[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

koto Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Ke M Kõ S Ve Po Lu Li Ra J I (U Ja-Al. Ja-Len.) kodo ~ kotto Kr Кото Pal2 Tum. Ко́то Ii-reg1, g koo K M Kõ S Lu Li J I kuo K L kuoo K-Ahl.
1. (elu)maja | vn дом
Lu koto on naastill kraazgall kraaz-gattu maja on ilusa värviga värvitud
Lu enne tehtii savõssa kotoja enne tehti savist maju
miä saan paĺĺo rah̆haa i paan enelleen suurõõ koo ma saan palju raha ja ehitan endale suure maja
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja(ehituse)ks
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama (tegema) uut maja, (siis) pandi nurga alla hõberaha
Lu uuzi koto, eb ussa eb akkunaa? – kanamuna (Must. 160) mõist uus maja, ei (ole) ust ega akent (ees)? – Kanamuna
Li paharuiškuin koto väga vilets maja
M viisseinäkko koto viieseinaline maja
M Lu tšivi koto kivimaja
K tämä õli koo peremmeeᴢ ta oli maja peremees
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad (loomi, inimesi)
J koo oitõjõ majahoidja; kojamees
M koonalla on koo tšärppä maja all on majakärp
I koto peremmes tõinõ raᴢ näüttäüʙ majahaldjas teinekord näitab ennast
Lu ep se suvva tšüläs tšävvä, se on niku koto lukko ei see armasta külas käia, see on nagu majalukk
Lu hüppijäisijee koto kargajate (= teat. lahkusuliste) maja
2. kodu | vn родной дом
Lu ehit kottoo, koto ebõ·õ jäneᴢ, što pakõnõʙ (küll sa) jõuad koju, kodu ei ole jänes, et pageb (eest)
M las siä minua kotoa vaattamaa, miä viiezätšümmenezä vuvvõza en õõ õllu kotona lase mind kodu vaatama, ma ei ole viiekümnel aastal kodus käinud (olnud)
K jõkaiss urvotõttii õman koton igaüht urvitati (lihavõtte ajal) oma(s) kodus
Lu miä ommaa kottoo süntüzin ma sündisin oma(s) kodus
J koto poolõ (Must. 170) kodu poole
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Lu koto olud on üvä koduõlu on hea
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
Lu koto kaŋgaᴢ kodukootud linane riie, kodulõuend
Lu koto suukkuna kodukootud villane riie, kodukalev
Lu võtõttii koto vävüssi võeti koduväiks
R koto kanazet (Reg. 17) rl, fig kodukanakesed (= neiukesed)
Lu koto sorsa kodupart
Lu koto anõᴅ koduhaned
Lu koto tehtü kauhtana kodutehtud kaftan
M fartukaᴅ koto kuotuuᴅ põlled (olid) kodukootud
3. talumaja koos kõrvalhoonetega; majapidamine | vn (крестьянский) двор; хозяйство
J ep saa kuinit päi kottoa pittää (ta) ei tule kuidagiviisi majapidamisega toime
J koo pitämin tarvitõp kõvaa tšätt majapidamine vajab kõva kätt

Lu hullujõõ koto hullumaja
M lahsijee koto lastekodu
Lu vanojõõ koto vanadekodu.
Vt. ka kanakoto, lintukoto, perus-koto, savikoto, sünnüskoto, tšivikoto.
Vt. ka koti, kotokkõin, kõta

kot́o Li, g kot́oo
1. lastek. põssa, notsu | vn поросёнок (в детской речи)
2. põssa, notsu (meelitussõna põrsaste kutsumiseks) | vn коть (призывная кличка, которым подзывают поросят)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur