kambrisse, kolmekesi tubadesse (üle tubade)
■
Lu sepää kota sepikoda.
Vt. ka koto

küetta Kr talumaja | vn крестьянский дом.
Vt. ka küat

lõikata K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (Kett. R V) lõikõta M Lu lõikõtõ J lõikõt J-Tsv. lõikataɢ I leikata Kõ-Len. Ja-Len. Lu Li (K-Ahl. Ku Kr) leikõtõ Lu Лейката Pal₂, pr lõikkaan Kett. K R L P M S Lu Ra J leikkaan K Lu Li J leikaan ~ leikan ~ laikan Kr, imperf lõikkazin K P M V Lu Li Ra J lõikkõzin M J lõikõn [sic!] M lõikkazii I leikkazin Lu Li Ku leikkezin Lu
1. lõigata | vn резать, отрезать, раз-; вы-; кроить, выкроить, с-, рас-
M elä ruta lõikata, ühesää kõrtaa mittaa, a siz vass lõikkaa vs ära rutta lõikama: üheksa korda mõõda, (aga) siis alles lõika
M panidoraa alalehtoita ail lõikkaamma lõikame alati tomati(taime) alumisi lehti
Li leikkas suurõõ pütšüü leipää lõikas suure kääru leiba
P lõikkaa õuna nellää lohkoo lõika õun neljaks (lõiguks)
M mind́a lõikkõ [sic!] sõv̆vaa paloss minia lõikas riide (rõiva) tükkideks
Lu ku mentii erii, siiz leipä lõikattii poolittaa kui mindi lahku, siis lõigati leib pooleks
J lõikka opõizõõ arjõ lühepessi lõika hobuse lakk lühemaks
L ku meni tüttärikko mehelie, täll ivuuhsõd lõikattii kui tüdruk läks mehele, (siis) lõigati tal juuksed (lühikeseks)
P tšüüsii lõikkazivaᴅ lõikasid küüsi
M kartaa lõikataᴢ i rautavittsaa kartasaksijeekaa plekki ja traati lõigatakse plekikääridega
R kurahsõll avõõ lõikkamma vihgoᴅ lõikame noaga vihud (sidemest) lahti
Lu nahka leikattii kurasõl poiᴢ nahk nüliti noaga
J pariskunt niku tõin tõizõss lõikõttu: mõlõpi lühükkõizõd ja paksuᴅ abielupaar (on) nagu teineteisest lõigatud (= nagu kaks tilka vett): mõlemad lühikesed ja paksud
Ra lihanõ tšeeli luizõõ kaglaa lõikkaaʙ vs lihane keel lõikab luise kaela (= kuri keel võib inimese tappa)
2. katki lõigata, vigastada | vn порезать
Ra sõrmi on lõikõttu i nõisi mätänemää sõrm on katki lõigatud ja läks mädanema
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä kui lõikas käe katki, (siis) tuiksoonest purskas verd
J lõikkõz enellez jalkaa glazii ruuokaa lõikas endale jalga klaasikilluga
Lu sooz on leikkaava roho, ku tõmpaat, siz leikkaaʙ soos on lõikhein, kui (seda) tõmbad, siis lõikab (kätte)
3. (sirbiga vilja) lõigata | vn жать, сжать (серпом)
M on aika õzraa lõikata on aeg otra lõigata
P sirppi lõikkaab üvässi sirp lõikab hästi (vilja)
4. raiuda; maha raiuda; (metsa, palke) raiuda v. lõigata; (peeneks) raiuda (puid, kapsaid jne.) | vn колоть, наколоть, рубить, вырубить, от-, с-; сечь, отсечь; шинковать, нашинковать
M tširvee terä, millä lõikataᴢ kirvetera, millega raiutakse
Lu rihel leikattii akkunaᴅ majal(e) raiuti akna(augu)d (seina)
Lu mehed mentii merejääl, leikattii mainõᴅ mehed läksid merejääle, raiusid noodaaugud
Lu jäätä lõikõtaa sakuriikaa jääd raiutakse tuuraga
P meni mettsävahti näüttämää kuss lõikata puit läks metsavaht näitama, kust puid raiuda
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, lõi (pani) templid otsa
M meni mettsää lõikkaamaa läks metsa lõikama
Ra kassinn õli mettsä, peremeheekaa kõik lõikkazin siin oli mets, peremehega raiusime (raiusin) kõik maha
J jõka puu, mikä üvvää viĺĺaa eb kasvata [= ep kazvata], lõikataa maalõ (Must. 153) iga puu, mis head vilja ei kasvata, raiutakse maha
J võta nüd lõikkaa kõik pääd maolt vällää (muinasjutust:) võta raiu (mõõgaga) nüüd maol kõik pead maha
Lu kassuriikaa lõikõtaa kapussaa kiiniga raiutakse kapsaid (peeneks)
P tämä pajataʙ, niku tširviekaa lõikkaaʙ ta räägib (nii), nagu kirvega raiub
5. tahuda | vn тесать, вытесать
K vanall tšerikoll õlivad lavvat tširveekaa lõikattu vanal kirikul olid lauad kirvega tahutud
6. (palkhoonet) ehitada, üles raiuda | vn рубить, срубить (избу, дом)
K vanad mehed rihtä ize lõikkazivaᴅ endisaegsed mehed (vanad mehed) raiusid (palkidest elu)maja ise üles
Lu piäb rihi leikõtõ (piäb rihi salvoa) tuleb (palk)maja üles raiuda
K miez meeb mettsää, bõõ tširvessä, lõikkaab rihie, bõõ ussa ni akkunaa. a mi se on. mies sittu mõist mees läheb metsa, ei ole kirvest, ehitab maja, pole ust ega akent. Aga mis see on? – Mees sittus
7. tappa; maha murda | vn убивать, убить; колоть, заколоть, резать, зарезать; загрызать, загрызть
M tappõluza lõikõttii mokoma üvä pojo kakluses tapeti niisugune hea poiss
L ep sinua miltineid myõkka lõikkaa ei sind tapa ükski mõõk
L nastassia päivällä .. lõikattii seness päiväss borana. jõka talo lõikkaz bora-naa, i liha sei kotonna anastasiapäeval .. tapeti selleks päevaks oinas. Igas talus tapeti oinas (iga talu tappis oina), ja liha söödi (sõi) kodus
M väliz lõikkaat kan̆naa vahel tapad kana
M vazik̆kaa lõikkõzimma tapsime vasika
K lõikatassõ sika tapetakse siga
V sütšüzüss lõikkaz lihass, varap ei lõikattu sügisel tappis (härja) lihaks, varem ei tapetud
Lu susi leikkas kitsii hunt murdis kitse (maha)
8. kohitseda | vn охолащивать, охолостить
M sika on jo lõikattu siga on juba kohitsetud
9. lõigata, opereerida | vn оперировать
J tälle kazvõp sihee kõhtaa liig liha, kuza õli lõikõttu tal(le) kasvab sinna kohta liigliha, kus(t) oli lõigatud
Kõ boĺnittsaz lõikataᴢ haiglas opereeritakse
10. (katki, auklikuks) süüa (koi kohta) | vn поедать, поесть (о моли)
Ra koi lõikkaap sõppaa, lõŋksõppaa rohkaʙ koi sööb riiet, enamasti villast riiet
Lu maai·lmaa peen, a sõvaa lõikkaaʙ (koi on) ilmatu väike, kuid riide sööb (katki)
■
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees: silme ees on hea, aga tagaselja aina lõikas, aina laimas inimest
P tämä meneb üli tiessä, lõikkaap tie ta läheb üle tee, läheb (lõikab) põiki üle tee
Lu tämä meni rissi teessä, leikkaᴢ minuu tee ta läks risti (üle) tee, läks (lõikas) põiki üle minu tee
Lu näd leikkaz mennä, pani menemä näe, läks (lõikas) minema, pani minema
Lu leikkaab menemää, kuhõõ tahoʙ paneb (lõikab) minema, kuhu tahab
J lõikka menemä käi minema!
J lõikkaab vassaa (pajatta) raiub vastu (rääkida)
Lu leikkava roho raudrohi, verihein.
Vt. ka lõikkoa

lüvvä K L P M Kõ S Po Lu Li J (Kett. R U Ke Ku Kr) lüüvvä P M Lu Li Ra J lüüvve Lu J lüüvä Li lüüäɢ I (vdjI Ko Kl) Лю́вэ K-reg₂ Лю́йе Ii-reg₁, pr löön Kett. K M Kõ S Lu J lüön K R L P Kr lüün Kõ Lu Li J Ku lüen Kr, imperf lein Kett. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J Ku lei I löin Kõ Ku
1. lüüa; peksta; taguda, kolkida | vn ударять, ударить; бить, побить, в-, на-, избивать, избить; колотить, поколотить, вколачивать, вколотить, ковать, сковать и т. д.
K lein varpaa tšiveesee lõin varba vastu kivi
Ku lei nii kovass pää, tahto männä durakõssi lõi nii kõvasti pea (ära), (et) pidi peaaegu hulluks minema
L ženiχa lüöb õikõall jalgalla paŋgyõ bokallaa (pulmakombestikust:) peigmees lööb parema jalaga pange külili
S võttaas piimäpata i lüvväs seinääsee võetakse piimapott ja lüüakse vastu seina (puruks)
P kanalõikkaja ko saatii tšiin, siz lüötii nagloikaa värjääsie tšiin kui kanakull saadi kätte, siis löödi naeltega värava külge kinni
Li seiväz lüüvvää maaχχaa teivas lüüakse maasse
M naglad lüüvväz lakkõõ naelad lüüakse lakke
Li aŋgõrjass astragall lüvvää angerjat lüüakse (= püütakse) ahinguga
I kabjojõõ lüüäss potkovaᴅ kapjade alla lüüakse rauad
Lu lahsa lekamaa müü ep piä lüüvvä last ei tohi lõgemekohta lüüa
M χullu pää niku tšihval leiväl päähää lüütü hull pea, nagu kuuma leivaga (= sooja sepikuga) pähe löödud
J elä lüü ühesse süüsse, eläko kõikkinaa kahõssõ, a lüü süüsse tšümmenesse rl ära löö ühe süü pärast, ega üldse kahe pärast, aga löö kümne süü pärast
J näteliz lüüb vijjed vitsaᴅ rl nädalas peksab (= kulutab pekstes) viied vitsad
J mehed on armõttomassi lüütü opõizõvargõss mehed on armutult peksnud hobusevarast
M seppä pikkaraizõl vasaral lööʙ sepp taob (rauda) väikese vasaraga
Lu pessua lüüvvää paalikaakaa pesu kolgitakse (pesu)kurikaga
P villoi lüüvvä villu vatkuda
Lu lüütii tulta, taglõ võtti kipunaa löödi tuld, tael süttis sädemest (võttis sädeme)
2. (kella, lokku, trummi jne.) lüüa | vn звонить, бить (о колоколе, биле, барабане и т. д.)
M tšälü, tšäü tšerikkoo, tšellää jo lüvväᴢ käli, mine kirikusse, juba lüüakse kella!
K vahti ain lei kalatuškaa öövaht lõi üha lokku
Po mennäz barabanaa lǜömää minnakse trummi lööma
3. (linu) ropsida | vn трепать (лён)
L vitõmiil lüvvässä ropsitakse ropsimõõkadega
4. raiuda | vn рубить
M kapusravvaakaa lei raius kapsarauaga
5. (maja) vooderdada, voodrilaudadega üle lüüa | vn обшивать, обшить (дом)
I i taas lautoloilla lüüäs kase koto ja taas lüüakse see maja (voodri)laudadega üle
Lu lavvall piäp koto lüüvvä laudadega tuleb maja vooderdada
6. segada, kloppida; (võid) kokku lüüa, (võid) teha | vn мешать, смешать, по-; взбивать, взбить
I saahhariliivaa paammaɢ, siiᴢ hämmeltämmäɢ, lüümmäɢ paneme peensuhkrut, siis segame, klopime
I miä lehmää võita lei ma tegin võid (lõin võid kokku)
7. (vikatiga) niita | vn косить, скосить (косой)
Lu roho lüüvvää, a ruiss niitetää; sirpiikaa niitetää, a vikahtõõkaa lüüvvää rohtu (rohi) niidetakse, aga rukist lõigatakse; sirbiga lõigatakse, aga vikatiga niidetakse
U nõistii ühezä lüömää kõik tšülä hakati koos (heina) niitma, kogu küla
Lu lüütü roho ~ lüütü einä niidetud rohi ~ hein
M sünnütettii i ühsinää tööllä vai niittämäzä vai einää löömäzä sünnitati ka üksinda tööl või (vilja) lõikamas või heina niitmas
J tülpell vikahtõll juhtia on õikõ raŋkk lüüvve nüri vikatiga on tarna väga raske niita
I meilä neemiä lüütii jõğgõõ rannaza meil niideti luhtasid jõe kaldal
8. (tulirelvast) lasta, tulistada | vn стрелять, выстрелить
M nõistii löömää hakati laskma
9. viibata; (pead) noogutada; (õlgu) kehitada | vn махать, махнуть; кивать, кивнуть (головой); пожимать, пожать плечами
Lu tšäellä lei viipas käega
J pääkaa lüümä pead noogutama
J lei vaa pihakaa kehitas vaid õlgu
10. (pilku, silmi) tõsta v. langetada v. pöörata | vn поднимать, поднять или опускать, -тить или обра/щать, -тить (взор, глаза)
J lei silmed musaa obrõzaa päälee pööras pilgu mustale pühapildile
J silmii(t) mahaa lüümä silmi langetama (maha lööma)
J väänin pää miä päivää poolõõ, lein loomad lounaasõõ rl pöörasin ma pea päeva (= päikese) poole, lõin (= pöörasin) näo lõunasse
11. ära võtta, kahjustada, rikkuda (külma kohta) | vn повреждать, повредить, губить, погубить (о морозе)
K tšülmä lei kõik mettsämarjaᴅ külm võttis kõik metsamarjad ära
Kõ tšülm, elä löö medje erneitä (Len. 217) külm, ära võta meie herneid ära!
12. muutuda, minna (mingisuguseks) | vn становиться, стать
J ilm lüüp pehmiässi ilm muutub pehmeks
J lüüp kauneessi punastab (läheb punaseks)
13. intrans lüüa, heliseda (kella kohta) | vn бить (о часах), звонить (о звонке)
J tunnid vass para·iku lüüti kahs kell lõi just praegu kaks
I tšellä lüüʙ, tšellä elizeʙ kell lööb, kell heliseb
14. intrans lüüa, taguda, kloppida, pekselda (südame kohta) | vn биться, колотиться (о сердце)
Lu süä lüüʙ süda klopib
■
I lei praalitšilla sinnua sind tabas halvatus
J nägoo lei paizõtussõõ lõi näo paiste
J tšäsi lei paizõtussõõ käsi läks paiste
Li lei enee karkuu pistis plehku
Lu ku viĺjä on nurmõl valmiᴢ, perrää vihmaa lüüʙ lammaa kui vili on nurmel valmis, (siis) pärast vihma paneb vilja maha (= vili lamandub)
Lu lainõ lüüʙ rantaa laine lööb (= paiskub) randa
Lu lainõ lüüb rissii laivaa laine käib risti laeva
M jürü lei vikastõõsõõ välk lõi vikatisse
M laa kasõ lööp kane kossiaᴅ, sis tuõp pehmiäp einä las kaste niisutab neid heinakaari, siis tuleb pehmem hein
M opõn sis kõv̆vii lööʙ jalkoo, täll vaivattaaʙ vattsaa hobune trambib siis kõvasti jalgadega, (kui) tal valutab kõht
Ra piäp pesu mõilaakaa lüüvvä pesu tuleb sisse seebitada
Li lei mõilalla seebitas sisse
J tšültšee lüümä (kellelegi) külge lööma (= kurameerima)
Lu kahs laiskaa lüütii vettoa, kumpa näiss on laizgõpi kaks laiska vedasid kihla, kumb neist on laisem
Ra leimmä tšäeᴅ lõime käed (= leppisime kokku)
M löötii tšäs̆siä ühte, a kõlmaiz lahgotti veeti kihla (löödi käed kokku), aga kolmas lõi lahti
J leivät tanttsua nad lõid tantsu
M suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä armastab nalja heita
K viimein vihko ko niitettii, siz löötii kukõrpallua kui viimane (vilja)vihk lõigati, siis lasti kukerpalli
K pliiškiä sõrmiikaa löötii nipsu löödi sõrmedega
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas, siis kõrvad lõid tuld
Lu tulta lüüb i jürizeʙ lööb välku ja müristab
I iiliä jumalaa vaŋkkurill ajõlõb i jürizeʙ, i tulta lüüʙ Elias sõidab jumala vankriga ja müristab ja lööb välku
Lu jumal tulta lööʙ (jumal) lööb välku
Lu terässä lüüp sirkaassa taivaassa, ühtää pilviä [= pilveä] eb õõ põuavälku lööb selgest taevast, ühtki pilve ei ole
Lu terässä lüüʙ, se jutõllaa viljoja valmisutaʙ lööb põuavälku, see, öeldakse, paneb vilja valmima

maja K M Lu Li J Ku Kr, g majaa Lu Li majjaa M maja J-Tsv.
1. maja, elamu | vn дом, жильё, жилище
Lu siäll on talo, maja, kuza õlõn süntünnü seal on maja, kus olen sündinud
Lu minuu maja minu maja
J ennee tšäütüü majjaa rl enne käidud (= külastatud) majja
Ku puteliss vattsaa saab ajja majaᴅ pudelist võib kõhtu ajada majad (= majadki võib maha juua)
Ku ikin maja igivana maja
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
2. (okstest, õlgedest, presendist jms.) onn, varjualune | vn хижина, шалаш, навес (укрытие временного пользования)
M teimm enelee majaᴅ, kuuzõõ avulaissa tegime endile onnid, kuuseokstest
K õlkaiss tehtii maja õjaa päälee õlgedest tehti varjualune (pesu)oja kohale
3. fig koobas | vn нора, берлога
Lu karu vei naizõõ õmmaa majjaa (muinasjutust:) karu viis naise oma koopasse
M karu pani suurõt puut kõik et̆tee, štob naizikko ep pääseizi majass vällää (muinasjutust:) karu pani kõik suured puud ette, et naine ei pääseks koopast välja
■
J võõras paikka vätšize levved üü majaa võõras kohas leiad vaevu öömaja.
Vt. ka avumaja, elomaja, öömaja, üüri-maja
Vt. ka majakko

oonõ Kett. K M Lu Li Ra J (Len.) uonõ L P (K) oonõh Kett. (J-Must.) oonõᴢ (M Kõ S Ja) hoone Ku Г̧уоне Pal₂, g oonõõ Kett. M Lu Li Ra J uonõõ K uonyõ K L P
1. maja, elumaja; hoone, ehitis | vn дом, жильё; здание
J kase med́d́ee oonõ i ratiᴢ mitottii i risavoitõttii see meie elumaja ja ait mõõdeti (üle) ja joonistati (üles)
Lu se on tämä koto, oonõ see on tema maja, elumaja
Lu oonõõᴢ, jõka taloz onõ domovikka majas, igas talus on majahaldjas
J katsõõb, epko näü kuza oonõht(a), kuhõ nõissa ookaamaa (Must. 144) vaatab (ringi), kas ei paista kusagil maja, kuhu heita puhkama
L meni kõm kõrtaa ümpär uonõtta käis kolm korda ümber maja
Lu petäzikko on oonõõ takan männik on maja taga
L vassõn uonõ uus (elu)maja
M oonõõ panõmiin väike pidu esimeste palgiridade paneku puhul
P õli ühz rikaz mieᴢ, tämä tetši suurõd uonyõᴅ oli üks rikas mees, ta ehitas (tegi) suured hooned
J laob enellez oonõit paasi tšivess laob endale hooneid paekivist
Li oonõõt tšiiree märkenestii, .. a siis kallisõttii oonõõᴅ hooned pehkisid kiiresti, .. aga siis pandi hoonetele uued aluspalgid
2. tuba, ruum | vn комната, помещение
Len. pojo meep ooneesee (Len. 209) poiss läheb tuppa
M sitä oonõtta kutsuttii kammari seda ruumi nimetati kambriks (= küttekoldeta toaks)
■ (liitunult järgneva adverbiga в составе композиты:) J elka häülüga oontakann ärge kolage maja taga!
Vt. ka sammal-oonõ

perus-koto J-Tsv. kodukoht, päriskodu | vn родной край, родной дом

pulmatalo Po Li J-Must. pulm-talo (J-Tsv.) pulmamaja (maja, kus parajasti pulmi peetakse) | vn свадебный дом
Po tullas kottoo pulmatalloo tullakse (kirikust) koju pulmamajja
J kuuntõkk mikä pulm-taloz on jätin kuula, mis(sugune) kära on pulmamajas

rakõttaa Kett. K L P M S Lu Li J (Kõ) rakettaa (K-Ahl.) rakõtta J-Tsv. rakõttaaɢ I, pr rakõtan Kett. L M Lu Li J raketan K-Ahl. rakõtõn J rakõt̆taa I, imperf rakõtin Lu Li J
1. rakendada, rakkesse panna (hobust) | vn запрягать, запрячь
J miä rakõttaizin opõizõ, ku siä menneizid liukuma ma rakendaksin hobuse, kui sa läheksid sõitma
M meilä ain ühzii opõzii rakõttaaᴢ meil rakendatakse alati üks hobune (veoki ette)
M χlaarinn eb rakõtattu ovõssa floorusepäeval ei pandud hobust rakkesse
M rattaiz õli rakõtattu üφs opõn kaariku ette oli rakendatud üks hobune
L rakõtõttii kaukaloᴅ ja mentii liukumaa rakendati hobused künade ette ja mindi liugu laskma
2. fig rõivastada, riietada | vn наряжать, нарядить, одевать, одеть
Lu pikkaraine, piibikkaine, kõikõ rahvaa rakõtab. nigla (Must. 159) mõist väike ohakake, (aga) paneb (riietab) kogu rahva riidesse? – Nõel
3. J-Tsv. katuse alla viia | vn подводить, подвести под крышу (дом)
4. J-Tsv. vooderdada (maja) | vn обшивать, обшить (дом).
Vt. ka rakentaa, raŋgissaa

rihi Kett. K-Ahl. K-Al. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. V Ra Ma) ŕihi (K-Al.) rih́i (J) riχ́i U (K R M Kõ Lu) riihi Kett. Por. (Ku) riih Kr Риги Tum., g rihee M Lu Li Ra J rihie K L P rihe J-Must. riχ́ee K R rih̆hee vdjI I riihee Ku
1. (elu)maja, tare | vn дом, изба
K vanad mehed rihtä ize panivaᴅ endisaegsed mehed ehitasid elumaju ise
K nõistii salvomaa rihtä hakati maja ehitama
J om vähäize ahasuᴢ, pere suur, rihi peen on vähe kitsas: pere (on) suur, tare väike
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikkaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas (on) elanikud? – Maja
Lu kase on minuu koto, miä elän kassin riheᴢ see on minu kodu (maja), ma elan selles (siin) majas
M rihi da lautta elumaja ja laut
Lu miä savvu rihhee süntüzin ma sündisin suitsutares
V musad rihed õlivaᴅ olid suitsutared
Lu rihee irreᴅ majapalgid
J sõta sõizop, sõrmõd rissis. a se on salvomõ, rihee salvomõ mõist sõda (= sõjavägi) seisab, sõrmed ristis? – Aga see on ristnurk, (palk)maja ristnurk
J rihee χaltiain, tätä eʙ nätšünnü majahaldjas, teda ei olnud näha
Ku perennain vei ne hüvät herkud riihee lakkaa perenaine viis need head road toalakka
2. tuba, eluruum | vn комната, жилое помещение
L rihi täünεä lahsai sirkkoizyõ sisaa silmiikaa rl tuba täis lapsi ööbik-linnukese silmadega
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko riheᴢ, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk
Lu dušnikka on ahjoll toož, veitäp paarua rihessä tõmbeauk on ahjul ka, veab auru toast välja
P tulõõ emä tulõb ahjossa vällää, püörip, püörip kolpakaa pääl, häärääp, häärääb ümpärikkua rihiä litši ahjua tule-ema (= tulehaldjas) tuleb ahjust välja, pöörleb, pöörleb ahjukummi peal, askeldab, askeldab toas ringi ahju lähedal
K võttaass tuli rihee tuli võetakse toas üles (= peerg, lamp pannakse toas põlema)
S rihtä lämmitättii köeti tuba
L rihi lämpizi senes taloza selles talus köeti tuba
L ümpär rihtä mööda tuba
L rihie süämmeᴢ keset tuba
Lu kahs rihtä, a rihenneüs tšehspaikkaᴢ (majas on) kaks tuba, aga esik (on) keskel
K tõi rihi (Set. 63) (vadja elumaja) teine, puhas tuba (harilikult ilma küttekoldeta)
P tšülmäz rihes piettii talvõll ugritsaᴅ, kapusaᴅ, maamunaᴅ külmas (maja teises otsas asuvas) toas hoiti talvel (hapu)kurke, kapsaid, kartuleid
Lu rihee silta ~ Ra rihee maa toa põrand
Lu rihee kolkka toa nurk
J rihee päälüᴢ toapealne, pööning, lakk
3. rehi | vn рига, овин
■
J viska vana hlaamu rihee päälee viska vana koli toa peale (= pööningule)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee eit läks sel ajal kuhugi esikusse
J kuuliᴅ, rihen neez mikäle kolahtaaᴢ kas kuulsid, esikus kolksatas miski?
J mee too rihenn eess taaria mine too esikust kalja.
Vt. ka elo-rihi, esirihi, muss-rihi, savvurihi, takurihi, truba-rihi, tšehsirihi, tõinrihi, tüü-rihi

siha K-Ahl. R-Reg. M Po Lu Li J I (K-Al. P) siχa (K-Al.) sia R-Eur., g sihaa Lu J siha J-Tsv.
1. koht, paik; ase | vn место
M issuu senelee siha-lõõ, groba kuza seiso istu sellele kohale, kus (surnu)kirst seisis
J õsa sihaa sirkullõõ rl osta koht linnukesele (sirgule)
J on kõlmõttõmaa sihalõ jo salvottu (palkhoone) on juba kolmandale kohale (uuesti üles) ehitatud
Lu tšenee siha se onõ kelle koht see on?
K ženiχa siz issub lavvaa tagaa nuorikõõ siχalõõ (Al. 30) peigmees istub siis laua taha pruudi kohale
P raskaz lahgota .. süntümä sihassa raske lahkuda .. sünnikohast
M surmaa sih̆haa et tää (oma) surma kohta (sa) ei tea
M lehmää siha lehma ase
2. (talu)koht, kodukoht | vn хутор, родной дом
M näil õli epo-eellä kazella sihalla paĺĺo poikõõ neil oli ennevanasti sellel kohal (= selles talus) palju poegi
M kazõlõõ sihalõõ tulin tulin sellele kohale (= sellesse tallu miniaks)
M hävvis siha laostus (kodu)koht
3. ase (millegi säile kunagises asukohas | vn остаток чего-нибудь в бывшем местонахождении)
M tunnup ku kassenn on kalmoi sihaᴅ tundub, et siin on kalmude asemed
M paj̆jaa siha on siεl seal on (vana) sepapaja ase
4. jälg; arm | vn след; шрам
Li jalgaa siha jalajälg
J perält ruiko liittsaa jäävvä ruiko sihaᴅ pärast rõugeid jäävad näkku rõugearmid
J aavaa siha haavaarm
Li puĺaa siha kuuliarm
5. (kuivanud) veekogu säng | vn ложе (бывшей реки и т. д.)
Lu ku enne õli jõki ja jõki on kuivõnuᴅ, on jäänü jõgõõ siha kui enne oli jõgi ja jõgi on (ära) kuivanud, (siis) on jäänud jõesäng
Lu järvee siha (kuivanud) järvesäng
6. ase, säng, voodi | vn ложе, постель, кровать
K esemeizessi vizgahtaab emä dali mindja .. sihaasõõ (dali tilalõõ) (Al. 38) (pulmakombestikust:) kõigepealt heidab ema või minia .. (noorpaari) asemele (pikali)
7. töökoht | vn место работы
J varkausõ peräss prikašikk on ajõttu sihalt väĺĺä varguse pärast on poesell (töö)kohalt ära aetud
J millin mees saap tämää sihaa missugune mees saab tema (töö)koha?
■
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs rumal pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad).
Vt. ka talvisiha, tšäesiha, tšäsisiha, üü-siha

sünnüskoto Lu sünnitusmaja | vn родильный дом
kassin on meil õma sünnüskoto siin on meil oma sünnitusmaja

sünnüttšipaikka Ra sünnipaik, sünnikodu | vn место рождения; родной дом
tšerikkoteeltä kõlmais talo – minuu sünnüttšipaikka kirikuteelt kolmas maja – minu sünnikodu

talo Kett. K R L P M S Lu Li Ra J I Ku (Kõ Ja-Len. V-Len. Ma), g taloo K P Lu Li Ra J taluo P
1. talu; talumajapidamine; talupere | vn усадьба; крестьянское хозяйство; крестьянская семья
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺäätšümmeniessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend (neljakümneni) talu(sid)
J talo on oonõõd i vara, kõig üheᴢ talu on hooned ja vara, kõik koos
Lu talo peremmees tšäütäp talloa talu peremees juhib talu
Lu talo on vaaris piettü talu on korras hoitud
Li meill bõõ taloll nimmiε meil pole talul nime
M riiga võd bõllu ühelee talolõõ, kõm, nellä tallua kõik tapõttii üheᴢ rehi ei olnud ju ühe talu jaoks, kolm, neli talu, kõik peksid (reht) koos
M rikkauz izze tal̆loosõõ ep tuõ, piäp tehä paĺĺo töötä rikkus ise tallu ei tule, tuleb teha palju tööd
Lu suuris taloloiz õli kõlmõd lehmää i nellä suurtes taludes oli kolm lehma (või) ka neli
P miε õlin ühes talos treŋkin ma olin ühes talus sulaseks
Lu eezepii jõka taloll õli kanevoo vanasti oli igal talul kanepit
J keräjät tšäütii talossa talloosõõ kerjused käisid talust tallu
Kõ õmpõliaᴅ tšäütii taloja möö, õtsittii töötä rätsepad käisid talusid mööda, otsisid tööd
J suurõ vaivaka piäp taloa ülell suure vaevaga peab talu üleval
Lu talo on annõttu rendil talu on rendile antud
Lu joožikka taloz on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
J taloo meeᴢ talumees, talupoeg
J taloo vätši talu pererahvas
2. majapidamine | vn хозяйство
Lu mill on ühs elämä taloᴢ mul on üks kariloom majapidamises
Lu meijjee tšüläz oŋ kahõs talos vaa mesisampaaᴅ meie külas on vaid kahes majapidamises mesipuud
3. maja | vn дом
Li kumpa talo on kõlmõttõmas paikkaa, sitä nõsõtaa siᴢ, siz eb nõizõ nurizõmmaa ennää (palk)maja, mis on kolmandas kohas (üles laotud), seda siis tõstetakse (nurgast), siis ei hakka käsi enam kidisema (= siis ei teki nari)
Lu tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja, maad ei olnud, see oli pops
J jürü ampu taloo välk lõi majja
Ku äärimäin talo pahepaa kättä äärmine maja vasakut kätt
Lu tämää talo on märännü tema maja on vilets
■
K siell õlivad issu taloᴅ seal olid istjatsed.
Vt. ka issutalo, isuta-talo, pulmatalo

vaattaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu (R Ja-Len. Kr) vaattaaɢ I Ва́атта Pal₁ Ii-reg₁, pr vaatan Kett. K R L P M Kõ S Lu I vaattaan [sic!] (K) vaataa ~ vaat̆taa I wahtan Kr, imperf vaatõn P M vaatõõ ~ vaat̆tõõ I vaattazin Kõ
1. vaadata | vn смотреть, посмотреть
L kuttsuass nuorikkõa vaattamaa, tuvvass nuorikka vaattaa kutsutakse pruuti vaatama, tuuakse pruut vaadata
M siä vaata kui lõikkaaᴅ, sill on kuras seltšämii sa vaata, kui lõikad, sul on nuga seljaga (allapoole)
I tämä vaattõ kõhallaaɢ millõõ silmiijõ ta vaatas mulle otse silma (silmadesse)
P vaatõttii, millin tševäᴅ vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või kunas saab külvata
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõm̆maa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
Lu tämä ku vaatap kossaa, eb õõ üvvää täl meeleᴢ kui ta kõõrdi vaatab, (siis) ei ole head tal mõttes (meeles)
M kase vaataʙ inehmiin aźźaa päälee läpi sõrmii see inimene vaatab (selle) asja peale läbi sõrmede
2. külastada, vaatamas käia | vn проведывать, проведать
K eb õllu kotona sohsem vaattamaza sukua niiza viiezä tšümmenezä aigas-saigaza (Ahl. 110) (muinasjutust:) ta ei olnud nende viiekümne aasta jooksul üldse käinud kodus omakseid (~ sugulasi) vaatamas
K sõtamees jutteeb: elä tapa, lasse minua kotoa vaattamaase (Ahl. 110) (muinasjutust:) sõjamees ütleb (surmale:) ära tapa, lase mind (minna) kodu vaatama
M meemmä vaattamaa saunnaissa lähme katsikule (= lähme nurganaist vaatama)
3. (lapsi, karja, kodu) hoida, (laste, karja, kodu) järele vaadata | vn нянчить, присматривать, присмотреть (за ребёнком); стеречь (стадо); сторожить, стеречь (дом)
M petteriz lahsai vaatõn olin Peterburis lapsehoidjaks (= hoidsin Peterburis lapsi)
Kõ ńankkan õlin lahsai vaattamas ühe talvõ (Len. 216) lapsehoidjaks olin, lapsi hoidmas ühe talve
Kõ palkatkaa minua karjušissi, tšülää karjaa vaattajassi (Len. 217) rl palgake mind karjaseks, küla karja hoidjaks
M koo vaattaja koduhoidja
■
M ev vaatõttu, što nävät herraᴅ nad ei võtnud seda arvesse, et nad on mõisnikud
K arponikka vaattaab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ arbuja (~ ennustaja) ennustab kaartidega, mis tuleb
P lurjuz ep kehta tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ laiskvorst ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu peru hobune.
Vt. ka vaatahtaa, vaatõlla, vahtia

üüri-maja J-Tsv. üürimaja | vn наёмный дом
koko suurõss tšüläss eb leütünnü üht-tši üürimaja kogu suures(t) külas(t) ei leidunud ühtegi üürimaja